) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6 781,44 eurot ja viivist põhinõudelt määras 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks 6 781,44 eurot ning viivis 7% põhinõudelt aastas alates 10.05.2011.a kuni põhinõude 6 781,44 eurot täieliku tasumiseni.
Käenduslepingust tulenevalt on RM vastutus piiratud 27 516,71 euroga. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostjad võtnud küll hagi kohe õigeks, kuid nad ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavalduses ja selle lisades esitatud informatsioonist võib järeldada, et kostjad hoidsid oma kohustuse täitmisest kõrvale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. 2 Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 798,89 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 798,89 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 tuleb menetluskuludelt tasuda viivist. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.