3-10-1529/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. august 2010, Jõhvi 3-10-1529 J. R kaebus teabenõuetele vastamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
2. juuli 2010 J. R ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon Jätta J. R poolt teabenõudele vastamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja sellega tekitatud 100 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmiseks esitatud nõuded rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 09.09.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.07.2008 esitas J. R Viru Vanglale teabenõude (tl 32) ja küsis selles informatsiooni enda poolt oma kaitsjale saadetud kirjade suhtes. 17.07.2008 koostatud Viru Vangla vastuses nr 6-20.3/8306-1 (tl 33) loetleti taotleja poolt saadetud kirjad ja selgitati vahistatu kirjade registreerimise korda. 15.07.2008 pöördus Viru Vangla poole J. R kaitsja Kristel Vedro (tl 34) ja palus kinnitust oma vanglas käigu ja J. Rle saadetud kirjade kättesaamise kohta. 29.07.2008 koostati Viru Vanglas kiri nr 2-1-9/8233-1 (tl 35), millega vastati sellele järelepärimisele. 14.06.2010 esitas J. R Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), kirjeldas Viru Vangla toimingud tema teabenõudele ja kaitsjale vastamisel ning palus need õigusvastaseks tunnistada ja hüvitada tekitatud 200 000 krooni suurune kahju. Kaebaja väitis, et vajas enda õiguste kaitseks 1 1 kinnitust, et on teatud päevadel edastanud kirja oma kaitsjale, kuid ei saanud vajalikku vastust, sest Viru Vangla rikub „Asjaajamiskorra ühtsetes alustes“ sätestatud kirjade registreerimise üldnõudeid. Kaebuses ja sellele hiljem lisatud täienduses (tl 38-39) tugines ta avaliku teabe seaduse § 4 lg 1 ja 5, § 15 lg 2, § 18 lg 1, riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 12 lg 1 ning väitis ta, et teabenõude tähtaegselt täitmata jätmises ja antud vastuse sisus seisnenud Viru Vangla toimingute tõttu said tema õigused ja vabadused seoses Eesti Advokatuuriga kahjustatud. Tuvastamisnõude esitamist põhjendas ta veel ka sooviga saada abi oma õiguste kaitsmisel Eesti Advokatuuri vastu esitatud kaebuse läbivaatamisel halduskohtus ning leidis, et kahjunõude kohtueelse menetluse teostamata jätmine Viru Vangla poolt annab talle õiguse selles märgitud summat omal äranägemisel suurendada. Viru Vangla vastuses (tl 29-30) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti jätta see rahuldamata ning märgiti, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbinud vaid 100 000 krooni suuruse kahjunõude osas. Veel märgiti, et kaebusest ei selgu milles kahju seisneb ning leiti, et kaebaja teabenõudele vastati ja vastamine ei saanud tekitada mittevaralist kahju. Vaidlusalusel ajal kehtinud „Vangla sisekorra eeskirja“ § 48 lg 1 ja § 50 lg 1’ tuginedes selgitati, et vanglal puudus kohustus registreerida, kellele kaebaja kirju saadab ja kellelt ta kirju saab. Veel selgitati J. Rle ja tema kaitsjale saadetud teabe erinevuse põhjuseid ning märgiti, et kuna kaitsjale saadetud vastuse koopia edastati ka kaebajale, pole vangla piiranud tema juurdepääsu teabele. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. J. R leidis, et kuna tema pole vanglalt mingit vastust saanud, annab seadus talle õiguse oma kahjunõude suurust muuta. Täiendavalt selgitas ta, et on esitanud oma advokaadi peale kaebuse, kuid ei saanud teabenõudele vastamise tähtaja rikkumise tõttu välja tuua kogu informatsiooni, selle olemasolul oleks algatatud aukohtu menetlus, advokaat oleks ringkonnakohtus prokuratuurist saadud tõendit kasutanud ja tema oleks vabaduses. Eve Kangro täiendusi ei esitanud ja märkis vaid, et vahistatu kirjavahetus pole võrdsustatav vangla kirjavahetusega. KOHTU PÕHJENDUSED Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusega nr 80 kehtestatud „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ § 1 kohaselt käsitleb see kord riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid. Sama korra § 18 kohaselt kuuluvad registreerimisele sellises asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid, protokollid, aktid ja lepingud, saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded, asutusele esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, samuti teiste õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. Kinnipeetavate ja vahistatute kirjavahetuse korraldamine pole käsitletav vangla asjaajamisena ning on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“. Selle § 48 lg 1 ja § 51 lg 1’ kehtestasid vaidluse põhjuseks olevate pöördumiste ja neile antud vastuste koostamise ajal, et vahistatu kirja edasi saatmisel registreeritakse ainult kinnipeetava eesja perekonnanimi ning kirja esitamise kuupäev, saabunud kirju aga ei registreerita üldse. Täpsemaid andmeid vahistatute kirjavahetuse kohta ei kohusta registreerima ka praegu kehtivad sama eeskirja § 48 lg 4 ja § 51 lg 1’. Kaebuse alusena viidatud avaliku teabe seaduse § 4 lg 1 ja 5, § 15 lg 1 ja 2, § 18 lg 1 kohustavad teabevaldajat tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele, annavad õiguse vaidlustada oma õigusi ja vabadusi rikkuv teabele juurdepääsu piiramine ning panevad teabevaldajale hiljemalt viie tööpäeva jooksul vastamise, selgitamise ja abistamise kohustused. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt on aga avalik üksnes selline teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teavet, mida avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus ei peagi looma, ei saa ta kellelegi ka avaldada. Käesoleval juhul nähtub, et Viru Vangla on seda kõike J. Rle seaduses ettenähtud viie tööpäeva jooksul selgitanud (tl 33) ning vandeadvokaat 2 2 Kristel Vedrole saadetud vastuse koopia edastamisega (tl. 35) on talle teatavaks tehtud ka need andmed, mis vaatamata vahistatute kirjavahetuse täpse registreerimise kohustuse puudumisele siiski olemas olid. Kui halduskohus tuvastab, et kaebaja õigusi pole õigusvastaselt rikutud ega tema vabadusi piiratud, puudub tal vajadus käsitleda muid kahju hüvitamise nõudega seonduvaid asjaolusid, tuvastada selle olemasolu, suurust ja seotust vaidlustatud haldusakti või tegevusega. Käesolevas asjas on siiski oluline märkida, et vangistusseaduse § 1’ lg 8 kehtestatu kohaselt saab kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda alles siis, kui ta on esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. J. R on Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes soovinud teabenõudele vastamisega seotud 100 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist (tl 31). Kohtule esitatud kaebuses märkis ta tekitatud kahju suuruseks 200 000 krooni. Kohtuistungil antud seletustest (tl 46) järelduvalt on kahjusumma selline suurendamine seotud kohtueelse menetluse kohta kehtestatud tähtaegade rikkumisega. Seega on tegemist sisuliselt uue kahjunõudega, mille suhtes pole kohtueelne menetlus läbitud, halduskohtul pole õigust seda menetleda ja ta peab kaebuse selles osas vastava eraldi määrusega halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätma. Eeltoodud järeldustel tuleb J. R kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel teabenõudele vastamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise ja 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 16). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl 47). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3