← Eesti

2-07-13586/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel vaheotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 1.detsember 2010.a Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 17.november 2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BM, sünd:XXX Hageja esindaja: PK Kostja: GK, ik.XXX,XXX 2-07-13586 BMhagis GKvastu võla nõudes Kostja esindaja: Aleksei R Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

  1. Jätta BM hagi GK vastu võla nõudes rahuldamata aegumise tõttu. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
  2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
  4. Hagi sisu 1.
  5. Hageja nõuded Hageja on esitanud hagi GK vastu võlgnevuse 235 200 tasumiseks. 1.
  6. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kinnituseks on andnud kostja allkirja (tl 4, 10, 16;), mille kohaselt kostja on saanud hagejalt 30.08.1996 120 000 krooni intressiga 8% kuus tagastamistähtajaga 30.08.
  7. Vastuses kostja vastusele aegumise kohta, märgib hageja, et nõue ei ole aegunud. Kostja on nõuet tunnistanud, milline nähtub hagejale tehtud maksetest (tl 102). Seega on kostja nõuet tunnistanud.
  8. Kostja põhjendused 2.
  9. Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu. 2.
  10. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja esitas aegumise vastuväite, leides, et hagi on aegunud. Hageja oleks pidanud hagi esitama hiljemalt 30.06.
  11. Vastuseks kostja vastusele leiab kostja, et hagejale on tehtud väljamaksed täitemenetluse käigus tulenevalt tsiviilasjast II-2-176/2000 (tl 113-116). Nimetatud tsiviilasi ja selle alusel toimuv täitemenetlus ei ole puutumuses käesoleva tsiviilasja vaidluse esemega. Kostja palub endiselt kohaldada aegumist.
  12. Kohtu põhjendused 3.
  13. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung, millede tulemusel pidas kohus vajalikuks teha asjas vaheotsus. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. 3.
  14. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Hageja on hagi kohtusse esitanud 10.04.
  15. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kinnituseks antud kostja allkirjast nähtub, et kostja on saanud hagejalt 30.08.1996 120 000 krooni intressiga 8% kuus tagastamistähtajaga 30.08.
  16. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks seega 31.08.
  17. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 1.lõike kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  18. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  19. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  20. juulit
  21. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  22. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  23. juulist
  24. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi kohtusse hiljemalt 30.06.
  25. Hageja esitas hagi aga 10.04.
  26. TsÜS §146 lg1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Järgides TsÜS §143 sätestatut on kostja esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. TsÜS §142 1.lõike kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Vastuseks hageja esitatud asjaoludele (kostja on nõuet tunnistanud) märgib kohus, et need ei muuda asjaolu, et hagi on aegunud. Hagejale on tehtud väljamaksed täitemenetluse käigus tulenevalt tsiviilasjast II-2-176/2000 Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et tsiviilasi II-2-176/2000 ja selle alusel toimuv täitemenetlus ei ole puutumuses käesoleva tsiviilasja vaidluse esemega ning nõude tunnustamisest kostja poolt käesolevas menetluses ei saa rääkida. 3.
  27. Menetluskulude arvestus TsMS§162 kohaselt jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Jaanus Saaremõts Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.