Obsah (4)

§ 635§ 111§ 128§ 127

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-30686 Otsuse kuupäev 10.jaanuar 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi SA hagi OÜ APA kahju nõudes 7 582,63

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Vaidlus puudub selles, et 15.augustil 2008 täitis kostja omapoolse lepingust tuleneva kohustuse, paigaldas XXX hagejale kuuluvas korteris plastaknad. Kuigi hageja asemel kirjutas töö üleandmise-vastuvõtmis aktile alla isik, keda hageja oli enda asemel korterisse saatnud, ei tähenda, et tööd jäid vastu võtmata. Kostja teostas töid hageja poolt määratud isiku MS juuresolekul ning nimetatud isik kirjutas ka tööde vastuvõtuaktile alla. Kostjal ei olnud ega saanudki olla kahtlusi, et tööd on hagejale kohaselt üle antud. Kuivõrd hageja ei esitanud mistahes ettepanekuid ega pretensioone lepingus ettenähtud tähtajal, samuti ei korraldanud vastavalt lepingu punktile 2.5 omalt poolt töö vastuvõtmist kolme päeva jooksul pärast tööde lõpetamisest teada saamist, tuleb lugeda töö tehtuks ja hageja poolt vastuvõetuks.
2. Kuigi kostja väite kohaselt pöördus ta pretensiooniga OÜ APAR kontorisse paari päeva möödumisel tööde teostamisest ning vaatamata lubadusele, kedagi kohale ei tulnud, ei ole see millegagi tõendatud. Kostja on 18.09.2008 kirjaga teavitanud hagejat, et tema on jätnud oma kohustused täitmata, tehtud tööde eest on tasumata 10 482 krooni. Ning kostja 30.10.2008 kirja sisust nähtub, et alles pärast kostjapoolset meeldetuletust võlgnevusest, tekkisid hagejal pretensioonid töö suhtes. Samas ei takista töö juures puuduste avastamine tööde vastuvõtmist. Puuduste kõrvaldamise akt koostati 06.oktoobril
3. Puuduste kõrvaldamise aktis on märgitud, et aknalauad on lühikesed, lastetoa aken ei ole loodis, paigaldamata on 10 ankrut ja puuduvad tõmmitsad. Hageja seletuse kohaselt pärast akti koostamist osa puudustest parandati. Aknalauad jäid vahetamata. Samas on lepingus (lepingu lisa 1) pooled kokku leppinud lühemas mõõdus aknalaudade valmistamises ja paigaldamises, kui on märgitud aktis. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja soovis pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist, pikemaid aknalaudu, siis oleks tulnud tal esitada uus tellimus ning maksta selle eest.
4. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et tema ei pidanud enam puudusi kõrvaldama, sest hageja oli jätnud täitmata oma kohustused, maksta töö eest kokkulepitud summa. Hageja oli jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse olulises osas, maksmata oli 21 082 kroonist 10 482 krooni. Kostja on teavitanud hagejat 30.10.2008 kirjas, et kui hageja tasub võlgnevuse, siis on kostja valmis puudused likvideerima. Hageja poolt nõutav summa 4 155,48 krooni on ekspertiisiakti järgi töö, mis hõlmas uusi aknalaudu ja nende paigaldamist. Seda aga ei saa käsitleda lepingu mittetäitmisest tekkinud kahjuna. Eelnevalt kohus leidis, et kostja oli paigaldanud hageja korteris aknalauad lepingus kokkulepitud mõõdus. Muude pisipuuduste kõrvaldamise kulusid hageja ei ole esitanud, seega isegi kui kostja poolt jäi kõrvaldamata mõned pisipuudused, ei ole hageja selliseid puudusi konkreetselt väljatoonud ning nende kõrvaldamise kulusid esitanud. 3
5. Hageja on arvestanud kahjuks ka eksperdi poolt viidatud võimalikule viivise nõude esitamise õigusele summas 9 486,90 krooni. Lepingu punkt 4.6 kohaselt on tellijal õigus nõuda täitjalt 0,15 % viivise tasumist ilmnenud puuduste summast iga hilinenud päeva eest, kui täitja ei likvideeri ilmnenud puudusi punktis 2.7 toodud tähtajaks, so 1 kuu jooksul pärast üleandmise-vastuvõtuakti allakirjutamist. Juhul kui hageja leidis, et temal on kostja poolt kohustuste mittekohasest täitmisest tulenevalt õigus nõuda viivist, siis oleks selline nõue tulnud hagejale esitada. Kui aga tõlgendada hageja poolt 9 486,90 krooni nõuet käesolevas hagis esitatud viivisena, siis on hageja nõue põhjendamata. 10.

§ 111

lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, mida tõendab Pärnu Maakohtu maksekäsus 20.04.2009 tehtud kohtumäärus ning milles kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõue summas 10 482 krooni ja kõrvalnõuded. Seega keeldus kostja põhjendatult puudusi kõrvaldama enne, kui hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Hageja ei ole kostjale pärast oma võlgnevuse tasumist teatanud, et ta soovib jätkuvalt kostja poolt puuduste kõrvaldamist, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist ning puuduste kõrvaldamata jätmisest tulenevat õigust nõuda viivist. Ka ei nõustu kohus eksperdi poolt arvutatud viivise suurusega, kuid kuna viivise nõue ei kuulu rahuldamisele eelneva põhjenduse kohaselt, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda viivise suurust. 11. Hageja on leidnud, et temal jäi kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu saamata 100 000 krooni.

§ 128

lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 12. Hageja väite kohaselt soovis ta pärast remonti korteri võõrandada, kuid kuna kostja töös esinesid puudused, siis ei õnnestunud temal korterit müüa enne kinnisvara hindade langust.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul on tõendamata, et kostja oleks teadnud hageja soovist pärast korteri remontimist see võõrandada ja võtnud seetõttu endale vastutusriski. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema töövõtulepingu sõlmimisel kahju tekkimist hagejal , kuna hageja sellele asjaolule tähelepanu ei juhtinud. Korteriomand on käesoleva ajani müümata ning ühtegi tõendit ei ole esitatud millest nähtuks, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal korteri müügi soov. Samuti on alusetu ekspertarvamuse kulutuste hüvitamise nõue summas 5 000 krooni. 13. Ekspertarvamuse sisust lähtuvalt, ei olnud selle tellimine vajalik. Eelnevalt oli allkirjastatud puuduste kõrvaldamise akt, milles oli fikseeritud töös esinenud puudused. Kui hageja oleks tähtaegselt täitnud oma lepingulised kohustused, siis oleks ka kostja täitnud 4 omapoolsed kohustused, või oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt oma kohustuste täitmist. Eelnevast lähtudes tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 5