← Eesti

3-10-3019/15

Obsah (5)§ 49§ 3§ 40§ 2§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3019 Haldusasi Daily Solutions OÜ kaebus T

ga ei ole reguleeritud kasutuslepingute tehinguid, sh laenu.

  1. c)Vastustaja poolt on ettekirjutuses viidatud, et kaubandustegevuse seaduse alusel on määratletud, missugust tegevust loetakse müügiks ja keda konkreetselt kauplejaks ning vastustaja meelevaldsete eelduste alusel on seejärel ettekirjutuses käsitletud kaebuse esitajat kauplejana. Kaebuse esitaja toonitab, et ei ole kaupleja kaubandustegevuse seaduse tähenduses, samuti ei ole kaebaja edasi toimetanud või tarbijale üle andnud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, samuti ei tegele kaebuse esitaja alkoholi jaemüügiga, mistõttu on vastustaja viited AlkS § 40 – le, AlkS § 41-le jj meelevaldsed ning alusetud.
  2. d)Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja äriruume ega laopindu, samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja valduses olevale muule territooriumile oleks ladustatud või seal hoitud alkohoolseid jooke. Seega on alusetu väita, et ettevõtja on rikkunud AlkS § 3 lg 3. Ettekirjutus on nimetatud osas tühine ja õigusvastane, sest esitatud väited ei tugine menetluses tuvastatule.
  3. e)Tarbijakaitseameti väite kohaselt sooritati 29.09.2010 kontrollost. Tegelikult esitas 29.09.2010 kodanik J. K. (sünd xx xx xxxx) ettevõtjale oferdi sõlmida leping alkoholi laenamiseks, avaldades tahet maksta tagatisraha (275 krooni) ja ettevõtja esindaja transpordikulu lepingu sõlmimiseks ning tagastada laen hiljemalt järgmisel päeval kell 10:05. Viidatud isik ei avaldanud kordagi soovi osta, vaid üksnes laenata. Samuti oli see isik teadlik laenulepingu tingimusest tagastada laen hiljemalt järgmisel päeval kell 10:05, kusjuures laenulepingu sõlmimisel ei avaldanud viidatud isik soovi laenulepingu muutmiseks, sh pikendada laenu tagastamise tähtaega vms. Seega tegi tarbijakaitse esindaja teadlikult pakkumise just laenulepingu sõlmimiseks. Kui laenulepingu sõlmimist sooviva isiku eesmärgiks oli tegelikkuses laenu mitte tagasi tuua, oli TSÜS § 94 kohaselt tegemist tahtliku pettusega ja ettevõtja petmisega, mis on ametnikule mittesobiv õigusvastane tegevus.
  4. f)Kaebaja majandustegevuse peamine huvi on suunatud reklaami müügile veebileht www.alkolaenutus.ee vahendusel. Seetõttu on toode alkolaen üksnes kaebaja majandustegevuse vastu huvi tõstmise vahendiks. Laenu antakse võlaõigusseadus § 396 3 kohaselt. Siinjuures osutab kaebuse esitaja, et laenulepingu objekt ei pruugi alati olla laenuandja omandis ja valduses, sest kaebajal on tehinguliselt õigus välja laenata ka kolmanda isiku omandis ja valduses olevat asja. Samuti on kaebajal õigus vahendada kahe isiku vahelist laenutehingut. Viidatud tehingute sooritamist ei ole seadusega kitsendatud.
  5. g)Lisaks eelnevale kinnitab kaebaja, et enamus alkolaenu võtjatest on laenatud alkoholi lepingus sätestatut järgides tagastanud ning tagasi saanud tagatisraha. Reeglina teeb alkolaenu võtja ettepaneku laenu tagastamise koha kohta, leppides selleks kokku mõne kaubanduskeskuse kassa või parkla. Tarbijakaitseameti esindaja ei teinud tagastamiskoha kohta ühtegi ettepanekut. Tarbijakaitseameti esindaja isegi ei helistanud ega avaldanud muul viisil soovi laenatud alkohol tagastada. Seega on vastustaja väide tagastamise võimatuse kohta alusetu. Kaebuse esitaja palub tühistada Tarbijakaitseameti 22.10.2010 ettekirjutus OÜ-le Daily Solutions ja määrata kõik menetluskulud vastustaja kanda. 9. Vastustaja Tarbijakaitseamet esitatud kaebusega üheski kaebuse osas ei nõustu, vaidleb sellele tervikuna vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ning põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  6. a)Vastustaja hinnangul on kaebuse esemeks olev ettekirjutus faktiliselt tõendatud menetluse käigus tuvastatud asjaoludega ning põhjendatud kohaselt õigusaktidest tulenevate nõuetega.
  7. b)Vastustaja leiab, et

§ 49

lg 1 p 4 kohaselt on Tarbijakaitseameti ametnikud pädevad teostama järelevalvet

järgmise üle ning teostatud toimingud on tehtud kooskõlas seadusega. Kontrolli tulemusena koostatud ettekirjutus on kooskõlas

sätetega Tarbijakaitseameti ametnikele antud volitustega. c)

§ 3

lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük) ning hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. Daily Solutions OÜ esindaja poolt toimetati kontrollostu teostanud tarbijakaitseametnikele Tallinnas Juhkentali tänavas asuvasse bensiinijaama autoga 2 pudelit 0,5 liitrist viina Beloff. Seega Kaupleja käitles alkoholi (võttis alkoholi hoiukohast ja toimetas edasi klientidele). Alkoholi käitlemine eeldab kindlate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, millised Daily Solutions OÜ on teadmatusest või sihilikult jätnud täitmata. d)

§ 40

lg 1 punktide 1 ja 12 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük lubatud kaupluses ja e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge

§ 2

lõigetes 4–7 nimetatud vastava alkohoolse joogi kohta.

