2-10-62805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011. a. Põlva Tsiviilasja number 2-10-62805 Tsiviilasi R

) §-de 60 lg 1; 61 lg 1 ja 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatishagi esitamisest.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RTI, 12.06.2009, 31, 192 ) kehtestati alates 01.07.
3. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 4350 krooni, s.o 278,02 eurot. Seega on minimaalne elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.07.
4. a 2175 krooni, s.o 139,01 eurot kuus.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavaldus on kohtule esitatud 15.12.2010. a (tl 2). Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele

§ 70lg 2 alusel mitte 14.12.2009.

a, vaid xx.xx.xxxx. a. Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda ka alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (

) §-dest 96; 97; 100; 101; 102 ja 108. Vastavalt

§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused.

§ 108s

ätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna R. M. ise oma ülalpidamist ei korralda, siis on põhjendatud elatise maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 (9 x 139,01) eurot. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 3