lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 4-5).
lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Samuti sätestab
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 20 000 krooni (1278,23 eurot). Kostja laenu kokkulepitud graafiku kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne 3 lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis hageja 10.05.2008.a kostjale laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 13), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja 14 päeva.
lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 1278,23 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressimäär on 25,8% aastas. Kostja intressivõlgnevus on 968,13 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule nähtuvalt on kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, mille eest kostja vastutab. Kahju on hagejale tekkinud summas 117,20 eurot, esineb põhjuslik seos kahju tekitava teo ja tagajärje vahel.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 260 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 319,55 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Annemarie Gerassimov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.