KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-70514 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 28.veebruar 2011

§ 94lg 1 ja VÕS §104 lg 5 alusel kvalifitseeritav tahtliku ja süülise pettusena.

Kostjalt kui OÜ D ainuomanikult saab hagejalt väljapetetud raha välja mõista äriseadustiku § 188 lg 1 alusel. Lisaks vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel. KOSTJA VASTUS 27.08.2010 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. OÜ K arveldusarve väljavõttest on näha, et hageja kandis 05.02.2008.a. 35 000 krooni ja 06.02.2008.a. 10 000 krooni OÜ D arveldusarvele, mitte A. R arveldusarvele. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Kuivõrd hageja on tasunud OÜ D arveldusarvele, on võimalik, et hagejal oli leping sõlmitud OÜ-ga D. Seega kostjaks peaks olema OÜ D, mitte A. R. Kostja leiab samuti, et hagiavaldus on vastuoluline ja nõue ei ole selge. Hagiavalduses viidatud

§ 94

lg 1 ja VÕS § 104 lg 5 ei anna kostjale selgust selles osas, mis alustel kostja vastu nõue esitatud on. Hageja väidab, et kostja ja hageja vahel on suuline leping, seejärel tugineb VÕS § -le 1043, mis reguleerib lepinguväliseid suhteid. Kostjale jääb arusaamatuks, kas kostja vastu on esitatud lepingust tulenev nõue või nõue lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Hagi aluse selgitamisel esitab hageja kostja vastu järgemööda süüdistusi pettuses, tehingule keelitamises, valetamisest, tühjade lubaduste andmises, OÜ D meelega pankrotti ajamises, varasemates pettustes jms. Nende asjaolude kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. 05.10.2010 täiendavas vastuses kostja märgib, et hagejal lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab äriseadustiku § 188 lg 1 alusel nõuda temalt raha välja. ÄS § 188 lg 1 kohaldamine eeldab osaniku poolt osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt kahju tekitamist. Hageja ei ole tõendanud kostja süülisust ja seda, kuidas on kostjal tekkinud ÄS § 188 mainitud vastutus. Kostjale jääb arusaamatuks, millist ühingu põhikirjalist või lepingulist kohustust on kostja rikkunud, et kohaldada äriseadustikku. Hageja ei ole tõendanud pettuse kui tahtliku süülise tegevuse aset leidmist. Hageja esitatud tõendid tõendavad ainult lepingulist suhet hageja ja OÜ D vahel. KOHTUISTUNG 08.02.2011 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja möönis, et leping alpakade ostmiseks oli sõlmitud kahe äriühingu – OÜ K ja OÜ D vahel. 2008.a. aprillis hageja telefoni teel suuliselt tühistas tehingu pettuse tõttu. Hageja täpsustas, et hagejal on lepinguväline kahju hüvitamise nõue kostja A. R kui OÜ D ainuosaniku vastu, kes pettusega keelitas hagejat tehingut tegema, kuid raha vastu loomi tuua ei kavatsenudki ja raha ei tagastanud. Kostja ainuisikuliselt otsustas tehingu tegemise hagejaga, kostja ainuisikuliselt sai OÜ D arvel olevat raha välja võtta. Hageja esitas raha tagasisaamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ D vastu, kuid enne 3 maksekäsu tegemist ettevõte likvideeriti. Hagejale tehti kohtumäärusega ettepanek hakata OÜ D likvideerijaks ja maksta likvideerimise tasu 20 000 krooni, kuid see ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja on ilma jäänud rahast ja võimalusest raha OÜ-lt D välja nõuda, seega on OÜ-le D tasutud summa hageja kahjuks. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde. Kostja möönis, et alpakade ostu-müügi ja transpordileping on OÜ D poolt täitmata, sest soovitud loomi hagejale ei toodud. Kostja leiab aga, et kohustus jäi täitmata hagejast endast tingitud põhjustel, hageja soovid olid ebareaalsed ja kostja käis hageja soovil Hollandis erinevaid loomi vaatamas, sellega kaasnesid kulud. Kostja tegutses selles tehingus OÜ D esindajana, mitte füüsilise isikuna. 45 000 krooni oli üksnes ettemaks, hiljem oleks tulnud kulude katteks hagejal juurde maksta. Kostja oli nõus hagejale tagastama pool ettemaksu summast, ülejäänu oleks jäänud kulude katteks. Kostja kinnitas, et mingit vastunõuet tal hagejale ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära pooled vande all ning uurinud kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 04.02.2008 sõlmisid OÜ K ja OÜ D suulise alpakade ostu-müügi ja transpordilepingu. Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ D esindaja A. R tooma hagejale 2 alpakat ning hageja pidi selle eest tasuma. - 05.02.2008 ja 06.02.2008 hageja tasus OÜ D arveldusarvele kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot). - 05.09.2008 hageja esitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ D vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 06.02.2009 võlgniku äriregistrist kustutamise tõttu. - 05.12.2008 OÜ D kustutati äriregistrist Harju Maakohtu 06.11.2008 määruse 2-08-59508 alusel, millega OÜ D sundlõpetati likvideerimismenetlust läbi viimata; kustutamiskanne on tehtud äriseadustiku § 60 lg 3 alusel registripidaja algatusel. - Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal ja kuni OÜ D registrist kustutamiseni oli kostja AR OÜ D ainuosanik ja juhatuse ainus liige.
3. Pooled on andnud mõnevõrra erinevaid ütlusi sõlmitud lepingu tingimuste kohta. Hageja väidetel lubas kostja tuua 45 000 krooni eest kaks alpakat, kostja väidetel oli ta saanud sellise hinnkkumise Hollandist ning see hind oli lõplik. Kostja väidetel lubas ta hagejale alpakad tuua, hageja soovis kolme alpakat; kostja küsis ettemaksuks ümmarguse 45 000 krooni, kuna eelmisel korral hagejaga tehingut tehes oli raskusi hagejalt tasu kättesaamisega. Samas kostja väidetel 45 000 krooni eest oleks saanud Hollandist 2 alpakat, hollandlasel oli 3 alpakat ja ta ei olnud nõus ainult 2 ära andma; hageja ei olnud nõus kolmanda alpaka eest juurde maksma. Eeldades, et õiged on kostja väited, et hageja soovis 3 alpakat, kostja küsis üksnes ettemaksuks 45 000 ning lõplik arvestus oleks toimunud pärast loomade kohaletoomist, ei ole tõenäoline, et kostja oleks jätnud 3 alpakat toomata seetõttu, kuna hageja ei olnud nõus kolmanda alpaka eest juurde maksma. Võttes lisaks arvesse, et H. R e-kirjas (tl 44) ei ole juttu ettemaksust, vaid on palutud teha ülekanne alpakade eest, loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku 2 alpaka ostmises 45 000 krooni eest.
4. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja kallutas hagejat pettusega tehingut tegema on paljasõnaline.

