Obsah (10)

§ 163§ 179§ 122§ 657§ 652§ 442§ 654§ 231§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-62300 Tsivi

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte 26.01.2001 sõlmitud abielu 02.02.2007 Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 20.03.
2. Abielu ajal soetasid pooled AS Sampo Pank laenuga korteriomandi asukohaga XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXX, mille väärtuseks hindas hageja 500 000 krooni. Lisaks korteriomandile soovib hageja jagada hageja valduses oleva ühisvara - arvuti maksumusega 9000 krooni, lastediivani 5500 krooni, arvutitooli 800 krooni, fotoaparaadi Canon 5000 krooni ning kostja valduses oleva ühisvara – nahkdiivani 18 000 krooni, kummuti 6000 krooni, televiisori Panasonic 8000 krooni, köögimööbli 35 000 krooni, nõudepesumasina 5500 krooni, väljatõmbekapi 1500 krooni, elektripliidi Beko 5000 krooni, külmiku Samsung 5000 krooni, videokaamera Sony 15 000 krooni, pesumasina Brandt 8000 krooni, kapi 8000 krooni, kirjutuslaua 4000 krooni, videomagnetofoni 2000 krooni. Pooltel on ühiseid kohustusi kokku 474 813,84 krooni ulatuses. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et ühisvaraks olev korteriomand jääb poolte kaasomandisse ½ mõttelistes osades, et vallasvara jääb sellele poolele, kelle valduses see on ning et ühised kohustused jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja seisukoht
3. Kostja ei nõustunud hageja määratud vara väärtusega, vara jagamise viisiga ega hüvitiste ulatusega. Kostja palus jätta korteriomandi tema ainuomandisse ja tasaarvestada hüvitis kostja tasutud võlakohustustega. Samuti soovis kostja anda hagejale üle kummuti, televiisori Panasonic, väljatõmbekapi, videokaamera Sony, pesumasina Brandt, kirjutuslaua ja videomagnetofoni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4. Maakohus jagas ühisvara järgmiselt: hageja omandisse jäi arvuti maksumusega 7000 krooni, lastediivan 2500 krooni, arvutitool 400 krooni, fotoaparaat Canon 3000 krooni, kummut 1500 krooni, televiisor Panasonic 2500 krooni, väljatõmbekapp 500 krooni, videokaamera Sony 3000 krooni, pesumasin Brandt 2000 krooni, kirjutuslaud 500 krooni ja videomagnetofon 500 krooni; kostja omandisse jäi korteriomand asukohaga Õismäe tee 79-75, Tallinnas väärtusega 500 000 krooni, nahkdiivan 6000 krooni, köögimööbel 10 000 krooni, nõudepesumasin 2000 krooni, elektripliit Beko 2000 krooni, külmik Samsung 2000 krooni ja kapp 3000 krooni. AS-ga Sampo Pank sõlmitud laenulepingutest ja M P sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk suurusega 529 612,05 krooni jäi kostja kanda; hagejalt mõisteti välja kohustuste arvel rahaline hüvitis 10 156,30 krooni kostja kasuks. Poolte menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda ja mõistis pooltelt riigituludesse välja riigilõivu.
5. Pooltel ei ole vaidlust, et abielusuhted lõppesid 26.01.2007, mistõttu kohaldas kohus kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 18 lg-d 1 ja 2 ning § 19 l-d 1, 3 ja
