TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-410 Otsuse kuupäev 27.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Visnapu kaebus Võru arestimaja tekitatud kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 07.04.2010, 28.04.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Visnapu; Vastustaja Lõuna Prefektuuri esindaja Peeter Aleksašin. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Välja mõista Lõuna Prefektuurilt Sergei Visnapu kasuks tekitatud varalise kahju eest 3000 (kolm tuhat) krooni. Mõista välja Lõuna Prefektuurilt 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 28.06.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. tegevusega ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Visnapu viibis kinnipeetuna Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Võru arestimajas ajavahemikul 01.06.2009-03.06.
- Ööl vastu 03.06.2009 toimetati Sergei Visnapu peale ebaõnnestunud suitsiidikatset Võru arestimajast haiglasse ja seejärel etapeeriti ta 04.06.2009 tagasi Tartu arestimajja ning sealt edasi 05.06.2009.a Tartu Vanglasse. Juunis 2009 toodi Võru arestimajast osa S.Visnapu’le kuulunud asjadest: dressipluus „T-traxx“, dokumente, ajakirju ja muid asju, kuid ei toodud tosse „Nike“, jopet „Five Seasons“ ja plätusid. 14.08.2009.a saatis Sergei Visnapu Võru arestimaja komissarile Silver Tammemägile kirjaliku avalduse temale kuulunud riietusesemete – „Nike“ tossud, „Five Seasons“ jope ja plätude – tagastamise nõudega. Lõuna Politseiprefektuuri Võru arestimaja komissar Silver Tammemägi vastas 07.10.2009.a Sergei Visnapu avaldusele, et peale ebaõnnestunult sooritatud suitsiidikatset saadeti Võru arestimajja jäänud avaldajale kuulunud esemed (püksirihm, dressipluus, hambapasta, erinevad paberid) Tartu Vanglasse. 28.10.2009.a esitas S.Visnapu uue avalduse Lõuna Politseiprefektuurile, milles palus kompenseerida kaotatud asjad rahaliselt summas 5500.- krooni. Lõuna Prefektuur vastas 30.10.2009, et tema samasisulisele avaldusele on 07.10.2009 juba vastatud ja et nimetatud asjade olemasolu koht andmed puuduvad. 18.02.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Visnapu kaebus Lõuna Prefektuuri tegevuse peale seoses tema riiete kaotamisega Võru arestimajas viibides ja kahju hüvitamise nõudes. 26.03.2010.a määrusega võttis kohus S.Visnapu kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt peeti kaebaja 09.05.2009.a kell 18.20 Tallinnas oma elukoha lähedal kinni. Tal olid kinnipidamise ajal seljas „Nike“ tossud (nr 44, musta värvi, õhukese tallaga, sportlikud, jalalaba mõlemal välisküljel oli firma „Nike“ valget värvi logo), „T-traxx“ dressipluus, „Hugo Bossi“ teksased ja „Five Seasonsi“ kapuutsiga jope (sportlik, sini-lilla). „Nike“ plätud (sinist värvi) võttis kaebaja kaasa peale tema korteris läbiotsimist. Kaebaja selgitab, et ta etapeeriti 01.06.2009 Tartu arestimajast Võru arestimajja. Kui kaebaja ööl vastu 03.06.2009.a arestimajast haiglasse etapeeriti, palus ta asjad, mis kaebajal kambrisse jäid, kaasa võtta. Võru arestimaja töötajad keeldusid seda tegemast ning ütlesid, et ta saab need pärast tagasi ja hiljem ta sai teada, et asjad olid pandud koti sisse kambrikaaslaste poolt ja need jäid sinna. Kaebaja märgib, et 04.06.2009 etapeeriti kaebaja haiglast Tartu arestimajja. Tartu arestimaja ametnikelt küsis kaebaja, et millal ta saab tagasi oma asjad: „Nike“ tossud, dressipluusi „Ttraxx“, jope „Five Seasons“, plätud. Kaebajale ei vastatud selle peale midagi asjalikku ja 05.06.09 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglasse. Mõne aja möödudes toodi talle Võru arestimajast ainult dressipluus „T-traxx“, ajakirjad, dokumendid, märkmed. Kaebaja kirjutas kaebuse Võru arestimajja, et tema asjad on kadunud ja palus need üles otsida ning tagastada, kuid kaebaja sai vastuse, et asjad on