§ 94

lg 1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Hageja väited tema pettusega tehingu tegemisele kallutamise ja keelitamise kohta on vastuolulised. Ühelt poolt hageja väidab, et hagejal ei olnud raha ja ega soovi 2008.a. veebruaris 4 alpakasid osta, teisalt hageja ise pöördus alpakade hinnkkumise saamiseks kostja poole. Pettus eeldab petmistahet ning igasugune lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigete asjaolude teisele poolele avaldamine ei too endaga kaasa pettuse toimepanekut. Pettus eeldab, et tehingu teine pool teab, et avaldab ebaõigeid andmeid või asjaolusid. Hageja veendus ise Internetis, et alpakade hinnad on mujal kõrgemad, mistõttu ei saa pettuseks pidada kostja väidet, et sellise hinnaga alpakasid mitme kuu pärast tõenäoliselt osta ei õnnestu. Subjektiivsed väärtushinnangud ning reklaamilaadsed kirjeldused, mille tõeväärtust ei ole võimalik kirjeldada, ei too endaga kaasa pettust. 5. Samuti on põhjendamatu ja tõendamata hageja väide, et kostjal ei olnudki lepingu täitmise kavatsust, vaid hagejalt raha väljapetmine oli kostja teadlik ja ettekavatsetud tegu.

§ 138

lg –d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1 kehtestavad lepingupoolte kohustuse käituda teise lepingupoole suhtes ning teostada oma õigusi ja täita oma kohustusi heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (

§ 138lg 2).

Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Kostja poolt hageja väidetav ettekavatsetud petmine ja lepingu sõlmimine selle täitmise tahteta vastab karistusseadustiku (KarS) § 209 lg-s 1 sätestatud kelmuse tunnustele (varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel), mis on kriminaalõiguslikult kvalifitseeritav süütegu. Hageja ei ole kuriteokaebust uurimisorganitele esitanud. Hageja väited lepingu sõlmimise ja pettuse toimepanemise asjaolude osas on vastuolulised: ühelt poolt hageja möönab, et tehingu poolteks on äriühingud, teisalt hageja leiab, et kostja pettuse ettekavatsetus ja tahtlus seisneb selles, et kostja lasi raha kanda OÜ D arvele, olles teadlik äriühingu peatsest sundlõpetamisest. Kostja kui ühe lepingupoole seadusliku esindaja, kelle kaudu äriühing faktiliselt tegutseb, kohustuste rikkumine ega tema poolt pettuse toimepanemine ei saa toimuda sel teel, et kostja palub lepingust tuleneva rahalise kohustuse täita raha kandmisega lepingupooleks oleva äriühingu arveldusarvele.

