järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled sõlmisid 08.09.2009 metallukse müügilepingu. Hageja koos abikaasaga valisid toote (metallukse) kostja äriruumides välja pandud näidiste järgi ning maksid ½ müügihinnast, so 6 000 krooni. 2 23.09.2009 tõid kostja töötajad ukse kohale, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast, leides, et müüdud kaup ei vasta lepingu tingimustele. Hageja väite kohaselt ei vastanud ukse lukud tellitule. Samal päeval esitas hageja kirjaliku avalduse kostjale, milles palus tagastada ettemaks või vahetada uks hageja poolt tellitu vastu (t. lk 31-32). Kostja leidis, et hageja oli soovinud just selliste lukkudega metallust. Tellimus on vormistatud hagejale arusaadavas keeles ning hageja avalduse rahuldamiseks puudub alus (t. lk 33-34). Müügilepingust tulenevalt tekkis hagejal kohustus asi vastu võtta. Reeglina saab ostja müüdud asja vastuvõtmisest keelduda üksnes juhul, kui asja lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist. Kuna antud juhul oli sõlmitud tarbijamüügi leping, siis ei oma tähtsust
Kohus leiab, et hageja poolt müüdud asja vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud.
lg 1 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Tunnistaja NK ütlusest nähtub, et hageja ja tema huvi oli ukse valimisel suunatud lukkudele, sooviti ümberkodeeritava süsteemiga lukkudega metallust. Kostja ruumides välja pandud erinevatel näidistel olid ka erinevad lukud. Tunnistaja näitas mitu korda (3-4 korda) selle ukse peale, milliseid lukke nad soovisid. Lukud valiti visuaalselt, teadmata lukkude valmistajat. Lukkude valmistaja andmeid näidiste juures ei olnud. Kostja koostas lepingu ning millise luku nimetuse ta sinna kirjutas, ei olnud ostjal teada. Tuginedes
lg 1 saab metallukse lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda üksnes mudelist, mida hageja soovis osta. Hagejal puudusid teadmised erinevatest lukufirmadest ja nende toodetest, mistõttu ta ei võinudki teada, et kostja poolt koostatud tellimuses märgitud lukud ei ole tegelikult need, millised ta oli näidise järgi välja valinud. Kostja väide, et ASSA ja ATRA lukud oleksid suurendanud ukse hinda ning et seetõttu hageja valiski odavama variandi, ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja NK seletusest nähtub, et kostja teatas neile üksnes seda, et ukse värv ja pinnakate ei mõjuta hinda. Kuna tellimuses ja lepingus puudub kalkulatsioon, siis ei ole võimalik ka kontrollida, kas ja kui suur oleks olnud hinna vahe erinevate lukkude paigaldamisel. Pärast kostja keeldumist ukse vahetamisest ja 6 000 krooni tagastamisest, pöördus hageja 08.12.2009 Tarbijakaebuste komisjoni poole lepingust taganemiseks ja 6 000 krooni tagasimaksmise nõudes. Hageja on lugenud lepingust taganemise ajaks 16.06.2010, mil Tarbijakaebuste komisjon asja istungil menetles.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on müügilepingu alusel maksnud 08.09.2009 kostjale 6 000 krooni (t lk. 14). Vaatamata hageja nõudele, kostja nimetatud summat tagastanud ei ole. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt 6 000 krooni ehk 383,47 euro välja mõistmiseks. 3 Vaatamata sellele, et hageja on nõuet resolutsioonis määratlenud kahjuna, saab hagis kirjeldatud asjaoludest järeldada, et soovitakse lepingust taganemisel saadu 6 000 krooni tagastamist. TsMS § 438 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist ajavahemiku 22.juuni 2010 kuni 21.veebruar 2011, kokku 245 päeva, eest. Seadusejärgne viivise määr on 8 % aastas, ehk 0,0219 % päevas. 6 000 x 0,0219 % x 245 päeva = 321,93 krooni. Hageja poolt esitatud viivise arvestuses (kokku 322,19 krooni) on aritmeetiline viga ning kohus loeb põhjendatud viivise suuruseks 321,93 krooni, ehk 20,58 eurot. Eelnevast lähtudes tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg 383,47 eurot ja viivis 20,58 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.