kadunud ja et neid ei ole kusagil. Kaebaja selgitab, et ostis kaduma läinud asjad kuskil augustis-novembris kauplusest „Magistraal“, mis on Mustamäel, alumise korruse spordiriiete osakonnast. „Five Seasons“ jope maksis umbes 2000-2300 krooni, tossud 1300-1700 krooni, plätud 600-800 krooni. Kaebaja selgitab, et kuna ta on oma asjadega hoolas ja jälgib, et nad hästi säiliksid, hindab ta ülalnimetatud asjade väärtuseks kokku 4 100 krooni. Kaebaja märgib, et tema asjad olid suurepärases seisukorras, ta kandis neid harva, mingeid vigastusi asjadel polnud, isegi väikest kriimustust mitte. 07.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et peale kinnipidamist toimetati ta autoga kohe Tallinnast Tartu arestimajja kambrisse
- Nad olid kambris kahekesi Guido Gutšiga. 01.juunil 2009 viidi kaebaja üle Tartu arestimajast Võru arestimajja kambrisse nr 1 koos Andrei Kumsiga ja ühe teise eestlasega, kelle nime kaebaja ei mäleta. Võru arestimajas oli kaebajal seljas samad asjad. Kaebaja selgitas, et 09.mail 2009, kui ta Tallinnas kinni peeti, siis tehti tema korteris läbiotsimine ja lubati asjad kaasa võtta. Kaebaja võttis kaasa T-särgi Umbro ja plätud. Kui kaebaja Võru arestimajja läks, olid tal seljas ja kaasas tossud, plätud, 2 teksased, dressipluus, T-särk Umbro ja Five Seasons jope. Tossud olid ostetud augustseptember 2008 ja maksid 1600 kr Magistraali kauplusest Mustamäel. Plätud samast kohast ostetud, aga suvel
- a ja maksid 1100 kr. Teksad ostetud Hugo Bossi poest 2008.a ja maksid 2500 kr, dressipluus Magistraalist 350 kr ja ostetud 2008.a mais. Kaduma läksid tossud, plätud ja jope. Seoses sellega, et kaebaja on neid tosse kandnud terve aasta, siis oleks nende maksumus 1000-1200 kr, sest nad olid ideaalses korras, plätude jääkväärtus 600-800 kr ja jope jääkväärtus 2000 kr. Kokku oleks see summa üldnõudes 3600 kr. Kaebuses märkis kaebaja asjade ostuhinna. Kaebaja selgitas täiendavalt, et Võru arestimajas oli tal suitsiidiakt kambris nr 1 kell 23.30 24.
- Suitsiidikatse ajal olid kaebajal seljas teksad ja T-särk. Kambris olid sel ajal jope, tossud ja plätud. Jope oli voodi peal ja tossud olid voodi all. Kui kaebaja Tartu arestimajast Võru arestimaja kambrisse toimetati, siis olid kaebaja asjad kambris. Kaebaja asju Võru arestimaja laos ei olnud. Tartu arestimajas olid lattu pandud püksirihm, tulemasin ja võtmed. Kaebaja ei tea, kas need asjad, mis olid Tartu arestimaja laos, tulid koos kaebajaga edasi Võru arestimajja. Võru arestimajas olid üleriided kambris, sest seal oli jahe. Kaebaja selgitas, et 01.juuni 2009, kui ta saabus Võru arestimajja, siis ei pakutud talle võimalust üleriideid lattu anda. Kaebaja selgitas, et 02.juuni öösel vastu 03.juunit, kui kiirabi käis, oli ta teadvusel. Kui kiirabi kaebaja haiglasse viis, olid kaebajal seljas Umbro T-särk ja jalas Hugo Bossi teksased. Arstid panid kaebaja õhkpadja sisse, et teda fikseerida ja keelati liigutada. Seal kaebajal jalanõusid ei olnud. Tossud, dressipluus, jope ja plätud jäid Võru arestimajja. Kolm arestimaja ametnikku nägid, kui kiirabi kaebaja ära viis. Kambrikaaslane A.Kums küsis samal õhtul arestimaja juhatajalt Silver Tammemägilt, kas võib kohe tema asjad kokku panna ja talle kaasa panna. Silver Tammemägi ütles, et ta ise korraldab asjade ärasaatmise. A.Kums ütles kaebajale, et pärast seda, kui kaebaja haiglasse viidi, korjasid kambrikaaslased tema asjad kilekotti kokku ja jätsid kambrisse. Võru arestimaja juhataja ütles, et ta pärast tuleb ja võtab asjad ära. A.Kums ütles, et kaks päeva pärast asjade kokku panemist ei tulnud sellele keegi järele ja siis viidi A. Kums teise kambrisse ja nii see kott kambrisse jäigi. Lähtuvalt eeltoodust palub S.Visnapu mõista Lõuna Prefektuuri tegevusega – Võru arestimajas tema „Nike“ tossude, „Five Seasons“ jope ja „Nike“ plätude kaotamine – tekitatud kahju hüvitisena Lõuna Prefektuurilt välja 3600 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Lõuna Prefektuur leiab, et Sergei Visnapu kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus (edaspidi RvastS). RvastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganite või kaebuse halduskohtule. RvastS § 18 lg 2 kohaselt juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. Sama tähtaja sätestab halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS), mille § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 3 Sergei Visnapu nõudis kohtueelse menetluse korras Lõuna Politseiprefektuurilt temale väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamist 28.10.2009 esitatud avaldusega, millele Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Võru arestimaja komissar Silver Tammemägi vastas 30.10.2009 sisuliselt kaebuse rahuldamata jätmisega. RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 9 lg 3 kohaselt oli Sergei Visnapul seega kaebuse halduskohtule esitamiseks aega 30 päeva alates avaldusele antud vastuse kättesaamisest. Sergei Visnapuu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 18.02.2010 s.o. rohkem kui kolm ja pool kuud peale keelduva vastuse postitamist, ületades sellega tunduvalt 30 päevast tähtaega. Sergei Visnapu ei ole ei 18.02.2010 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses ega ka 18.03.2010 esitatud kaebuse täienduses esitanud tähtaja ennistamise taotlust vastavuses HKMS § 10 lg-le
- Seega on kaebus selgelt esitatud pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Seda vastustaja järeldust toetab Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2008 kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-41-08, mille punktis 8 asub Riigikohus seisukohale, mille kohaselt HKMS § 9 lg 4 kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb RvastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Vastasel juhul muutuks RvastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RvastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Vastustajale on arusaamatu haldusasja menetlusse võtmise ja eelmenetluse määruse punktis 1 sisalduv halduskohtu seisukoht „HKMS § 9 lg 2 kohaselt on kaebus tähtaegne“, sest ka see HKMS säte annab kaebuse halduskohtusse esitamiseks 30-päevase tähtaja. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud väidetavalt kadunud asjade väärtuse hindamine kaebuse esitaja poolt ei ole usaldusväärne ega tõendatud. Kaebuse esitaja on kadunud asjade tagasinõudmise käigus korduvalt muutnud asjade maksumust. Võru arestimajale 14.08.2009 esitatud avalduses on tossude, jope ja plätude väärtuseks kokku nimetatud 6000.- krooni; Lõuna Politseiprefektuurile 28.10.2009 esitatud avalduses nõudis kaebuse esitaja samade asjade kaotamise eest kompensatsiooni summas 5500.- krooni; Tartu Halduskohtule 18.03.2010 esitatud kaebuse täienduses hindas Sergei Visnapuu kadunud asjade koguväärtuseks 4 100.- krooni. Eelnimetatud kaebuse täienduses väidab kaebuse esitaja, et ta soetas need asjad „kuskil augustis-novembris“, märkimata sealjuures ära seda, mis aastal need asjad osteti. Seega ei ole vastustajal võimalust hinnata väidetavalt kadunud asjade väärtust või selle vähenemist tulenevalt asjade vanusest ja kulumisastmest. Lõuna Politseiprefektuuri Võru arestimaja süü Sergei Visnapu asjade väidetava kadumises millegagi tõendatud ei ole. Arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 35 lg 3 kohaselt hoiustatakse hoiuruumi hoiule antud lubatud asjad viisil, mis tagab nende säilimise ning sellisel juhul arestimaja ka vastutab asjade säilimise eest. Vastustajale teadaolevalt Sergei Visnapu väidetavalt kadunud asju hoiule ei andnud, ilmselt olid need ASkE § 35 lg 1 kohaselt antud kinnipeetu soovil tema juurde kambrisse ja sellisel puhul vastutas asjade säilimise eest kinnipeetu ise. Võru arestimaja saatis Tartu Vanglale Sergei Visnapule kuulunud esemed – püksirihma, dressipluusi, hambapasta ja erinevad paberid. Selle kohta, missugused riided olid Sergei Visnapul kaasas, kui teda pärast suitsiidikatset haiglasse toimetati, vastustajal dokumentaalseid andmeid ei ole. 4 07.