KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3019 Haldusasi Daily Solutions OÜ kaebus Tarbijakaitseameti 22.10.2010 ettekirjutuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 02.03.2011 otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Daily Solutions OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Daily Solutions OÜ, esindaja Ants Kuningas Kirjalik menetlus Vastustaja: Tarbijakaitseamet RESOLUTSIOON Jätta Daily Solutions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.03.2011 otsus haldusasjas 3-10-3019 muutmata. Menetluskulud jätta Daily Solutions OÜ kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tarbijakaitseamet tegi 22.10.2010 Daily Solutions OÜ-le ettekirjutuse (ettekirjutus) kohustamaks kaebajat lõpetama alkohoolsete jookide laenamise teenuse pakkumise, millega kaasneb alkohoolsete jookide jaemüük ilma vastava registreeringuta ja selleks keelatud ajal (p 1), või tegema kauba või teenuse müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid (p 2). Ettekirjutuse kohaselt avastas Tarbijakaitseamet riiklikku järelevalvet teostades veebilehe www.alkolaenutus.ee, millega tutvudes selgus, et veebilehe vahendusel kutsutakse isikuid üles 3-10-3019 sõlmima laenulepingut alkoholi laenamiseks tagatise vastu ühes kohustusega tagastada laenuks võetud alkohol kell 10.05 laenuks võtmisele järgneval päeval juhul, kui alkoholi laenatakse enne 23.59, ning kell 10.05 samal päeval, kui alkoholi laenatakse peale kellaaega 23.
- Viidatud teenust pakutakse veebilehe www.alkolaenutus.ee vahendusel seitsmel päeval nädalas ajavahemikus kella 22.00-st kuni hommikul kell 07.00-ni. Tarbijakaitseameti inspektorid sooritasid 29.09.2010 alkoholi kontrollostu tuvastamaks veebilehel esitatud pakkumuse vastavus tegelikkusele. Kell 23.20 saabus Tallinnas Juhkentali tänavas asuvasse 123 tanklasse tumedat värvi sõiduauto. 275 krooni sularaha eest said kontrollostu teostanud Tarbijakaitse inspektorid kaks pudelit 0,5 liitrit Beloff viina ja 2 liitrit mahla. Tarbijakaitseameti inspektori poolt kirjutati samas alla laenuleping Daily Solutions OÜ-ga Jaan Kivistiku nimel. Tarbijakaitseameti ametnikud vormistasid viidatud kontrollostu kohta 30.09.2010 õiendi. Tarbijakaitseamet edastas veebilehe www.alkolaenutus.ee haldajale Daily Solutions OÜ 01.10.2010 teate haldusmenetluse algatamise kohta, juhtis ettevõtja Daily Solutions OÜ tähelepanu tuvastatud asjaoludele ning kohustas ettevõtjat lõpetama laenutegevust imiteeriva alkohoolsete jookide müügi või viima oma tegevuse kooskõlla õigusaktidest tulenevate nõuetega. Daily Solutions OÜ vastas Tarbijakaitseameti 01.10.2010 teatele kirjalikult 07.10.2010 ning nõustus pikendama laenu tagastamise tähtaega alkoholi laenudel.