6. Pooled ei vaidle jagatava ühisvara koosseisu üle. Pooled võtsid kohtuistungil omaks järgmised asjaolud: 26.01.2007 seisuga oli laenukohustuste jääk kokku 529 612,05 krooni (pool sellest on 264 806,02 krooni) ja hagejale maksta jääva osa suurus 258 606,02 krooni; vallasvara maksumus on kokku 48 400 krooni, millest hagejale jääb vara 24 200 krooni ja kostjale 24 200 krooni väärtuses; hageja ei vaidle vastu kostja vallasvara jagamise ettepanekule; korteriomandi hind on 500 000 krooni; korteriomandi ja tagatiste kindlustust on pärast abielusuhete lõppemist tasutud 4700,75 krooni, pool sellest on 2350,28 krooni.
7. Poolte ühisvara jagamisel tuleb võtta arvesse 27.10.2010 kohtuistungil omaksvõetud asjaolusid ja jagada vallasasjad kokku väärtuses 48 400 krooni selliselt, et hageja 3
11. omandisse jäävad arvuti maksumusega 7000 krooni, lastediivan 2500 krooni, arvutitool 400 krooni, fotoaparaat Canon 3000 krooni, kummut 1500 krooni, televiisor Panasonic 2500 krooni, väljatõmbekapp 500 krooni, videokaamera Sony 3000 krooni, pesumasin Brandt 2000 krooni, kirjutuslaud 500 krooni, videomagnetofon 500 krooni - kokku vara 23 400 krooni väärtuses ja kostja omandisse jäävad nahkdiivan 6000 krooni, köögimööbel 10 000 krooni, nõudepesumasin 2000 krooni, elektripliit Beko 2000 krooni, külmik Samsung 2000 krooni, kapp 3000 krooni, kokku vara 25 000 krooni väärtuses. Kostjal tuleb hagejale maksta hüvitist enamsaadud vara arvel 800 krooni. Arvestades asjaolusid, et käesoleval ajal elab kostja poolte ühisvaraks olevas korteris ja soovib seal elada edasi ka pärast ühisvara jagamist, et hageja elab pojaga mujal ja soovib oma korteriomandi mõttelise osa võõrandada, et pärast abielu lahutamist olid poolte vahel suured konfliktid, mille tulemusena algatati hageja avalduse alusel 18.08.2008 kriminaalasi nr 08230113528 karistusseadustiku § 121 tunnustel ja hageja lahkus koos pojaga mujale elama, ei ole otstarbekas jagada korteriomandit poolte kaasomandisse, kuna see võib põhjustada nende vahel uusi konflikte kaasomandi kasutamisel või lõpetamisel. Pooled nõustusid jagama vallasasjad selliselt, et kostjale jäävad korterisse ehitatud köögimööbel, kodutehnika ja diivan ning hagejale jäävad muud vallasasjad. Seega tuleb korteriomand asukohaga XXXXXX XX XX-XX , XXXXXXXXX jätta kostja ainuomandisse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada pool korteriomandi väärtusest ehk 250 000 krooni. Kuna pooltel on korteriomandi soetamisega seotud laenukohustusi kokku 529 612,05 krooni ulatuses, siis tuleb AS-ga Sampo Pank sõlmitud laenulepingutest ja M P sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk suurusega 529 612,05 jätta kostja kanda. Et hageja osa laenujäägist moodustab 258 606,02 krooni, siis tuleb korteriomandi ja vallasvara arvel makstav hüvitis (250 000 + 800 krooni) 250 800,00 krooni tasaarvestada hageja laenukohustustega, mille tulemusena tuleb hagejal hüvitada kostjale 7806,02 krooni. Korteriomandi ja tagatiste kindlustust on pärast abielusuhete lõppemist tasunud kostja kokku 4700,75 krooni, mistõttu tuleb hagejal tasuda kostjale veel 2350,28 krooni. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitis (7806,02 + 2350,28) kokku 10 156,30 krooni. Poolte menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu

§ 163

lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

§ 179

lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi hind on tulenevalt

§ 122

lg-st 2 ja hagetava vara väärtusest 558 056,90 krooni, millelt tulnuks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 55 000 krooni. Kohus vabastas 16.12.2009 kohtumäärusega hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, määrates, et hagejal tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3000 krooni igakuiste 500 krooniste maksetega. Hageja on tasunud igakuiselt riigilõivu 2010.a jaanuarist kuni juunikuuni, kokku 3000 krooni. Seega tuleb hagejalt mõista riigi kasuks välja 24 500 krooni ja kostjalt 27 5000 krooni. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jagada ühisvara järgmiselt: korteriomand asukohaga XXXXXXXX, XXXXX XX XX-XX jagada võrdsetes osades poolte vahel, mille tulemusena hakkab hagejale kuuluma ½ korteriomandist ja kostjale ½ korteriomandist; jagada kodune vallasvara 4 sellisel põhimõttel, et vara jääb sellele poolele, kelle valduses see on. Kuna kostja valduses on ühisvaraks olevaid esemeid rohkem, soovib hageja teha tasaarvestuse oma kohustuste osas.
2. Hageja palus jagada ühisvara abikaasade võrdsete õiguste printsiipi silmas pidades, kuid kohtuotsusega jäeti abikaasade peamiseks ühisvaraks olev korter asukohaga Tallinnas, XXXXXX XXX XX-XX kostja ainuomandisse, mida hageja peab ebaõiglaseks. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on soetanud koos oma elukaaslasega, kellega neil on ühine laps, hiljuti veel ühe korteri Õismäele, aadressile XXXX XXX XX-XX ning teeb sealses korteris omal kulul remonti. Ehkki nimetatud korteriomand on soetatud kostja elukaaslase O K nimele, on tehing on tehtud teadlikult kostja varalise seisundi varjamise eesmärgil. Seega on tekkinud olukord, kus kostja uus perekond on kindlustatud kahe elamispinnaga, samas endine perekond on sunnitud rändama mööda üürikortereid.
3. Samuti ei ole hageja nõus kohtuotsuse selle osaga, millega kohustati teda tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest ja taotlus rahuldati osaliselt. Osalise vabastamise juures pidas kohus silmas just hageja võimalikku tulevast varalist kindlustatust ½ mõttelise osaga vaidlusalusest korteriomandist. Hageja on talle kohustuseks pandud riigilõivu osa nõuetekohaselt tasunud. Sisuliselt jäeti hagejale kohtuotsusega ainult amortiseerunud olmeseadmed, mis ei ole talle vajalikud ning mille väärtus on kostja kasutuses oldud aja jooksul sedavõrd vähenenud, et nende võimalikust realiseerimisest saadav tulu ei kata hageja maksekohustusi, mis kohtuotsusega hageja kanda jäeti.
4. Kuni abielusuhete lõppemiseni 26.01.2007 tuleb lugeda laenukohustusi eluaseme soetamiseks võetud eluasemelaenu osas ühiselt tasututeks. Sellest ajast edasi tuleks jagada laenulepingust EEL-080104SŽ tulenevaid kohustusi eluasemelaenu osas võrdsetes osades. Hageja tunnistab kostja vennalt M.P saadud laenu suurusega 98 093 krooni, mille arvelt vähendati laenulepingust EEL-080104SŽ tulenevaid kohustusi. Seega on hageja kanda M.P saadud laenust 49 046 krooni. Mistahes muud kohustused tuleb jagada sellisel põhimõttel, et kohustused jäävad selle poole kanda, kes on endale need kohustused võtnud. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 16.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 17. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

5 18. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus otsuse tegemisel õigesti PKS § 19 lg-s 1 sätestatud abikaasade osade võrdsusest ning jagas PKS § 19 lg 4 alusel lisaks varalistele õigustele võrdselt ka varalised kohustused. Kohustuste jagamisel lähtus kohus põhjendatult poolte poolt omaks võetud kohustuste suurusest, mida pooled kinnitasid allkirjaga kohtuistungi protokollis (t lk 146). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse lugeda omaksvõttu

§ 231lg 3 alusel tagasivõetuks.

Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, mis lükkaks omaks võetud asjaolu ümber.

§ 652

lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses.

1. Kohtuotsus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja suhtes ebaõiglane, sest korteriomandi kostjale jätmisega vabastas kohus hageja abikaasade varaliste kohustuste täitmisest, milliste täitmine oleks hageja enda poolt menetlusabi andmise taotlustes ja apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid arvestades ilmselt raskendatud.
2. Maakohus põhjendas kohtuotsuses piisavalt, milliste asjaolude alusel ta ei jätnud korteriomandit poolte kaasomandisse, nagu hageja soovis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolu, et kostja omandas praeguse elukaaslasega hiljuti veel ühe korteriomandi, mis vormistati elukaaslase nimele ja et kostja teeb selles korteris remonti, jätab ringkonnakohus

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta, sest hageja ei põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust. Kostja elukaaslase vara ei oma puutumust poolte ühisvara koosseisu ega selle jagamisega. Hageja ei ole vaidlustanud kohtu tuvastatud asjaolu, et kostja elab jätkuvalt poolte ühisvaraks olnud korteris. 21. Maakohtu otsus on õige ka

§ 179lg 1 alusel riigilõivu väljamõistmise osas.

Hageja leiab ekslikult, et tema vabastamine osaliselt riigilõivu tasumisest menetlusabi andmise korras tähendab seda, et ta ei pea temale langevas osas seni tasumata riigilõivu riigile tasuma. 22. Maakohtus poolte poolt kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 171lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.

23.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav