TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-998 Otsuse kuupäev 22.09.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K. kaebus Viru Vangla vastu kahju 267,66 euro hüvitamise nõudes Viru Vangla vastu rikutud televiisori eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 22.09.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED R.K. esitas 20.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt toodi kaebajale Viru Vanglas 28.01.2011 kambrisse kaebajale kuuluv värviteler Tensai, mis oli rikutud ja ei olnud töökorras (sisselülitusnupp ei töötanud ja kineskoop oli kannatada saanud). Teleril olid turvakleebised. Viru Vangla kodukorra p 10.7 kohaselt on kinnipeetaval õigus kasutada korras elektriseadmeid. Järelikult katkiseid seadmeid kinnipeetavale ei anta ja seadmete korrasolekut tuleb kontrollida enne turvakleebiste panemist. Teleri kontrolli teostas 28.01.2011 julgeolekuosakonna spetsialist A. Kangur (kellel puudub luba ja haridus tehnika kontrollimiseks). Korrasolekut ei kontrollitud, ehkki selline kohustus on. Enne teleri läbiotsimist oli see antud vangla lattu töökorras olekus. Järelikult on tõendatud fakt, et läbiotsimise käigus teler rikuti. Peale rikkumise avastamist oli teler koheselt üle antud inspektor - kontaktisikule. Kompromisstaotlust vangla ei rahuldanud ja kaebaja pöördus 11.02.2011 kahjunõudega vangla poole, kuid taotlus jäeti 15.04.2011 rahuldamata. Vangla rikkus seadust, sest kahjunõue tuleb lahendada 2 kuu jooksul. Vangla nõustus korraldama teleri remondi, kuid kulud oleks pidanud kandma kaebaja. Korrasoleku eest vastutab see, kes teleri avab. Teler ei lähe rikki laos seistes. Vangla püüab vastutusest kõrvale hiilida, süüdistades isegi Tallinna Vanglat. Vangla on pakkunud kompromissi peale seda, kui asi on kohtus, kuid selline vale on läbinähtav ja kohut eksitav. Arusaamatuks jääb, miks seda kohe ei tehtud. Kui vangla juhtkond süüd ei tunnista, siis miks saadab vangla kohtule interneti materjale telerite maksumuse kohta. Kaebajale on tekitatud varaline kahju. Kaebaja eesmärk ei ole rikastumine, vaid see, et vangla ostaks uue teleri Tomson maksumusega 267,66 eurot. Nimetatud summa palub kaebaja vastustajalt välja mõista. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole ja see tuleb jätta rahuldamata. R.K. saabus Tallinna Vanglast Viru Vanglasse 15.12.
- Kinnipeetava isiklik televiisor Tensai paigutati Viru Vangla kinnipeetavate isiklike asjade lattu. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklik televiisor. Televiisor ei olnud soetatud Viru Vangla vahendusel ja julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt oli vajalik teostada televiisori läbiotsimine, tuvastamaks, et televiisorisse ei ole peidetud keelatud esemeid. Läbiotsimist teostas 28.01.2011 Viru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Aare Kangur. A. Kangur`i 13.04.2011 ettekande kohaselt veendus ta kontrollimisel, et televiisori sisse ei oleks peidetud keelatud esemeid. Televiisori tehnilist korrasolekut ta ei kontrollinud. See tähendab, et teleri kambrisse andmise hetkel vangla ei teadnud, kas teler on töökorras või mitte. Kuna seesugune praktika võimaldas kinnipeetavatel alusetult süüdistada vanglat elektriseadmete lõhkumises, siis seda muudeti ning alates 07.03.2011 lülitatakse esemeid kontrollides need ka vooluvõrku, et veenduda nende korrasolekus. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et R.K.’l oli teler enne Viru Vanglasse saabumist Tallinna Vangla laos ja R.K. ei olnud telerit pikka aega kasutanud (tema enda sõnade kohaselt juba vähemalt alates 19.02.2010). Seega jääb arusaamatuks, miks R.K. leiab, et tema teler purunes just Viru Vangla süü tõttu. Raadioinsener Tõnu Taali sõnade kohaselt on kineskooptelerite maksimaalne eluiga arvestuslikult 5 kuni 20 aastat. R.K. teler on visuaalse vaatluse pinnalt kindlasti vanem kui viis aastat, mis tähendab, et tegemist on elektriseadmega, mille kasutusaeg on eeldatavasti juba läbi. Arvestada tuleb ka seda, et telerit on transporditud ühest kinnipidamisasutusest teise ja vana teleri puhul võib see selle kasutusaega veelgi lühendada. Seega ei pruugigi keegi konkreetselt olla teleri lõhkumise taga, vaid teler ei tööta, sest oma vanuse tõttu on teleri eluiga lõppenud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 31.05.2011 vestles kinnipeetav R.K.’ga tema kahjunõudest vangla vastu inspektor-kontaktisik Keiti Allikas. R.K.le pakuti vangla poolset kompromisslahendust asendada tema katkine teler teise samaväärse kineskoopteleriga. Kinnipeetav R.K. ei olnud nõus ning väitis, et soovib lõhutud televiisori asemele uut, mitte kasutatud televiisorit. Kinnipeetavale ka selgitati, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist summas, mis ulatuses kahju tekitati, kuid kinnipeetav jäi endale kindlaks, väites, et on varem kohtuasju võitnud ning loodab siit juhtumist samuti positiivset tulemust. Samuti väitis ta, et kuna ta vabaneb kahe kuu pärast, siis on tal antud küsimusele lahenduse saamine kohtus paljuski põhimõtte küsimus. Eelpooltoodud pakkumisega Viru Vangla ei tunnistanud enda süüd teleri purunemises, vaid soovis kinnipeetavale vastu tulla. Nimelt vabanevad kinnipeetavad ei soovi alati enda esemeid vabadusse kaasa võtta ja loobuvad vangla kasuks elektriseadmete omandiõigusest. Kuna vanglal endal neid seadmeid reaalselt vaja ei ole, siis võimalusel vangla võimaldab neid seadmeid kasutada nendel kinnipeetavatel, kellel endal on need mingil põhjusel purunenud vms. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Analoogset kineskooptelerit nagu on R.K.’l, on võimalik soetada 15-20 euro eest ehk siis see on see summa, mis vanglalt oleks võimalik välja nõuda siis, kui vangla oleks R.K. teleri purunemises süüdi. Kuna vana kineskoopteleri maksumus on oluliselt väiksem kui uue, siis asjaolu, et kinnipeetav soovib vanglalt uut telerit näitab seda, et kinnipeetav soovib vangla kulul alusetult rikastuda. Vastupidisel juhul oleks kinnipeetav nõustunud temale pakutud teleriga ja isiku jaoks oleks taastatud teleri purunemise eelne olukord ehk väidetavalt tekitatud kahju oleks hüvitatud. 2 Vastustaja on seisukohal, et kuna tõendatud ei ole see, et vangla on teleri purunemises süüdi, siis puudub alus nõuda Viru Vanglalt kahju hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja leiab et Viru Vangla on tekitanud talle kahju värviteleri Tensai rikkumisega (sisselülitusnupp ei tööta igakordselt, ekraan on vasakult rohelist ja paremalt sinist värvi (tl. 11)). Kaebaja leiab, et enne teleri läbiotsimist julgeolekuosakonna spetsialisti poolt, kellel puudub luba ja haridus tehnika kontrollimiseks, oli teler antud vangla lattu töökorras. Järelikult on tõendatud fakt et läbiotsimise käigus teler rikuti. Vastustaja väitel julgeolekuosakonna spetsialist televiisori tehnilist korrasolekut ei kontrollinud, st. vangla ei teadnud kas teler on töökorras või mitte. Kaebaja teler oli enne Viru Vanglasse saabumist Tallinna Vangla laos ja kaebaja ei olnud telerit kasutanud juba alates 19.02.
- Teler on vähemalt 5 aastat vana ja seda on transporditud ühest kinnipidamisasutusest teise. Teleri vanuse tõttu võib olla teleri eluiga lihtsalt lõppenud. Vangla teleri purunemises süüdi ei ole ja alust kahjuhüvitist nõuda kaebajal ei ole. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise kaebuse põhjendatuse eelduseks on see, et samaaegselt esineksid teatavad tingimused, st. haldusorganile etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava käitumise ja kahju vahel. Kui üks neist tingimustest pole täidetud, tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja uurida muid tingimusi. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine õigusvastane. Antud juhul tuleneb teo õigusvastasus kahjulikust tagajärjest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teler on rikutud ja selline tegevus on õigusvastane. Kahju hüvitamise kohustuse järgmise elemendina tuleb kontrollida, kas Viru Vangla väidetav õigusvastane tegevus on kaebaja teleri rikke põhjuseks. Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult, st. piisavalt otseselt. Käesolevas haldusasjas oleks põhjusliku seose nõue täidetud siis, kui teleri läbiotsimine oleks toonud vahetult ja vältimatult kaasa kaebaja poolt nimetatud teleri rikked. Kuna RvastS põhjusliku seose tingimust ei reguleeri, tuleb tugineda VÕS § 127 lg 4, mille järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (RKTKo 3-2-1-161-10). Põhjusliku seoses tuvastamiseks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse vastustaja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse kas kahjulik tagajärg oleks ka ilma selle 3 teota saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma vastustaja väidetava teota, pole eelnimetatud tegu kahju põhjuseks. Eelkõige ei nõustu halduskohus kaebaja seisukohaga, et enne teleri läbiotsimist oli teler antud Viru Vangla lattu töökorras. Viru Vangla haldusaktist (taotluse rahuldamata jätmine, tl. 4) selgub, et kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 19.02.2010 koos teleriga, mis paigutati lattu ja mille korrasolekut seal ei kontrollitud. Kaebaja Tallinna Vanglas telerit ei kasutanud (tl, 4, 10). Samuti ei ole tuvastatud, et teleri korrasolekut oleks kontrollitud kaebaja Viru Vanglasse saabumise ajal. Järelikult ei saa ka väita, et vaidlusaluse teleri Viru Vangla lattu paigutamisel oli see töökorras. Tõendid selle kohta puuduvad. Vastustaja toiming (teleri avamine, läbiotsimine) eelnes küll vahetult rikke avastamisele, kuid selle põhjal ei saa väita, et selline tegevus oli rikete põhjuseks. Teleri korpuse avamine iseenesest ei saa olla rikete põhjuseks, nagu ka see, et julgeolekuosakonna spetsialist ei kontrollinud teleri töökorras olekut. Kui eeldada, et julgeolekuosakonna spetsialist poleks kontrollinud kaebaja telerit, ei saa eeltoodu põhjal ka tõsikindlalt väita, et televiisoril poleks rikkeid esinenud. Halduskohus on seisukohal, et millegagi pole tõendatud, et isegi kui Viru Vangla oleks teleri jätnud läbi otsimata, oleks teler olnud töökorras. Teleril võisid rikked olla juba kaebaja Pärnu arestimajast Tallinna Vanglasse saabudes, või ka enne Viru Vanglasse saabumist. Samuti võis olla rikete põhjuseks ka teleri mitmekordne transportimine ja laos seismine pea aasta jooksul. Elektriseadmetele avaldab mõju ka temperatuur, niiskus ja nende iga. Eeltoodu alusel võib järeldada, et rikked võisid tekkida ka ilma vastustaja Viru Vangla väidetava teota. Kohus leiab, et vastustaja teo ja kaebajale tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos.
- Halduskohus peab vajalikuks märkida kaebaja nõude ulatuse osas (uus teler maksumusega 267, 66 eurot), et kaebaja teler oli kasutatud ning ei maksa ilmselgelt sama palju kui uus samaväärne uus teler. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 ja RVastS § 8 lg 1 järgi isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta (alusetu rikastumine), ja seetõttu tuleb pärast kahju suuruse kindlaksmääramist kahjusummast maha arvata igasugune kasu, mida kannatanu sai kahju tekitamise tagajärjel. Kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades (RKHKo 3-3-1-2310). Järelikult oleks hüvitatava kahju suuruseks samaväärse kasutatud teleri maksumus antud ajahetkel, mitte uue teleri maksumus. Samaväärse teleri maksumuse hüvitamisega taastataks eelnev olukord. Kaebaja televiisor ei olnud mitte uus, vaid kasutatud. Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4