- Daily Solutions OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tarbijakaitseameti 22.10.2010 ettekirjutuse tühistamiseks. Õigusriigis puudub menetlejal õigus tõlgendada seadust laiendavalt ettevõtja kahjuks. Seadusandja ei ole kuni käesoleva ajani selgelt ja ühemõtteliselt arusaadavalt kitsendanud õigust alkoholi laenata, samuti ettevõtjal füüsiliste isikute vahelist laenu vahendada. Tegevusvabadust kitsendav õigusakt saab kitsendada õigust tegevusele üksnes täpselt ära näidates, missugune tegevus on keelatud või alternatiivselt sätestades üksnes lubatavad tegevused. Käesolevas vaidluses on selliseks kitsendavaks õigusaktiks alkoholiseadus (AlkS). AlkS-ga ei ole reguleeritud kasutuslepingute tehinguid, sh laenu. Kaebaja ei ole kaupleja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) tähenduses, samuti ei ole kaebaja edasi toimetanud või tarbijale üle andnud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja ei tegele alkoholi jaemüügiga, mistõttu on vastustaja viited AlkS §-dele 40 ja 41 meelevaldsed ning alusetud. Vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja äriruume ega laopindu. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja valduses olevale muule territooriumile oleks ladustatud või seal hoitud alkohoolseid jooke. Seega on alusetu väita, et ettevõtja on rikkunud AlkS § 3 lg
- Ettekirjutus on nimetatud osas tühine ja õigusvastane, sest esitatud väited ei tugine menetluses tuvastatule. Vastustaja väite kohaselt sooritati 29.09.2010 kontrollost. Tegelikult esitas 29.09.2010 kodanik Jaan Kivistik ettevõtjale oferdi sõlmida leping alkoholi laenamiseks, avaldades tahet maksta tagatisraha (275 krooni) ja ettevõtja esindaja transpordikulu lepingu sõlmimiseks ning tagastada laen hiljemalt järgmisel päeval kell 10:
- Nimetatud isik oli teadlik laenulepingu tingimusest tagastada laen hiljemalt järgmisel päeval kell 10:05, kusjuures laenulepingu sõlmimisel ei avaldanud viidatud isik soovi laenulepingu muutmiseks, sh pikendada laenu tagastamise tähtaega vms. Seega tegi vastustaja teadlikult pakkumise just laenulepingu sõlmimiseks. Kui laenulepingu sõlmimist sooviva isiku eesmärgiks oli tegelikkuses laenu 2
(7)3-10-3019 mitte tagasi tuua, oli TsÜS § 94 kohaselt tegemist tahtliku pettusega ja ettevõtja petmisega, mis on ametnikule mittesobiv õigusvastane tegevus. Kaebaja majandustegevuse peamine huvi on suunatud reklaami müügile veebilehe www.alkolaenutus.ee vahendusel. Seetõttu on toode alkolaen üksnes kaebaja majandustegevuse vastu huvi tõstmise vahendiks. Laenu antakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 kohaselt. Siinjuures ei pruugi laenulepingu objekt alati olla laenuandja omandis ja valduses, sest kaebajal on tehinguliselt õigus välja laenata ka kolmanda isiku omandis ja valduses olevat asja. Samuti on kaebajal õigus vahendada kahe isiku vahelist laenutehingut. Enamus alkolaenu võtjatest on laenatud alkoholi lepingus sätestatut järgides tagastanud ning tagasi saanud tagatisraha. Vastustaja aga ei teinud tagastamiskoha kohta ühtegi ettepanekut. Vastustaja isegi ei helistanud ega avaldanud muul viisil soovi laenatud alkohol tagastada. Seega on vastustaja väide tagastamise võimatuse kohta alusetu.
- Tarbijakaitseamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja müüb alkohoolseid jooke seadusandja poolt kehtestatud alkoholi jaemüügi keeluajal kella 22.00-st õhtul kuni hommikul kella 10.00-ni imiteerides laenuteenuse osutamist. Viimane on tõendatud kaebaja poolt oma tegevuse detailse reklaamimisega veebilehel www.alkolaenutus.ee ja alkoholi tegeliku kättetoimetamisega kandekaubana kliendile väljaspool alkoholimüügiks lubatud aega. Kaebaja ei ole tegelikult huvitatud laenulepingu sõlmimisest ega väidetava laenu tagastamisest, millele viitab tagatisraha võtmine ja kliendi isiku tegelikult kontrollimata jätmine. Õiguslikult on tegemist näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes ja tegemist ei ole mitte laenulepinguga, vaid müügilepinguga. Seetõttu on tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 3 ja §-st 87 ja AlkS § 41 lg 2 p-st 3 , lg-st 3 ja lg-st 5 nimetatud tegevus keelatud. Kaebaja on arvamusel, et alkoholi laenamist jäljendades ning seda selleks keelatud ajal tarbijale üle andes, ei pea ta ennast registreerima majandustegevuse registris vastavalt õigusaktide nõuetele. Kaebaja registreeringud majandustegevuse registris ei võimalda tegeleda alkoholiga üleüldse ning ettekirjutuse tegemise ja kontrollostu teostamise päeva seisuga puudus ettevõtjal igasugune registreering majandustegevuse registris. Kaebuses esitatud väited, et kliendiga sõlmitakse laenuleping, arvestades laenulepingu kohta sätestatut ning tegu on vaid vahendiga kaebaja majandustegevuse vastu huvi tõstmiseks, on täielikult tõendamata. Ka ei ole kaebaja tõendanud, et ta vahendab kolmanda isiku omanduses olevat vara ning sellele asjaolule ei ole varasemas haldusmenetluses kordagi viidanud.
- Tallinna Halduskohtu 02.03.2011 otsusega jäeti Daily Solutions OÜ kaebus rahuldamata. Vastustajal oli, arvestades tekkinud kahtlusi, kontrollostu tegemiseks seadusest tulenev õigus ja ametnike käitumist ei ole võimalik käsitleda TsÜS § 94 toodud tahtliku pettusena, mis oleks ametnikele mittesobiv õigusvastane tegevus. Arvestades kontrollostu sooritamise eesmärki, oli vastustaja tegevus asjakohane, õigustatud ja proportsionaalne. Laenulepingu tekst ei vasta oma eesmärgilt ja sisult laenulepingu kohta seaduses sätestatule ja tavalises majandustegevuses laenude andmisel reguleeritavatele asjaoludele. Laenulepingus puuduvad igasugused sätted laenu tagastamise koha ja makstava intressi kohta. Selline laenulepingu olulise sisulise küsimuse käsitlemata jätmine viitab esmajoones sellele, et laenuandja ei ole tegelikult huvitatud laenu tagastamisest. On ebatavaline, et äratarvitatava eseme laenuks andmisel tuleb laenuvõtjal turumajanduses ja üldiselt vabalt ja piiramatult saada oleva äratarvitatava kauba eest tasuda tagatisena sisse 3
(7)3-10-3019 sularahas summa, mis on suurem laenueseme väärtusest. Selline tagatisraha suurus on eelkõige seotud laenuandja tegeliku eesmärgiga – teostada riskivabalt alkoholi kasumlikku müüki alkoholi müügi keelu ajal. Hinnates tagatisraha suurusega seotut koostoimes lepingu punktidega 7 ja 11, vastab laenulepingu vormis sõlmitud leping oma olulistes tunnustes ja poolte õiguste ja kohustuste jaotuses selgelt rohkem seaduses sätestatud võõrandamislepingute ja eelkõige müügilepingu tunnustele, kui laenulepingule. Ja seda vaatamata lepingu punktis 10 sätestatud väitele, et alkolaenutus.ee ei müü karastus- ega alkohoolseid jooke. Juba ainuüksi nimetatud asjaolud annavad aluse tõstatada küsimuse sõlmitud lepingu vormi mittevastavusest selle tegeliku sisu ja eesmärgiga. OÜ Daily Solutions esindaja ei teostanud lepingu allkirjastamiseks ettevalmistamise käigus mitte mingisuguseid läbirääkimisi ega tuvastanud