TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-355 Otsuse kuupäev 26.09.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. J’i kaebus Viru Vangla 08.12.2010.a käskkirja nr 61/494-KP tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 26.09.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, A. J esitas 08.02.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 08.12.
- a käskkirja nr 6-1/494-KP tühistamist ja ettekirjutuse tegemist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt esitas 17.11.2010 A. J Viru Vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks, et külastada oma haiget ema ja võimalikku tööandjat. Vaidlustatud käskkirjaga keeldus Viru Vangla kaebajale loa lühiajaliseks väljasõiduks andmisest. 17.01.2011 esitas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile. 26.01.
- a vaideotsusega nr 11-7/477 jättis Justiitsministeerium vaide rahuldamata. Oma keeldumist põhjendas Viru Vangla sellega, et kaebaja pole tõendanud oma ema rasket terviseseisundit. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla, lähtudes haldusmenetluse seaduse §-st 6 pidi ise tegema päringu raviasutusse, kus kaebaja ema viibis ning veenduma tema raskes seisundis. Kaebaja leiab, et vangla rikkus HMS §
- Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et lühiajalise väljasõidu taotluse näol on tegemist kinnipeetavale võimaldatava soodustusega, mille vajalikkust ja eesmärki peab kinnipeetav ise tõendama. Vangla direktor otsustab taotluses esitatu alusel, kas väljasõidutaotlus on põhjendatud ja vajalik. Vanglal ei ole seadusest tulenevat kohustust teostada järelepäringuid. Ühtlasi selgitab vastustaja, et isiku terviseseisundit puudutavad andmed on vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed, mistõttu isegi kui vangla oleks järelepäringu esitanud, ei oleks neid andmeid vanglale niisama väljastatud. Vangla on seisukohalt, et kaebajal ei olnud keeruline saada terviseseisundit puudutavad andmed emalt endalt. Vastustaja on seisukohal, et vastavate tõendite esitamine ei olnud kaebaja jaoks ületamatu takistus ning kaebaja väide, et tõendite kogumise võimalus on kinnipeetavatel peaaegu olematu, on alusetu. Vastustaja märgib, et väljasõidu loa andmisest keeldumisel arvestati kaebaja karistusega ning et kaebajale avaneb võimalus tingimisi ennetähtaega vabanemiseks 13.10.2012 ning tingimisi ennetähtaegne vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve all avaneb 13.08.
- Kaebaja soovis väljasõitu ajavahemikuks 13.01.2011 – 16.01.
- Kuna kaebaja soovis väljasõidul külastada lisaks emale, ka võimalikku tööandjat, siis arvestades võimaliku tingimisi ennetähtaegse vabanemise aega, oli väljasõit tööandja külastamise eesmärgil ilmselt ennatlik. Samuti saab oma lähedaste ja võimaliku tööandjaga suhelda kirja või telefoni teel, mistõttu ei olnud taotluses esitatud andmete põhjal väljasõit vajalik. Taotluse lahendamisel arvestati ka asjaoluga, et kaebaja omas kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla 21.05.2010 käskkirjaga nr 6-3/1024-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine. Distsiplinaarkorras karistatus näitab, et kaebaja ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele. Vastustaja selgitab, et kinnipeetava väljasõidule lubamisel peab olema veendumus, et isik käitub väljasõidul õiguskuulekalt ning selline veendumus ei saa kuidagi tekkida isiku puhul, kes ei ole suutnud vangistuse ajal õiguskuulekalt käituda. Isiku, kelle osas puudub veendumus tema õiguskuulekas käitumises, väljasõidule lubamine, seab ohtu õiguskorra ning on otseselt vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tegemisel on kaalutud kõiki olulisi asjaolusid, nii kaebaja väljasõidu eesmärke kui ka vangistuse täideviimise eesmärke. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS A. J on kohtule esitanud tühistamiskaebuse Viru Vangla 08.12.
