← Eesti

3-11-1589/20

Obsah (4)§ 24§ 84§ 92§ 93

3-11-1589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1589 Haldusasi OÜ Altedis Eesti kaebus Maksu-

§ 24lg 1 p 4 alusel.

2.

§ 84

lg 4 p 4 alusel tagastada kaebuse esitajale riigilõiv 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja 67 senti, kandes selle summa OÜ Altedis Eesti pangakontole nr 221024640490 (Swedbank AS).

  1. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Altedis Eesti kasuks välja menetluskulu 2 376 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) eurot ja 55 senti.
  2. Saata käesolev määrus menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Altedis Eesti kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)
  2. mai 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/503/12 tühistamist.
  3. septembril 2011 teatas PMTK kohtule, et OÜ Altedis Eesti poolt vaidlustatud maksuotsus on PMTK
  4. septembri 2011 otsusega nr 6-4/211-3 kehtetuks tunnistatud ning taotles haldusasja menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse esitaja nõustus menetluse lõpetamisega, taotledes vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vaidlustatud maksuotsuse on vastustaja ise kehtetuks tunnistanud pärast seda kui kaebuse esitaja pöördus kaebusega kohtu poole. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 5. Menetluse lõpetamisel

§ 24

lg 1 p 4 alusel ei mõisteta vastustajalt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu nagu käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud. Ka Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-16-11 selgitanud, et menetluse lõpetamise korral puudub õiguslik alus teiselt menetlusosaliselt riigilõivu väljamõistmiseks.

§ 84

lg 4 p 4 alusel tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Haldusasja toimikus olevast 27. juuni 2011 maksekorraldusest nähtuvalt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 958,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajale tagastada tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv riigieelarvest. 6.

§ 92

lõikest 5 tuleneb, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93

lõikest 1 tuleneb, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud 3 376,52 euro suuruse õigusabikulu, milles sisaldub ka riigilõiv summas 958,67+12,78=971,45, väljamõistmist vastustajalt. Nagu eelpool selgitatud, kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ning selle vastustajalt väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Erinevalt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, mis kuulub tagastamisele

§ 84

lg 4 p 4 alusel, tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 12,78 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati. Lisaks taotleb kaebuse esitaja kokku 2405,07 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Selle kohta on kaebuse esitaja esitanud kohtule OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arved koos osutatud õigusabiteenuse kirjeldusega ning maksekorraldused, millest nähtub arvete tasumine.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et arvestades vaidlustatud maksuotsuse mahukust, koostatud kaebuse mahtu ei saa kokku 22,5 tunni kulumist arvete spetsifikatsioonidel märgitud õigusteenuse osutamisele pidada ülemääraseks. Kohus ei nõustu siinkohal vastustaja seisukohaga, et menetluskulusid tuleks vähendada seetõttu, et kaebus on suures osas sarnane maksuhalduri koostatud kontrollaktile esitatud vastuväidetega. Asjaolu, et kaebuses sisalduvad seisukohad ühtivad eriarvamuses või ka varem esitatud vaides esitatutega, samuti asjaolu, et maksumenetluses koostatud kontrollakt ja maksuotsus teineteisest oluliselt ei erine, ei anna iseenesest alust menetluskulude vähendamiseks. Seda iseäranis olukorras, kus, olenemata kohtueelse menetluse edukusest, ei sätestata seaduses võimalust, et isik saaks kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist haldusorganilt nõuda. Asjaolu, et kaebuse esitajat esindav advokaat on kaebuses toodud seisukohad ilmselt kujundanud juba enne kohtumenetlust, näiteks vaidemenetluse tarbeks, ei võta temalt õigust esitada kliendile arve kaebuse koostamise eest ning ei võta ka menetlusosaliselt õigust nõuda kaebuse rahuldamise korral kohtumenetlusega seotud õigusabikulu väljamõistmist nõuda. Kohus leiab, et menetluskulu põhjendatust

§ 93

lg 5 mõistes tuleb hinnata lähtudes vaidluse keerukusest ning olenemata märkimisväärselt sellest, kas või milliseid toiminguid on tehtud enne kohtumenetlust. Käesoleval juhul ei ole 22,5 tunni advokaadi töö kulumine kaebuse koostamise ettevalmistamisele ja kaebuse koostamisele ülemäärane, arvestades sellist liiki ja sarnase mahuga kohtumenetluses tavapäraselt kaebuse esitajate poolt kantud menetluskulude suurust. Taotletud suurusjärgus kuuluksid menetluskulud arvete spetsifikatsioonides näidatud õigusabi eest välja mõistmisele ka juhul kui kohus oleks esitatud kaebuse kohtuotsusega rahuldanud. Siiski ei pea kohus põhjendatuks advokaadibüroo arvel nimetatud kantseleikulusid, vaastavalt 30,50 eurot ja 10,80 eurot, kuna ei arvetelt ega spetsifikatsioonidest ei selgu, mis kulud need sellised on ning kuidas ja millistel alustel on need arvestatud. Arvestades eeltoodut tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulud 12,78+2 405,07-30,50-10,80=2 376,55 eurot. Kristjan Siigur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.