Obsah (6)

§ 23§ 47§ 11§ 33§ 84§ 92

3-11-1546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1546 Haldusasi M. S. (endise nimega B.) kaebus Ees

§ 23lg 3 punkti 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

1. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele, vastustajale koos kaebuse esitaja 14.09.2011 vastusega kohtunõudele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 16.08.2011 määrusega võeti menetlusse M. B. (praeguse nimega S.) kaebus Eesti Töötukassa 01.06.2011 otsuse nr TT11-0020478 tühistamiseks (punkt 2), tunnistati vastustajaks Eesti Töötukassa (punkt 3.1) ning nõuti vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vaidlustatud haldusakti aluseks olnud ning vastuväiteid kinnitavate dokumentide esitamist 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates (punkt 3.2).
2. 31.08.2011 saabus kohtusse vastustaja seisukoht, milles muuhulgas märgitakse, et vastustaja ei ole kaebuse esitaja suhtes algatanud ega algata ka edaspidi töötutoetuse tagasinõudemenetlust, mistõttu jääb selgusetuks kaebuses toodud väide, et töötukassa nõuab kaebuse esitajalt toetust tagasi. 1
3. 01.09.2011 kohtunõudega paluti kaebuse esitajal teatada, kas Eesti Töötukassa 01.06.2011 otsuse tühistamise taotlemisel on tema sooviks vältida olukorda, kus töötukassa nõuab temalt juba makstud töötutoetuse tagasi või taastada töötutoetuse maksmine. Kohtunõudele paluti vastata 5 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
4. 09.09.2011 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus 01.09.2011 kohtunõudele. Kaebuse esitaja selgitab, et töötukassa ei nõua temalt juba makstud töötutoetust tagasi, kuid kaebuse esitajale on teatatud, et kui ta järgmisel korral pöördub töötukassasse, siis töötutoetuse määramisel seda vähendatakse. Samuti märgib kaebuse esitaja, et tema sooviks on taastada töötutoetuse maksmine ning nõustub, et õppimise aja hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibimise aega.
5. 12.09.2011 paluti kaebuse esitajal kohtunõude korras teatada, kas kohus saab kaebuse esitaja selgitusest õigesti aru, et kaebuse esitaja sooviks on alates 01.09.2011 töötutoetust uuesti taotledes, et seda ei vähendataks seoses käesolevas asjas vaidlustatud töötukassa otsusega.
6. 14.09.2011 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus 12.09.2011 kohtunõudele. Kaebuse esitaja teatab, et tema sooviks on taastada töötutoetuse maksmine alates 01.09.2011, kui on olemas see võimalus. Kui pole võimalust taastada töötutoetuse maksmine alates 01.09.2011, siis on kaebuse esitaja sooviks „tugevdada võla töötukassale kuni ma tulen neile jälle nagu töötuna järgmises korras“. II KOHTU PÕHJENDUSED
7. Käesoleval juhul on vaidlustatud töötukassa otsust, millega lõpetati kaebuse esitajale varasemalt määratud töötutoetuse maksmine põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud oma õpinguid lõpetanud töötutoetuse avalduse esitamise hetkel ning viibis akadeemilisel puhkusel. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu asjaolule, et akadeemilisel puhkusel viibimise aega õppimise aja hulka ei arvestata ega ka mitte asjaolu, et ta õpinguid lõpetanud ei ole. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt on kaebuse esitaja üheks eesmärgiks, et töötukassa temalt juba makstud töötutoetust tagasi ei nõuaks ning juhul kui kaebuse esitaja taotleb tulevikus töötukassalt toetust, siis selle määramisel tasaarvestust ei tehtaks.
8. Tulenevalt Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 41 lõikest 1 nõuab Eesti Töötukassa TTTS-s ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või TTTS § 9 lg 1 punktides 3, 5 ja 7-14 ning TTTS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või – teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või TTTS § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Eeltoodust nähtub, et juhul, kui töötukassa otsustab isikult juba makstud töötutoetust tagasi nõuda, siis tuleb selline otsus vormistada haldusaktina. Käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktis sellist ettekirjutust ei sisaldu. Samuti on vastustaja kinnitanud, et sellist haldusakti tehtud ei ole ega plaanita ka tulevikus teha. Ühtlasi on ka kaebuse esitaja kinnitanud, et töötukassa temalt töötutoetust tagasi nõudnud ei ole. Seega puudub avalikõiguslik vaidlus toetuse tagasinõudmise küsimuses ning on ilmne, et vastava haldusakti olemasoluta kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist olla ei saa. Lisaks märgib kohus, et juhul, kui kaebuse esitaja sooviks on tulevikus vältida töötukassa poolt tema suhtes 2 negatiivsete otsuste tegemist seoses töötukassa 31.08.2010 otsuse alusel makstud töötutoetusega, siis käesoleva kaebusega sellise eesmärgi saavutamine võimalik ei ole. Nimelt ei ole vaidlustatud otsusega selliseid küsimusi lahendatud, mistõttu on tegemist ennatliku taotlusega. Kohus selgitab, et juhul kui kaebuse esitaja taotleb tulevikus uuesti töötukassalt töötutoetust ning tema taotlus lahendatakse talle ebasoodsalt, on kaebuse esitajal võimalik sellist otsust halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada.
9. Kaebuse esitaja on kaebusega taotletava eesmärgina muuhulgas välja toonud soovi taastada töötutoetuse maksmine alates 01.09.
10. Nähtuvalt kaebusele lisatud dokumentidest määrati kaebuse esitajale töötukassa 31.08.2010 otsusega töötutoetus ajavahemikuks 30.10.201026.07.
11. Kuivõrd nimetatud periood ei hõlma 01.09.2011, siis isegi juhul, kui kaebus tühistamisnõudes kuuluks rahuldamisele, ei oleks sellega võimalik saavutada töötutoetuse maksmise taastamist 01.09.2011 eest. Seega ei ole kaebusega taotletav eesmärk ilmselgelt saavutatav, mistõttu on tegemist perspektiivitu kaebusega. 10.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 22.06.2010 kohtumääruses nr 3-3-1-20-10 selgitanud järgmist: „Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 11

lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada

§ 11lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. /…/ Halduskolleegium märgib, et

§ 11

lg 31 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse

§ 33

lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk /…/.“ Käesoleval juhul on ilmne, et eeldades kaebuses toodud andmete õigsust puudub võimalus saavutada töötutoetuse taastamine 01.09.2011 eest. Samuti puudub kahtlus, et olukorras, kus töötukassa ei ole kaebuse esitajale ettekirjutust juba makstud toetuse tagasimaksmiseks teinud ega kavatse seda ka tulevikus teha, kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist usalduse kaitse mittearvestamise näol esineda ei saa. See tähendab, et kaebusega taotletav eesmärk – vältida juba makstud töötutoetuse tagasinõudmist – on juba saavutatud. Tulevikus töötukassa poolt kaebuse esitaja suhtes tehtavad negatiivsed otsused on eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatavad. Eeltoodu kokkuvõtteks ning arvestades kaebusega taotletavaid eesmärke tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 11. Tulenevalt

§ 84

lg 4 punktist 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul vabastati kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest, mistõttu selle tagastamise küsimust ei tõusetu. 12.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja on kohtult taotlenud menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist, menetluskulu dokumente esitatud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3 Lea Kuuse kohtunik 4