tegelikult teise lepingupoole isikut nõudes vastavate dokumentide esitamist. Samuti ei tundnud ta huvi laenusaaja elukoha ja muude kontaktandmete vastu. Asjaolu, et kaebaja ei tõstatanud laenu tagastamise koha küsimust, kuigi see oli talle tuttaval lepingublanketil puudu, näitab selgelt, et sõlmitud lepingu tegelikuks sisuks ei olnud laenu andmine. Kaebaja otseseks huviks oli saada kätte tagatisraha, mille suurus ületab selgelt väidetavalt laenuks antud kauba hariliku väärtuse ja mis on arvestades lepingu tegelikku sisu asja müügihinnaks. HKMS § 15 lg-s 3 toodud kohustuse täitmata jätmise tõttu on paljasõnalised kaebaja väited, et enamus laenu võtjatest tagastab alkolaenu määrates ise tagastamise koha. Lisaks puudub kaebaja kasutataval laenublanketil isegi koht, kus fikseerida laenu tagastamise koht. Juhul, kui see oleks tavategevus, oleks loogiline ette näha vastav punkt lepingus ja jätta käsitsi täitmiseks tagastamise koht. Asjaolu, et kaebaja esindaja käsitles sõlmitud tehingut ka ise eelkõige müügitehinguna, näitab selgelt veel tema vastus vastustaja küsimusele valeraha kartuse suhtes (kontrollostu tegemisel väitis alkoholi toonud isik, et nädalavahetusel on suur läbimüük – vt 30.09.2010 õiend tl 26). Seetõttu on vastustaja ettekirjutuses õigesti leidnud, et tegelikult oli tegemist AlkS-s keelatud viisil ja ajal toimunud alkoholi jaemüügiga. Laenuandja esindajate käitumine lepingu sõlmimisel koostoimes väidetava laenulepingu sisuga näitab selgelt, et kaebaja eesmärgiks on tegelikult alkoholi õigusvastane müümine selle keeluajal ja nimetatud tehingutelt kasumi teenimine. Laenulepingut kasutatakse ainult seetõttu, et varjata tegelikult tehtavat müügitehingut. Laenulepingu sisust nähtuvalt puudub selles majandustegevuses sõlmitavate laenulepingute iseloomulik tunnus – võimalus teenida laenulepingule iseloomulikku intressi võttes kasumit. Lisaks nähtub laenulepingu sõnastusest ja laenuandja esindajate käitumisest selle sõlmimisel, et neil puudus igasugune viide laenuandja soovile laenueseme tegelikuks tagasi saamiseks. Laenatud eseme tagastamise garantiide ja tingimuste sõnastamine laenulepingus on laenulepingu olemuslik tunnus. On võimalik, et mõningatel juhtudel võib laenusaaja sarnase laenulepingu alusel laenu tagastada ja tagatisraha kätte saada, kuid kaebaja ei ole sellise võimaluse teostumise kohta kohtule peale paljasõnaliste väidete ühtegi tõendit esitanud. Kaebaja väide, et tema tegelik huvi on reklaami müümine veebilehe www.alkolaenutus.ee vahendusel, on paljasõnaline. Nimetatud väite tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi 4
(7)3-10-3019 tõendit. Kõik võimalikud vastavad tõendid peavad nende iseloomust tulenevalt olema kaebaja valduses ja tal puudusid takistused nende kohtule esitamiseks. Tulenevalt asjaolust, et kohus nõustus vastustaja seisukohaga, mille järgi on tehingute tegelikuks sisuks alkoholi müük, mitte laenamine, on asjakohatud kaebaja väited tema ettevõtlusvabaduse õigusvastasest piiramisest ja seaduse õigusvastasest kitsendavast tõlgendamisest tema suhtes. Otseste tõenditega ei ole tuvastatud alkoholi ladustamine kaebaja poolt. Samas ei hõlma alkoholi käitlemine vastavalt AlkS § 3 lg 1 p 6 ainult ladustamist, vaid ka hoidmist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja ei ole vaidlustanud kontrollostu käigus tema nimel laenulepingu sõlmimise fakti ega selle sõlminud isiku volitusi tegutseda kaebaja esindajana. Samuti ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et nimetatud isiku sõiduauto pagasiruumis oli vastavalt kontrollostu tegijate seletusele alkoholi ja et too võttis sealt 2 0,5 l pudelit Beloffi viina ning andis kell 23.20 19.09.2010 kontrollostu teinud isikutele. Sellest nähtub selgesti AlkS § 3 lg 3 nõuete rikkumine. Arusaamatuks jäävad kaebuses toodud väited, et kaebaja ei pea alkoholi ise omama või et ta võib vahendada kolmanda isiku vara välja laenamist. Ei laenulepingust ega ka muudest menetluse käigus kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtu, et kontrollostu käigus oleks vahendatud kolmanda isiku vara. