Tsiviilasi nr 2-10-64678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 23. mai 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiv

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord AS Kaltsiit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jaan Teesalu võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS Kaltsiit hagi Jaan Teesalu vastu 3992,49 euro (põhinõue 1342,14 eurot, leppetrahv 1308,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1342,14 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.09.2009 sõlmitud kokkuleppevõlatunnistuse rikkumisest.
2. Kohus kohustas kostjat 22.12.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 13). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 26.04.2011 (tl 27). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 15.09.2009 kokkuleppestvõlatunnistusest (tl 8).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,5% päevas põhinõudelt ja leppetrahvilt alates 17.12.2010 kuni kohustuste kohase täitmiseni

§ 367järgi.

Kohus ei pea põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 16.12.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1599,85 eurot (25 032,25 krooni), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 1342,14 eurot (21 000 krooni), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu põhinõudest suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 16.12.2010 seisuga 1599,85 eurot (25 032,25 krooni), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks põhinõudelt lisanduva viivise alates 17.12.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõistmata. Hageja nõue põhinõude 1342,14 euro, leppetrahvi 1308,21 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1342,14 euro osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Lisaks tuleb kostjalt

§ 367alusel hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis 0,5% päevas leppetrahvilt 2

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 479,34 euro ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 153,39 euro väljamõistmist.
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173 lgtest 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 alusel mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 607,16 eurot, so riigilõiv 479,34 eurot ja lepingulise esindaja tasu 127,82 eurot. Kuivõrd lepingulise esindaja tasu 153,39 eurot sisaldab käibemaksu, aga hageja on käibemaksukohustuslane (vt www.emta.ee) ja saab tekkinud kulult käibemaksu tagasi arvestada, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu summas 127,82 eurot. Kohus peab hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks

§ 175lg 1 tähenduses. Kohtunik 3