Obsah (4)

§ 99§ 102§ 97§ 116

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011, Tallinn Tsiviilasja number

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ja lg 3 kohaselt muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja on sündinud 14.06.1988, on sügava vaimse alaarenguga lapseeast, täielikult töövõimetu. On täisealine, kuid vajab abi ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.
2. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja väidab, et hageja on kulutused ülepaisutanud.
3. Kuna A L iseseisvalt ei liigu, tuleb tema transportimiseks kasutada taksoteenust, millest vaid osa kaetakse sotsiaalosakonna poolt. Vajalik oleks muretseda arvuti. A L pension on 3006 krooni, M L pension 1573 krooni ja sotsiaaltoetus 640 krooni kuus. Arvestades kostjalt varem välja mõistetud 3000 krooni elatise summat, siis ei ole nõude suurendamine 900 krooni võrra ebamõistlik ega hageja vajadusi mittearvestav. Hageja on invaliid, talle on ette nähtud teatud toimingud, mis nõuavad lisakulutusi. Tema vajadused on suuremad kui tavainimesel. Kostja töötab, tema töötasu on käesoleval ajal 296.40 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja on teinud summaliselt suuri ülekandeid oma ema arvele, on need 4 tõendiks, mis kinnitavad, et kostja sissetulekud on suuremad kui märgitud töötasu, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik teha eelmärgitud kandeid oma ema pangakontole. Kohus ei saa eelistada lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi kohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
4. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.

-i mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

1. Juhindudes Riigikohtu lahenditest, hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma täisealist abivajavat last, arvestades hagejal lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et poolte sissetulek on kohtule teada, pidas kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista 249.26 eurot kuus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt nõudele kuulub elatis väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 18.11.
2. Apellatsioonkaebus
3. J L palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
4. Kohus on ignoreerinud

§ 102lg 1 nõudeid.

Kostja töötasu moodustab keskmiselt 296.40 eurot, teised sissetulekud peale töötasu OÜ-s K Grupp Turvateenused kostjal puuduvad. Kulutused kommunaalteenustele on keskmiselt 146 eurot. Korteris elab kostja koos oma ema V L, kostja osa kulutustes on 73 еurot. Telefoni eest tasub kostja 6.50 eurot, kaabeltelevisiooni eest 3.80 eurot, elektri eest 6.20 eurot. Ühistranspordi kvartalikaart läheb kostjale maksma 14.06 eurot kuus. Toidule kulub kostjal umbes 128 eurot, riietele ning jalanõudele umbes 50 eurot, hügieenitarvetele ja ravimitele 15 eurot. Sel moel moodustavad kostja kulutused umbes 310 eurot kuus. Kostja faktiline töötasu ei võimalda täielikult katta tema kulutusi ning neid kompenseerib kostja ema. Kostja on püüdnud leida teist, enamtasustatavat tööd, kuid olulise tööpuuduse tingimustes ei ole see tal õnnestunud. Riigis tööpuuduse olemasolu on üldtuntud faktiks ega nõua tõendamist. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole suuteline tasuma elatist kohtu poolt määratud suuruses. Võttes vastu taolise otsuse, jättis kohus apellandi eksisteerimisvahenditeta.

1. Praeguse kostja varalise seisukorra juures on kohtuotsus ilmselt ebaõiglane ka elatise tagantjärgi väljamõistmise osas. AS-i Swedbank tõendist nähtub, et
2. aasta novembrist kuni
3. aasta jaanuarini oli kostja toetus väiksem, kui hageja pension ning toetus. Alates 08.01.2010-20.07.2010 kostjal puudus igasugune sissetulek, faktiliselt oli ta eaka ema ülalpidamisel.
4. Hageja esindaja väitis, et kulutused hagejale on 8572 krooni (547.85 eurot). Kulutused ei ole esitatud kviitungitega tõendatud. Koos hagejaga elavad tema ema M L ja tema vanaema J T. Seetõttu tuleb näiteks kulud eluasemele jagada kolmeks.
5. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kuid maakohus ilma mingigi põhjenduseta ei nõustunud kostja väidetega tema sissetulekute ja võimalustega tasuda elatist suuremas summas. 5 Vastustaja seisukoht
6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7. Ringkonnakohus, kuulanud istungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, analüüsimata poolte faktilised väited ja tõendid ning põhjendamata oma järeldused. Samuti on täitmata eelmenetluse ülesanded ning otsus on sisuliselt vastuoluline. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8. Käesoleva tsiviilasja raames on menetluses hageja 18.11.2010 esitatud nõue elatise määramiseks alates 18.11.
9. Maakohus on selle nõude 10.12.2010 määrusega eraldanud tsiviilasjast nr 2-08-89077, milles menetletakse sama hageja nõuet väljamõistetud elatise suurendamiseks ja kostja vastuhagi elatise tasumisest vabastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et kirjeldatud eraldamine ongi edasiste segaduste põhjuseks nii menetlusosalistele kui maakohtule endale. Nimelt on 18.11.2010 laekunud hagiavalduse puhul vastuolulised selles väljendatud hageja nõue (elatise määramine alates ajast, mil eelmise otsusega määratud elatis lõppes) ja nõude põhjendused. Hagiavalduse põhjendustes (t lk 3-5) on hageja põhjendanud elatise suurendamise vajadust võrreldes 11.12.2006 väljamõistetud summaga. Täielikult on käsitlemata hageja vajadused, mis aga on ülalpidamise nõude esmaseks tõendamisobjektiks hagejale vastavalt