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Daily Solutions OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.03.2011 otsus tühistada. Tegevusvabadust kitsendav õigusakt saab kitsendada õigust tegevustele üksnes täpselt ära näidates, missugune tegevus on keelatud või alternatiivselt sätestades üksnes lubatavad tegevused. Käesolevas vaidluses on selliseks kitsendavaks õigusaktiks alkoholiseadus, mis reguleerib § 3 kohaselt alkoholi käitlemist, so võõrandamislepingute müügi ja vahetuse ning töötlemise ja pakendamise ning hoiustamise ja kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise tingimusi ja toiminguid. Kohus on võtnud kaebuse aluseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirja nr 3-4/225, mida ei ole kaebajale tutvustatud ega edastatud. Seega on kohus teinud otsuse poolte võrdsuse printsiibist kõrvalekalduvalt ja mingi tõendi alusel, mida ei ole kaebajale edastatud. Kohus on teinud otsuse tuginedes vastustaja tõendamata väidetele kui faktidele ja rikkunud otsuse põhjendatuse ja tõendatuse kohustust. Kaebaja on halduskohtule selgitanud, et ei nõustu ühegi vastustaja väitega ega haldusaktis märgitud asjaoluga. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-1-07 toonitanud, et kohtuasjas vaieldavuste olemasolul ning eriti olukorras, kus toimikus puuduvad olulised tõendid, ei saa kohus piirduda otsuse motiveerimisel üldise konstateeringuga, viitamata sealjuures konkreetsetele usaldusväärsetele tõenditele. Kohus on tõstnud riigiameti esindajate seisukohad fakti tähendusse ja seejärel käsitlenud neid vastustaja väiteid tõendina. Sellist kohtupraktikat menetlusseadustik ei luba. Kohus on jätnud menetluses välja selgitamata vaidlusalused asjaolud, samuti ei ole osundanud kaebaja õigusele tõendada täiendavalt oma väiteid, kui vastav väide on kohtu meelest piisavalt tõendamata. Kirjalik menetlus ei seisne üksnes poolte kirjalike seisukohtade vahetamises, vaid ka kirjaliku menetluse käigus tuleb järgida kõiki kohtumenetluse põhimõtteid. 5
(7)3-10-3019
- Tarbijakaitseamet palub jätta Daily Solutions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuigi kohtuotsuse kirjeldavas osas on viide Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjale nr 3-4/225, on tõenäoliselt tegu trükiveaga, milline on parandatav kohtuotsuse selguse huvides ilma seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistamata. Kohtuotsuse tõendeid hindav ja seisukohti kajastav motiveeriv osa algab kohtuotsuse punktist 10 ning sealt ei ole ühelgi juhul tuvastatav, et kohus oleks hinnanud tõendina Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirja ja võtnud selles osas mingit seisukohta või rajanud sellele põhjendusi. Kaebaja väide, et kohus on otsuses kaldunud kõrvale poolte võrdsuse printsiibist ja lugenud tõendatuks ja vaidlusväliseks vastustaja väited, on väär. Kohtuotsusest on selgelt tuvastatav, millistele tõenditele on kohus oma otsust tehes tuginenud, millised on tõenditest tulenevad kohtu järeldused ja nende loogiline kujunemistee ning seos õigusnormidega. Seega on kohtu põhjendused selged ja viited olemasolevatele tõenditele oma arengus koos otsuse põhjendustega jälgitavad. Halduskohus andis 17.01.2011 määrusega pooltele aega vastuväidete, taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 07.02.
