2-11-16310/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-16310 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi AD ning DE vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 732,95 eurot Menetlusosalised ja nende hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht esindajad Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Marge Goldberg Kostja I: AD(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja II: DE(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista AD ning DE solidaarselt Swedbank AS-i kasuks võlgnevus 788,42 eurot (seitsesada kaheksakümmend kaheksa eurot ja nelikümmend kaks senti).
4. Välja mõista AD ning DE solidaarselt Swedbank AS-i kasuks viivis põhivõlalt (s.o 732,95 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2011.a. kuni põhivõla tasumiseni.
5. Välja mõista AD ning DE solidaarselt menetluskulu summas 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) Swedbank ASi kasuks.
6. AD ning DE tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda solidaarselt Swedbank AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7. DEvastutuse rahaliseks maksimumsummaks (võlg, viivis, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt kokku) on 2556,47 eurot.
8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS esitas 08.04.2011.a kohtule hagi AD ning DE vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 788,42 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuluna palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 191,73 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2 Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt võlgnevus 788,42 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 191,73 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. DE sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 40 000 krooni. Seega 2556,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutab DE võla, viiviste, menetluskulude ja menetluskulude viiviste eest kokku mitte suuremas summas kui 2556,47 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3