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja lisaks, et juhul, kui kinnipeetav oma kambrist ära viidi erakorralistel asjaoludel ja need asjad tõesti jäid kambrisse, siis nende kambrisse jäänud asjade eest arestimaja ennast vastutavaks ei pea. Sisekorraeeskirjade järgi vastutab arestimaja ainult hoiule antud asjade eest. Kahjuks on sellest sündmusest palju aega möödas. Tagantjärele kindlaks teha, kes millisel hetkel ja kuidas nende asjadega toimetas on praktiliselt võimatu. Lõuna Prefektuur kui vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja menetlus selles asjas oleks HKMS § 12 lg 3 kohaselt lõplik. Lisaks kahju tekkimine ja vastustaja süü selle kahju tekkimises ei ole piisavalt tõendatud. Vastustaja jaoks jääb arusaamatuks, kuidas nende väidetavalt kadunud asjade väärtus on menetluse käigus muutunud. Algas nende väärtus 6000 kroonist ning nüüd on jõudnud 3600 kroonini. Vastustajal on kujunenud mulje, et S. Visnapu eesmärk on saada mingigi rahaline kompensatsioon. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta S.Vispau kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise üldise tähtaja. Riigikohtu halduskolleegiumi 3-3-1-41-08 kohtumääruse p 8 kohaselt eriregulatsiooniga tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Lähtuvalt ülaltoodust peaks kaebaja, kui läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Kohtu materjalidega on tuvastatud, et kaebaja pöördus esmalt 14.08.2009.a (t.l. 37) Lõuna Politseiprefektuuri poole temale kuuluvate asjade tagastamiseks ja vastustaja 07.10.2009.a. kirjaga vastas, et puuduvad andmed kinnipidamistoimikus asjade olemasolu kohta ja ühes kambris viibinud kinnipeetavad ei kinnitanud nimetatud asjade olemasolu (t.l. 3). 14.10.2009.a pöördus kaebaja uuesti vastustaja poole ja 28.10.2009.a vastustaja registreeris kaebaja avalduse (nr 27519), milles kaebaja taotles kompenseerida arestimajas kaduma läinud esemete hinda summas 5 500 krooni, sest tema asjad läksid kaduma Võru arestimaja ametnike lohakuse tõttu. (t.l. 38-39) 30.10.2009.a vastustaja vastas kaebajale, et 07.10.2009.a kaebajale juba vastati ja selgitati kaebaja asjade väidetava kadumisega seonduvat ja vastuses korrati 07.10.2009.a kirja sisu. S.Visnapu kaebus laekus kohtusse 18.02.2010.a (t.l. 1) nõudega välja selgitada, kuhu jäid tema asjad. Hiljem nõudis kaebaja tekkinud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et vastustaja otsus kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on haldusakt, kuna sellega otsustatakse isiku õiguste üle, täpsemalt isiku õiguste üle saada 5 soovitud hüvitist. HMS § 57 lg 1 sätestab haldusakti ühe vorminõudena haldusaktis vaidlustamisviite märkimise kohustuse. Käesolevas haldusasjas ei olnud vastustaja 07.10.2009.a ega 30.10.2009.a otsuses vaidlustamisviidet märgitud. HMS § 57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Asjas ei ilmne selliseid asjaolusid, mis viitaksid üheselt ja kindlalt sellele, et kaebaja pidi kindlasti ka ise olema teadlik kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtajast. Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-09-1366 (02.02.2010.a määrus) leidis, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kuulub ennistamisele, kui haldusorgan ei ole oma eitavas otsuses märkinud selle otsuse vaidlustamiskorda ja tähtaega. Riigikohus 20.03.2006.a määruses haldusasjas 3-3-1-16-06 ja 09.05.2007.a määruses 3-3-123-07 leidis sarnastel asjaoludel kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. Riigikohus möönis mõlemal juhul, et vaidlustamisviite olemasolu korral poleks isikud tõenäoliselt sellises eksituses olnud ning oleksid kaebuse esitanud tähtaegselt. Kohus määras, et kui vastustaja keelduvas otsuses kaebajale ei olnud märkinud otsuse edasikaebamise viisi ega tähtaega, on kaebus esitatud mõistliku aja jooksul ja kohus aktsepteeris, et kohtusse pöördumise tähtaeg kaebaja poolt on korras, lähtudes Riigikohtu ja Tartu Ringkonnakohtu praktikast. (t.l. 59) Seega ülaltoodu alusel, kuna kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt, siis kohtumenetluse ökonoomika ja mõistlikkuse printsiibist lähtudes jätkas kohus asjas menetlust.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. On tuvastatud toimiku materjalidega, s.o Tartu Vangla nimekirjaga t.l. 30-31, Lõuna Prefektuuri tõenditega t.l. 49, 75, 84-85, tunnistajate M.Räim, L.Parts, A.Kipsto, S.Tammemägi ütlustega, et kaebaja toodi Võru arestimajja 01.06.2009.a ja tal olid seljas tossud „Nike“, jope „Five Seasons“, dressipluus „T-traxx“, T-särk „Umbro“, Hugo Boss’i teksased ja kaasas olid plätud. On tuvastatud, et ööl vastu 03.06.2009.a toimetati kaebaja Võru arestimajast Võru haiglasse ja seejärel Tartu Psühhoneuroloogia haiglasse ja seejärel Tartu arestimajja ja seejärel Tartu Vanglasse. Kiirabi viis kaebaja haiglasse ja tal olid seljas T-särk ja teksad. Ülaltoodud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja viidi haiglasse pärast ebaõnnestunud suitsiidikatset ja tal puudus võimalus tervisliku seisundi tõttu kaasa võtta oma riideid, mis jäid arestimajas kambrisse. Vastustaja teatas kohtule, et haiglates viibimise ajal oli kinnipeetu arvel Võru arestimajas (t.l. 84) ja seega kohus leiab, et riided jäid vastustaja hoiule. Vastustaja teatas kohtule, et Lõuna Prefektuur kinnipeetud isikutele lubatud asju reeglina ei hoiusta ja seega puudub vajadus nende asjade kohta nimekirjade koostamiseks, sest asjad jäävad isikute endi valdusesse. Lõuna Prefektuur möönab, et S.Visnapu’le kuuluvad asjad olid teatud aja kambris peremeheta (S.Visnapu enda tahtliku teo tagajärjel kaotanud tegevusvõime tõttu) ja Võru arestimaja oleks pidanud tema asjade valduse üle võtma koheselt peale juhtunu avastamist. Samas olid Lõuna 6 Prefektuuril öisel ajal teenistuses olnud ametnikud täielikult hõivatud S.Visnapu elu päästmisega ning töötajate vähesuse tõttu puudus koheselt võimalus võtta hoiule kinnipeetu kambris olevad asjad. Võru arestimajas ei ole kinnipeetud isikutele välisriiete hoidmiseks eraldi ladu. Seisuga 02.06.2009.a ei olnud Võru arestimajas hoiul ühegi kinnipeetud isiku lubatud isiklikke asju. (t.l. 85) Sellest kohus teeb järelduse, et sisuliselt vastustaja ei eita, et pidi võtma hoiule S.Visnapu asjad, mis jäid kambrisse peale tema äraviimist kiirabiga haiglasse. Arestimaja sisekorraeeskiri (siseministri 08.01.2008.a määrus nr 3) § 35 lg 2 kohaselt kinnipeetu juurde kambrisse või hoiuruumi hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetu käes või hoiuruumis. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetule, teine hoiuruumi eest vastustavale ametnikule. Kinnipeetu üle viimisel teise arestimajja või vanglasse lisatakse arestimaja käes olev nimekiri arestialuse isiklikku toimikusse. Vastustaja ignoreeris selle sätte täitmist. Osa tunnistajatest rääkisid, et nimekirja ei koostata ja kohtu nõudmisel ei ole samuti nimekirja kohtule esitatud. Seetõttu tunnistajate ülekuulamisega on tuvastatud, mis asjad jäid arestimaja kambrisse, kui kaebaja viidi haiglasse. Tunnistaja S.Tammemägi teatas, et peale haiglasse äraviimist jäid S.Visnapu riided ilmselt kambrisse ja hommikul saadeti Tartu arestimajja. S.Visnapu viidi raamil kiirabisse ja nende riietega, mis tal seljas olid. Raamiga kaasa riideid ei pandud. Teised kinnipeetavad pidid S.Visnapu asjad kokku korjama ja