- Kaebaja ei esitanud selle aja vältel ei uusi taotlusi, tõendeid, väiteid ega seisukohti. Seega sai ja pidigi kohus lahendama asja kirjalikus menetluses olemasolevate, poolte poolt juba esitatud tõendite alusel. Asjaolu, et vastustaja oli esitanud enamuse tõendeid haldusasjas, annab lihtsalt tunnistust vastustaja suuremast hoolsusest oma väidete tõendamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus ei ole otsuses tuginenud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjale nr 34/
- Sellist tõendit ei sisaldu toimikus ning samuti ei sisaldu viidet kirjale kohtuotsuse põhjendustes. Tegemist on veaga, mis ei ole ilmselgelt mõjutanud asja lahendamist.
- Väited, et kohus on tõendamisega seoses kohelnud pooli ebavõrdselt, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole üheski menetlusdokumendis vastu vaielnud faktilistele asjaoludele, mille järgi alkoholi üleandmine 30.09.2010 õiendis kirjeldatud viisil toimus, et ta pakub veebilehe www.alkolaenutus.ee vahendusel joogilaenu ning et seejuures sõlmitakse leping tingimustel, mis on kajastatud eelnimetatud veebilehel. Vastuväiteid eeltoodule ei ole kaebaja esitanud ka apellatsioonkaebuses. Seega on halduskohus põhjendatult lugenud loetletud faktilised asjaolud tõendatuks. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et viimane ei osundanud kaebaja õigusele oma väiteid täiendavalt tõendada. Siinkohal peab kaebaja tõenäoliselt silmas oma väiteid selle kohta, et kaebaja majandustegevuse peamine huvi on suunatud veebilehe kaudu reklaami müügile ning et enamus alkolaenu võtjatest on laenatud alkoholi tagastanud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised oleksid olnud need tõendid, mida kaebaja oleks soovinud täiendavalt oma väidete tõendamiseks esitada. Samuti ei ole selliseid tõendeid lisatud apellatsioonkaebusele. Seega ei ole alust arvata, et halduskohtu poolt kaebajale tema õiguste täiendaval ja korduval selgitamata jätmisel on olnud mingid protsessiõiguslikud tagajärjed. Kaebajale edastati vastustaja vastus kaebusele koos halduskohtu 17.01.2011 määrusega, mille p-ga 2 andis kohus 6
(7)3-10-3019 menetlusosalistele kuni 07.02.2011 aega täiendavate tõendite esitamiseks. Kaebaja õigusteadmistega esindaja sai kohtu määruse kätte 17.01.2011, kuid määruses antud õigust ei kasutanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohtu otsuse motiveering seisneb üldises konstateeringus ning ei tugine konkreetsetele usaldusväärsetele tõenditele. Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks ei ole halduskohtu poolt kasutatud tõendid usaldusväärsed. Asjaolu, et tõendeid on esitanud vaid vastustaja, ei muuda neis sisalduvat ebausaldusväärseks. Pealegi on halduskohtu otsus suuresti tehtud tõendi, so laenulepingu põhjal, mis on kaebaja enda poolt koostatud. Halduskohtu otsus põhineb olulises osas nimetatud lepingu analüüsimisel. 10. Halduskohus ei ole tõlgendanud alkoholiseadust kitsendavalt, vaid on tõlgendanud sõlmitud laenulepingut ning sarnaselt Tarbijakaitseametiga leidnud, et leping ei vasta oma olemuselt ja eesmärgilt tavapärasele laenulepingule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu analüüsiga ning ei korda seda. 11. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 7
(7)