- a käskkirja nr 6-1/494-KP tühistamiseks ja kohustamiskaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. HKMS § 6 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ning välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist või sooritamata toimingu sooritamist. HKMS § 9 lg 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbiviimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja on läbinud asjas kohtueelse menetluse. Vaideotsus on tehtud 26.01.
- Vaideotsuse sai kaebaja allkirja vastu kätte 01.02.
- Kaebuse esitas A. J 08.02.
- Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja on lubatav. Lühiajalist väljasõitu reguleerib VangS § 32 ning selleks loa andmise kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirja peatükis
- Väljasõidutaotluse lahendamisel on vangla direktoril võimalik valida väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise vahel. VangS § 32 lõige 4 näeb ette, et lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Ka vangla sisekorraeeskirja §-s 83 toodud väljasõiduloa andmisest keeldumise alused (teadlikult valeandmete esitamine; oht kinnipeetavate omavaheliseks suhtlemiseks väljasõidu ajal; kavandatavate toimingute ja nende eesmärgi ebapiisav kajastamine väljasõiduplaanis; distsiplinaarkaristuse kehtivus; muu põhjus arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega) kujutavad endast avatuks jäetud loetelu põhjustest, mille esinemise korral on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja väidab kaebuses, et vangla oleks pidanud tegema järelepärimised ema raviasutusse kaebaja ema tervise kohta. Halduskohus selgitab, et HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. 2 VSkE § 81 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse väljasõidutaotluses väljasõidu põhjus. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vangla ei ole kohustatud teostama järelepärimisi. Lühiajalise väljasõidu taotluse näol on tegemist kinnipeetavale võimaldatava soodustusega, mille vajalikkust ja eesmärki peab kinnipeetav ise põhjendama ja tõendama. A. J’i lühiajalise väljasõidu taotluses on märgitud, et 24.10.2010 – 06.11.2010 toimus tema emal kolm südamerabandust, millele järgnes operatsioon. Soovitav väljasõidu aeg on 13.01.2011 – 16.01.
- Asja materjalidest ei selgu kaebaja ema terviseseisundi raskus. Kaebaja soovib väljasõitu siis, kui operatsioonist on möödunud juba 2 kuud. Ilmselgelt oleks selleks ajaks ema tervis juba paranenud. Halduskohus selgitab, et väljasõidutaotluse lahendamisel arvesse võetavaid asjaolusid tuleb kaaluda kogumis ja hindamine peab toimuma kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kohus leiab, et Viru Vangla 08.12.2010.a käskkiri nr 6-1/494-KP on õiguspärane. Lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel arvestas Viru Vangla kaebaja karistusega, sellega, et kaebajal avaneb võimalus tingimisi ennetähtaega vabanemiseks 13.10.2012 ja tingimisi ennetähtaegne vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve all avaneb 13.08.
- Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades võimalikku tingimisi ennetähtaegse vabanemise aega, oli väljasõit tööandja külastamise eesmärgil ilmselgelt ennatlik. Vajadus töökoha eellepingu sõlmimiseks ei ole iseenesest väljasõitu põhjendav asjaolu, kui võimalik tingimisi enne tähtaega vabanemise aeg ja karistuse lõpptähtaeg on tulevikus ning nimetatud eesmärke on võimalik täita ka helistades telefoniga tööandjale. Ka lähedaste, sh emaga on võimalik suhelda kirja ja/või telefoni teel. Vastustaja arvestas ka sellega, et kaebaja omas kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla 21.05.2010 käskkirjaga nr 63/1024-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine. Kirjeldatu alusel Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi loa andmisest keeldumisega lühiajalisele väljasõidule. Viru Vangla direktori käskkiri on kaalutletud, piisavalt motiveeritud, antud välja pädevuse piires ning vastab haldusakti nõuetele, mistõttu on haldusakt õiguspärane. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta A. Ji kaebus rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3