hommikul pidi asjad ära toimetama Meelis Räim, kes oli politseinik. Nimekirja asjadest koostab see ametnik, kes oli kinnipeetu toomisel tööl. Peab olema akt läbiotsimise kohta, nimekiri keelatud asjadest, mis olid hoiule antud ja nimekiri asjade kohta, mis olid kambrisse lubatud ja selle koostas see ametnik, kes kinnipeetu vastu võtab. (t.l. 96) Tunnistaja M.Räim teatas, et nad käskisid S.Visnapu riided hommikul kokku panna, aga millised asjad täpselt olid, ei mäleta ja M.Räim koostas nimekirja asjadest ja see dokument võiks olla arhiivis. Nimekirja ei koostata kunagi, kui inimesed ei jõua seda teha. (t.l. 97) Tunnistaja L.Parts teatas, et arestimaja ülem, kui ta on kohal, peab tegema nimekirja asjadest, mis kinnipeetul kaasas on. (t.l. 98). Tunnistaja A.Kipsto teatas, et kui asjad jäävad arestimajja, siis asjade eest vastutav on Võru arestimaja. (t.l. 99) Tunnistaja A.Kums teatas, et S.Visnapu’l olid sinised teksad, hele jope, dressipluus, botased, T-särk ja sinised sussid. Kui S.Visnapu viidi haiglasse, olid tal teksased ja T-särk, jalas olid sokid. Kambrisse jäid temast maha sussid, tossud, kilekott, kus olid riided, jope ja dressipluus. Ta küsis arestimaja juhilt, kas tohib riided S.Visnapu’le kaasa anda, kuid seda ei lubatud. A.Kums veel küsis, mis S.Visnapu asjadest saab, arestimaja juht vastas, et tegeleb hiljem, kui leiab aega. Järgmisel päeval ei tulnud keegi asjadele järele. Kõik kõrval kambris olevad kinnipeetavad toodi nende kambrisse ja S.Visnapu riided olid veel alles. Siis tunnistajat viidi üle teise kambrisse ja S.Visnapu asjad jäid kambrisse nr
- Kui S.Visnapu viidi kiirabiga haiglasse, siis ta fikseeriti õhkpatjade sisse, ta ei saanud liigutada. (t.l. 101) Ülaltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et Võru arestimajja jäid „Nike“ tossud, „Five Seasons“ jope ja plätud. Kaebaja hindas need esialgu nii, nagu oli ostuhind, seejärel arvestas maha amortisatsiooni. Tossud „Nike“ maksid 1600 krooni, kaebaja kandis neid 1 aasta ja 7 hindas nende väärtuseks 1000-1200 krooni. Plätud olid ostetud 1100 krooni eest, hindas nende väärtuseks 600-800 krooni. Jope jääkväärtuseks hindas kaebaja 2000 krooni. Kokku kaebaja nõuab 3600 krooni (uutena maksid kokku 5500-6000 krooni). Kohtus kaebaja oli nõus saavutama kompromissi ja vähendas nõutud kahjusummat kuni 2500 kroonini. Vastustaja ei olnud nõus kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et vastustajalt kuulub välja mõistmisele kaebaja kasuks 3000 krooni, sest kohus leiab, et see summa on õiglane kompensatsioon lähtudes asjaoludest, vastustaja poolt õiguste rikkumise raskusest, objektiivsetest takistustest kahju ärahoidmisel (arestimaja personali vähesus, arestimajas tingimuste puudumine asjade hoidmiseks, kaebaja päästmisega toimetamine ja seetõttu asjade tähelepanuta jäämine). Arestimaja sisekorraeeskirja § 33 lg 1 järgi kinnipeetul on õigus hoida enda juures või kinnipeetute isikute asjade hoiuruumis arestimajja saabumisel kaasa võetud asju. Arestimaja sisekorraeeskiri § 38 lg 2 kohaselt kinnipeetu teise arestimajja või vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad (§ 35 lg 2 nimekirja järgi). Kui S.Visnapu viibis haiglas, ta oli kinnipeetud Võru arestimaja järgi ja seega tema äraoleku ajal arestimaja vastutas tema asjade eest ja kui teda haiglast toimetati Tartu arestimajja, Võru arestimaja pidi ülalnimetatud sätete kohaselt S.Visnapu asjad toimetama sinna, mida ei olnud tehtud ja see on vastustaja seadusevastane toiming. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4 kaebus rahuldatakse osaliselt ja vastustajalt kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele 3000 krooni. S.Visnapu oli vabastatud 26.03.2010.a kohtumäärusega riigilõivu tasumise kohustusest summas 250 krooni. Tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 8