3-11-2289/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2289 Haldusasi A.B. kaebus Eesti Töötukassa 24.08.2011 vaideotsuse nr 116 õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu.
2. Saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale eposti teel. Käesolevale määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 kalendripäeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg-d 2 ja 3). Asjaolud
3. 23.09.2011 esitas A.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 24.08.2011 vaideotsuse nr 116 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusest nähtuvalt jäeti eelviidatud vaideotsusega rahuldamata A.B. vaie Eesti Töötukassa toimingule töötuna arvele võtmisel. Tallinna Halduskohtu 26.09.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse iseärasustele ning palus selgitada, kuidas rikub vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult ning mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 07.10.2011 vastuses kohtumäärusele ei osanud kaebaja oma õiguste rikkumist konkreetselt väljendada, kuid märkis, et igal Töötukassa külastamise korral puutub ta kokku erinevate takistustega ja Töötukassa on rikkunud tema tööturuteenuste ja – toetuste §-st 1 tulenevat õigust. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja selle, et ta enam edaspidi ei kannataks Töötukassa juhatuse tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kohtu seisukoht
4. HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 1
5. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2010 määruse nr 3-3-1-20-10 p-s 10 leidnud, et HkMS ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HkMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.
6. Asjas kogutud materjalide põhjal on kohus seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse esitaja on kohtule väitnud, et Töötukassa on tema vaide rahuldamata jätmisega rikkunud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-i 1, mille kohaselt on seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Kohus märgib, et seaduse eesmärki defineerivast seadusesättest ei tulene isikule subjektiivset õigust millegi nõudmiseks.
7. Püüdes täpsemalt aru saada, mis on kaebuse esitaja probleem, nähtub, et kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et töövahenduskonsultant Tatjana Strelkovskaja esitas kaebajale tema töötuna arvele võtmisel põhjendamatud nõudmised esitada dokumendid juhatuse liikme tasu saamise kohta äriühingu originaalblanketil ja pitsatiga ning ilmuda veelkord isiklikult Töötukassasse. Töötukassa on oma 24.08.2011 vaideotsuses omaks võtnud, et selline tegutsemine oli töövahenduskonsultandi poolt ekslik ning et konsultandile on tehtud sellekohane suuline märkus. Lisaks pakkus Töötukassa, et kui vaide esitajal ei sobi koostöö konsultant Tatjana Strelkovskajaga, on tal õigus vahetada konsultanti.
8. Kaebaja on oma põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks toonud välja preventiivse huvi, et ta enam Töötukassa juhatuse tegevusetuse pärast kannatama ei peaks. Kui teoreetiliselt võib preventiivne huvi kohtuotsuse saamiseks olla põhjendatud, siis antud juhul mitte. Tänaseks päevaks on kaebaja töötuna arvele võetud, talle on pakutud Töötukassa poolt konsultandi vahetamise võimalust ning lisaks on eksinud konsultandile tehtud suuline märkus, et ta edaspidi vastavast veast hoiduks. Seega ei saaks asjas tehtav kohtuotsus aidata enam kuidagi kaasa kaebaja töötuna registreerimise sujuvusele. Halduskohtule ei ole aga lubatud esitada nö üldpreventiivseid või üldistes huvides esitatud kaebusi stiilis Töötukassa töös esineb erinevaid eksimusi ja menetlus ei suju. Halduskohtumenetlus põhineb isikute subjektiivsete õiguste kaitse teoorial, mis tähendab, et üldistes huvides esitatud kaebused ei ole lubatud. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Maret Altnurme Kohtunik 2