Obsah (8)
§ 174§ 1741§ 187§ 407§ 444§ 468§ 175§ 162Tsiviilasi nr 2-09-29705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 24. mai 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiv
§ 174
lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
§ 1741lg 4).
Edasikaebamise kord Acme Finants OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Andres Vare võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Maakohtu menetluses on Acme Finants OÜ hagi Andres Vare vastu 1769,84 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 15.11.2007 limiidilepingu nr 483JM20711224, millega kostjale võimaldati limiidi kasutamist summas 15 000 krooni. Kostja kohustus limiidisumma tagastama 450 krooni suuruste igakuiste maksetena hiljemalt 15.11.
- Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis ütles pank 09.12.2008 lepingu üles, lugedes limiidi tagastamise lõpptähtpäeva saabunuks 23.12.
- Danske Bank A/S Eesti filiaal (AS Sampo Pank õigusjärglane) loovutas 04.02.2009 nõude hagejale. 25.02.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse 24 754,92 krooni tasumiseks osade kaupa. Kostja tasus vaid esimese osamakse 2062,91 krooni. Hageja nõuab kostjalt 25.02.2009 sõlmitud kokkuleppe täitmist. Kostja võlgneb hagejale 27 692,01 krooni (1769,84 eurot), millest 22 692,01 krooni (1450,28 eurot) on põhinõue ja 5000 krooni (319,56 eurot) leppetrahv.
- Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.03.2011 (tl 54). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
§ 407
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 407
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
4.
§ 444
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
- Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 15.11.2007 limiidilepingust nr 483JM20711224, limiidilepingu üldtingimustest, kostja kontoväljavõttest, 09.12.2008 lepingu ülesütlemise teatest, 06.02.2009 teatisest nõude loovutamise kohta, 25.02.2009 kokkuleppest koos maksegraafikuga ja leppetrahvi arvest (tl 15-25).
- Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 158 lg 1, § 159 lg 1 ja § 161 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 1450,28 eurot ja leppetrahv 319,56 eurot. 7.
§ 468
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna 645,51 euro (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 335,54 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 6,39 eurot ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 255,65 eurot) väljamõistmist. 9.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja 2
(3)kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 51,13 eurot. 10.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades hagi, mõistab
§ 1741
lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 389,86 (47,93 + 335,54 + 6,39) eurot ja lepingulise esindaja kulu 51,13 eurot, kokku seega 440,99 eurot. Kohtunik 3
(3)