1. Kohus leiab, et hageja on ebaõigetele andmetele tuginedes teinud ekslikke järeldusi kostja poolt pettuse planeerimise kohta. Hageja väide, et kostjale oli juba enne lepingu sõlmimist 2008.a. veebruaris saadetud teade OÜ D sundlõpetamise kohta, ei vasta tõele. Äriregistri teabesüsteemist ja Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt toimetati kostjale 16.02.2007 hoiatusmäärus 2005.a. majandusaasta aruande 6 kuu jooksul esitamata jätmise korral registrist kustutamise kohta kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Vastav teade avaldati 24.04.2007 ning teade loetakse kättetoimetatuks teate avaldamisest 30 päeva möödumisel. Hoiatusmääruse tegemine ei tähenda ilmtingimata ettevõtte sundlõpetamist. Sundlõpetamise teade avaldati „Ametlikes Teadaannetes“ alles 10.03.2008 (kostja on teates punkti 111 all), so rohkem kui kuu pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist ja hageja poolt OÜ D arvele tasu maksmist.
2. Hageja on esitanud kostja vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et kostja OÜ D osanikuna vastutab kahju hüvitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja äriseadustiku (ÄS) § 188 järgi. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusevastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Seega kostja vastu esitatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: hagejal on tekkinud kahju, kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kahju tekitamine on õigusvastane ning kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5
3. Vaidlust ei ole, et hageja on OÜ-le D 45 000 krooni üle kandnud. Hageja enda sõnul tühistas lepingu pettuse tõttu, teatades tühistamisest kostjale kui OÜ D esindajale telefoni teel. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

§ 90

lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tehingu tühistamine toob kaasa selle tagasitäitmise VÕS § 1028 jj alusel. Lepingu alusel saadu tagastamise nõue tuleb esitada teisele lepingupoolele. OÜ D vastu ei ole hagejal enam võimalik raha tagasisaamiseks nõudeid esitada, sest OÜ D õigusvõime on registrist kustutamisega lõppenud. OÜ-le D makstud 45 000 krooni võrra hageja vara vähenemine võib VÕS § 128 lg 3 järgi olla käsitatav otsese varalise kahjuna.

1. Hageja leiab, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest OÜ D osanikuna ÄS §-st 188 alusel. ÄS § 188 lg 1 sätestab, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes tuginemisest tekkinud kahjule ja sellele, et kostja on OÜ D osanik. Hageja peab tooma esile konkreetsed kostja vastutust põhjendavad asjaolud. Eelkõige peab hageja näitama, millist kohustust on kostja rikkunud või kuidas muul viisil õigusvastaselt käitunud, lisaks tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Kostja võib vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-7-10 märkinud järgmist: „Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks…“. Hageja kohtuistungil ei osanud nimetada, milliseid konkreetseid seadusest tulenevaid osaniku kohustusi on kostja rikkunud. Samuti ei ole osaniku rikutud kohustusi nimetatud hagiavalduses ega hageja kirjalikes täiendavates seisukohtades. Hageja käsitluse järgi on hagejale kui kolmandale isikule OÜ D osaniku (kostja) poolt tekitatud süüliselt kahju sellega, et osanik ainuisikuliselt pettuse teel ebaõigete lubadustega keelitas hagejat tehingut sõlmima ning petmine on süüline tegevus. Mööndes kohtuistungil, et igapäevases majandustegevuses (st ka tehingute tegemisel) esindab äriühingut juhatuse liige, mitte osanik, hageja siiski kinnitas, et nõue on esitatud kostja kui osaniku vastu ning ta ei soovi esitada nõuet kostja kui juhatuse liikme vastu. Kohus otsuses eespool tuvastas, et kostja poolt lepingu sõlmimine pettuse teel ei ole leidnud tõendamist.
2. Eeltoodust tulenevalt on täitmata kostja suhtes VÕS § 1043 sätestatud deliktilise vastutuse kohaldamise oluline eeldus - kostjapoolne osaniku kohustuste rikkumine. Samuti ei ole tõendamist leidnud põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja kui osaniku tegevuse vahel. Hageja esitas põhivõlgniku OÜ D vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi OÜ-le D 29.10.2008 makseettepaneku. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati maksekäsku tegemata seetõttu, et OÜ D kustutati registrist. Enne OÜ D sundlõpetamist 16.09.2008 registriosakond edastas hageja nõude maakohtule likvideerimismenetluse algatamiseks. Hagejale selgitati, et OÜ D sundlõpetamise menetluse läbiviimiseks tuleb esitada nõuetekohane avaldus (nimetada likvideerijaks soovitavad isikud ning tasuda likvideerimismenetluse kulude katteks kohtu nõutud summa). Hagejat hoiatati, et kui avaldust tähtaegselt ei esitata ega esitata ka OÜ D pankrotimenetlust, siis likvideerimismenetlust läbi ei viida. Hageja tähtaegselt avaldust ei esitanud, misjärel kohus otsustas OÜ D sundlõpetamise likvideerimist läbi viimata. Seega tekkis hagejale kahju eelkõige sellega, et OÜ D kustutati registrist ja maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kusjuures hagejal oli võimalus OÜ D registrist kustutamist vältida sundlõpetamise avalduse või pankrotiavalduse esitamisega. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue. 6
3. TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 7