Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tartu Maakohtu menetluses on Max Laut hagi Johannes Saar vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostja kasutütar Rutt Kuusik`ule kätte toimetatud 13.11.2010 edasiandmiseks kostjale. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Muuhulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses 14.02.2011 esitatud taotluses palus hageja lahendada kohtul asi sisuliselt kohtuistungit pidamata, teha tsiviilasjas nr 2-10-48669 tagaseljaotsus ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt
Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine
Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (
lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (
Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (
Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (
Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ja tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, § 77 lg 1, § 77 lg 2, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ning lõpetab poolte kaasomandi, lubab müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada sellest saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Vastavalt
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 2000 krooni (s.o. 127,82 euro) ja hageja esindaja õigusabikulu 249,29 eurot (s.o. 3900,54 krooni), kokku seega 377,11 eurot (s.o. 5900,54 krooni). Asja materjalidest nähtub, et hageja on 19.10.2010 tasunud riigilõivu 2000 krooni.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 377,11 eurot (s.o 5900,54 krooni). Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.