§ 99lg-le 1.

Menetluse kestel 09.03.2011 on hageja toonud välja oma vajaduste kogusumma 8572 krooni ja loetlenud, milliseid kulutusi selles summa sees silmas peab (t II kd lk 9-10) ning viidanud esitatud arvetele, kuid selliselt esitatult ei ole võimalik kohtul iga kulu eraldi ja seeläbi kogusumma põhjendatust kontrollida. Kuigi TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab hageja ise hagiavalduses muuhulgas märkima oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, peab ka kohus TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi selgitama eelmenetluses välja hageja seisukohad, samuti selgitama menetlusosalistele tõendamiskoormust. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli.

1. Maakohtu otsuse vastuolulisus seisneb selles, et kuigi resolutsioonis on lahendatud õige nõue (elatise väljamõistmine), on põhjendused olulises osas rajatud nõude suurendamisele. Seetõttu jäid tuvastamata elatise määramise nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Kuna hageja ei ole konkretiseerinud vajalikul määral oma vajaduste suurust (see tähendab ei ole konkreetselt kuu lõikes summaliselt välja toonud liidetavaid, millest kujunes summa 8572 krooni) ei olnud maakohtul võimalik hageja vajadusi ka otsuses analüüsida ega võtta põhjendatud seisukohta kostja vastuväite kohta, et hageja poolt esile toodud vajadused on summaliselt ülepaisutatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktilise väitega. Maakohus on otsuses vaid tõdenud, et lapse seadusliku esindaja arvutuste kohaselt on vajaduseks kuus 547.85 eurot. Täiesti analüüsimata on ka hageja poolt vajaduste tõendamiseks esitatud tõendid. Juba viidatud sätte kohaselt peab kohus otsuses kõiki esitatud tõendeid analüüsima ja kui ta mõnda neist ei arvesta, siis peab seda otsuses põhjendama. Analüüsimata on ka kostja vastuväited ja tema poolt esitatud tõendid.
2. Elatise väljamõistmise nõue tuleb lahendada alates 01.07.2010 kehtiva

-i sätete alusel.

§ 97

p 3 kohaselt on lisaks alaealisele lapsele ja lapsele, kes jätkab täisealiseks saades hariduse omandamist, õigustatud saama ülalpidamist muu alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest 6 elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 26. Hageja on esitanud nõude kogu tema enda sissetuleku ja põhjendatud kulutuste vahe väljamõistmiseks kostjalt.

§ 116

lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb kohtul tuvastada mõlema vanema kohustused ja varaline seisund ning nende enese tavalise ülalpidamise tase ja alles seejärel saab otsustada, kas ja kui palju on põhjendatud kostja suhtes kõrvalekaldumine eelpool nimetatud võrdsest ülalpidamise kohustusest.

1. Maakohus on ka eksinud, kui arvestas väljamõistetava elatise suuruse määramisel asjaoluga, nagu peaks hageja saadavalt elatiselt tasuma tulumaksu. Alates 01.01.2011 ei ole asjakohane enam arvestada ülalpidamist saava isiku kohustusega tasuda saadud elatiselt tulumaksu, sest vastavat tulumaksuseaduse (TuMS) sätet on muudetud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-37-11 25.05.2011 selgitanud, et tulumaksuosa võrra ei tule muuhulgas suurendada elatist, mis on mõistetud välja tagasiulatuvalt enne 01.01.2011 tekkinud ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid makstakse kohtulahendi alusel pärast 01.01.
3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt teha hagejale ettepanek konkretiseerida oma hagiavalduse põhjendusi määral, mis võimaldab tuvastada summaliselt iga vajaliku kulutuse suuruse ja seeläbi põhjendatud vajaduste suuruse kuus. Hageja vanemate varalise seisundi tuvastamiseks tuleb analüüsida esitatud tõendeid kogumis kooskõlas TsMS § 232 lg-dega 1 ja
5. Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok