← Eesti

2-09-8092/8

Obsah (10)§ 174§ 1741§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-8092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 13. mai 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Jaan Lätt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Arnis Vähi võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Jaan Kurusk võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Jaan Lätti hagi Arnis Vähi ja Jaan Kuruski vastu 2213,90 euro (põhinõue 1106,95 eurot ja 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1106,95 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb Jaan Lätti ja Arnis Vähi vahel sõlmitud laenulepingu ja 30.05.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr 20073005 rikkumisest. Jaan Kurusk käendajana on võtnud vastutuse põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
  2. Kohus kohustas kostjaid 03.03.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud Jaan Kuruski isale V.K. 30.06.2009 edasiandmiseks kostjale (tl 36). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid Jaan Kuruskile kättetoimetatuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Arnis Vähile avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2011 (tl 58). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid Arnis Vähile avalikult kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja esitas 11.05.2011 kohtule taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 30.05.2007 sõlmitud kapitalirendilepingust nr 20073005, vara üleandmis-vastuvõtmise aktist, maksegraafikust ja laenulepingust koos käenduslepinguga (tl 7-16).
  2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt lisanduva viivise väljamõistmist 1% päevas põhinõudelt, so 1106,95 eurolt (17 320 kroonilt), alates 26.02.2009 kuni põhinõude täitmiseni

§ 367järgi.

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 25.02.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4457,39 eurot (69 743 krooni), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 1106,95 eurot, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab 2

(3)võlausaldaja tõendama kahju olemasolu põhinõudest suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 4457,39 eurot, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lisanduva viivise alates 26.02.2009 kuni põhinõude 1106,95 euro täieliku tasumiseni välja mõistmata. Hageja nõue põhivõlgnevuse 1106,95 euro ja 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1106,95 euro osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ning § 145 lg 1 ja 2 alusel. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

  1. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskuluna riigilõivu 262,04 euro (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 6,39 eurot) ning hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 460,04 euro väljamõistmist.
  2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162lg-st 1, § 163 lg-st 1, § 165 lg-st 3 ning § 173 lg-test 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 191,73 eurot.

§ 1741

lg 3 alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 262,04 eurot ja lepingulise esindaja kulu 191,73 eurot, kokku seega 453,77 eurot (262,04 + 191,73). Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.