← Eesti

2-10-26632/15

Obsah (7)§361§233§101§115§127§113§367

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-1026632 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 25.mai 2011 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saare

) § 113 lg-st 6 ei arvesta Hageja viivist intressisummalt. Hageja palub mõista kostjalt PL AS-i DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevus summas 40 433,73 Eesti krooni; mõista kostjalt PL AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis summas 2118,73 Eesti krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress määras 0,02% päevas, arvutatuna 40 433,73 Eesti krooni suuruselt võlasummalt päevas; ning jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 7500,00 Eesti krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 1213,02 krooni ja hagiavalduselt tasutud 6286,98 krooni) kostja PL kanda.

  1. Kostja põhjendused 2 2.
  2. Kostja seisukoht nõuetes Kostja vaidles hagile vastu, tunnistades istungil nõuet 13 468, 75 krooni suuruses summas. 2.
  3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt oli maailm ülemaailmse majanduskriisi võimuses. Kostjal on ainult kohustused. Liisingu andja pole liisingueset omandanud liisinguvõtja huvides. Liisingulepingu ülesütlemise hoiatust pole kostja saanud. R tuli kohale ja viis laaduri ära. Kindlustusmaksete nõue on alusetu. Hageja asus vara realiseerima, et tekkinud võlgnevust võõrandamise kaudu katta. Selle toiminguga on aga võlgnevust hoopis suurendatud. Hea et laadurit Hollandi asemel Austraaliasse ei saadetud.
  4. Kohtu põhjendused 3.
  5. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ning kohus määras kirjaliku menetluse. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 3.
  6. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 27.05.2008 liisingulepingu . Sellele on lisatud kapitalirendi üldtingimused. Lepingust nähtuvalt on liisinguandjaks ja müüjaks üks ja sama isik- hageja.

§361

kohaselt on liisinguleping n.ö „kolmnurksuhe“ liisinguandja, müüja ja liisinguvõtja vahel. Käesoleval juhul asja omandamist liisinguandja poolt pole toimunud 27.05.2008 sõlmitud liisingulepingu raamides. Ka ei nähtu asja materjalidest, et laaduri kohta sõlmitud varasem liisinguleping oleks üle võetud kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele

17.peatüki sätted. Kohtu hinnangul on tegemist omandireservatsiooniga ostu-müügilepinguga (järelmaks)

§233mõttes.

Kostja on hagi osaliselt omaks võtnud, tunnistades istungil nõuet 13 468, 75 krooni suuruses summas tasumate osamaksete (9805,88 krooni) ja intressimaksete (3662,87 krooni) osas. Hageja on saatnud ülesütlemisavalduse kostja poolt liisinglepingusse märgitud aadressil. Kohus loeb ülesütlemisavalduse kättesaaduks üldtingimuste punkti 10.3 alusel. Omanikuna on hagejal õigus oma vara välja nõuda (AÕS §80). Üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt kohustus kostja andma liisingulepingu ülesütlemise korral hagejale viivitamatult üle vara valduse.

§101lg1 p3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

Hageja on valduse taastamiseks kandnud kulusid 4920 krooni, saades seeläbi kahju

§115

mõttes.

§127

lg1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on hagis nõudnud 5805,60 krooni väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et käibemaksukohuslasena saab hageja tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud kostjalt kahju väljamõistmine 4920 krooni suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 388,75 krooni (13 468,75+4920) e 1 175,26 eurot.

§113

lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui Kostja hilineb ükskõik millise Liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist Liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,02% päevas. Hageja on seisukohal, et viivisearvestus algab alates 28.09.2010 ning on seda kinnitanud ka 24.01.2011 menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et viivis on 347,53 ((9805,88+4920)x0,02%x118) EEK e 22,21 eurot, mis kuulub ka kostjalt väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 736,28 krooni e 1 197,47 eurot. TsMS §367 järgi kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 25.01.2011 kuni põhinõude 14725, 88 krooni e 941,16 euro täieliku tasumiseni. 3 Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, kuivõrd kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud omandireservatsiooniga ostu-müügileping, mitte liisinguleping. Seega ei kohaldu ka

§367. Kostja esitatud asjaolud ei too endaga kaasa hagi rahuldamata jätmist.

3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäävad menetluskulud TsMS§163 lg1 järgi poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.