§ 41

lg 2 p 3 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük keelatud kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist).

§ 41

lg 5 kohaselt on alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. Vastustaja hinnangul müüb kaebaja alkohoolseid jooke seadusandja poolt kehtestatud alkoholi jaemüügi keeluajal kella 22.00-st õhtul kuni hommikul kella 10.00-ni imiteerides laenuteenuse osutamist. Tarbijakaitseameti hinnangul on see tõendatud Kaebaja poolt oma tegevuse detailse reklaamimisega veebilehel www.alkolaenutus.ee ja alkoholi tegeliku kättetoimetamisega kandekaubana kliendile väljaspool alkoholimüügiks lubatud aega. Kaebaja ei ole vastustaja hinnangul tegelikult huvitatud laenulepingu sõlmimisest ega väidetava laenu tagastamisest, millele viitab tagatisraha võt- 4 mine ja kliendi isiku tegelikult kontrollimata jätmine. Vastustaja on seisukohal, et õiguslikult on tegemist näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 89 lg 1 mõttes ja tegemist ei ole mitte laenulepinguga, vaid müügilepinguga. Seetõttu on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa § 89 lg 3 ja § 87 ja

§ 41lg 2 p 3 , lg 3 ja lg 5 nimetatud tegevus keelatud.

  1. e)Kontrollimisega seotud juhul toimetas ettevõtja kokkulepitud kohta kliendi tarvis kohale alkoholi selleks keelatud ajal, mis on selgelt tuvastatav kontrollostu teostamise kohta koostatud õiendist. Asjaolu, et alkohol toimetati kohale selleks keelatud kellaajal ja anti edasi Tarbijakaitseameti kontrollostu sooritanud ametnikele 29. septembril 2010 kell 23.20 ei ole Kaebaja vaidlustanud ning järelikult peab ta nimetatud asjaolu tõendatuks.
  2. f)Vastustaja leiab, et Kaubandustegevuse seaduse § 13 lg 1 kohaselt peab isik, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega esitama registreerimistaotluse asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudub registreering, milline lubaks alkohoolsete jookide jaemüüki. Kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise seisuga üleüldse igasugune registreering majandustegevuse registris tegevuskoha asukoha osas, milline lubaks ja võimaldaks tegeleda kaubandustegevusega. Järelikult on kaebaja arvamusel, et alkoholi laenamist jäljendades ning seda selleks keelatud ajal tarbijale üle andes, ei pea ta ennast registreerima majandustegevuse registris vastavalt õigusaktide nõuetele. Kaebaja registreeringud majandustegevuse registris ei võimalda tegeleda alkoholiga üleüldse ning ettekirjutuse tegemise ja kontrollostu teostamise päeva seisuga puudus ettevõtjal igasugune registreering majandustegevuse registris (tl. 32).
  3. g)Kaebuses esitatud väited, et kliendiga sõlmitakse laenuleping arvestades laenulepingu kohta sätestatut ning tegu on vaid vahendiga kaebaja majandustegevuse vastu huvi tõstmiseks, on täielikult tõendamata ja ümber lükatud Tarbijakaitseameti poolt teostatud haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega. Ka ei ole kaebaja tõendanud, et ta vahendab kolmanda isiku omanduses olevat vara ning sellele asjaolule ei ole varasemas haldusmenetluses kordagi viidanud.
  4. h)Vastustaja leiab, et hinnates kogumis tuvastatud asjaolusid, võib kindlalt väita, et kaebaja tegutseb alkoholikäitleja ja jaemüüjana, varjates seda näilise laenutegevuse taha, omamata selleks nõutavat registreeringut majandustegevuse registris ning osutab alkohoolse joogi kohaleveo teenust kandekaubandusena selleks keelatud ajal. Sellise kaebaja tegevusega seoses on talle tehtud ka 22.10.2010 ettekirjutus, mis on täies ulatuses faktiliselt tõendatud ja kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ei tohiks olla kohtu poolt tühistatud kohtumenetluse tulemusel. Tarbijakaitseamet palub juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätta OÜ Daily Solutions kaebus rahuldamata, Tarbijakaitseameti 22.10.2010 ettekirjutus tühistamata ja jätta kõik võimalikud kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 10. Käesoleva kaebuse lahendamisel on põhiküsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt veebilehel www.alkolaenutus.ee reklaamitavad ja igapäevaselt kella 22.00-st kuni 7.00ni teostatavad alkoholi laenutehingud on tegelikkuses näilikud tehingud ja varjatavaks tehinguks on

ga keelatud alkoholi jaemüügitehingud, millest tulenevalt on õiguspärane Tarbijakaitseameti

  1. oktoobri 2010 ettekirjutus. Kohus märgib kõigepealt ära asjaolud, mille üle tulenevalt kohtule esitatud tõenditest vaidlust ei ole , seejärel analüüsib ettekirjutuse aluseks olnud lepinguga ja selle sõlmimisega seotud asjaolusid ning lahendab seejärel kaebuse. 5
  2. Käesoleva asja lahendamisel ei ole vaidlust asjaolu üle, et Daily Solutions OÜ-le kuulub veebileht aadressiga www.alkolaenutus.ee. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et nimetatud lehel reklaamiti ettekirjutuse tegemise aluseks olnud kontrollostu sooritamise ajal muuhulgas võimalust sõlmida laenulepingut alkoholi laenamiseks tagatise vastu kella 22.00 kuni 7.00 ühes kohustusega tagastada laenuks võetud alkohol kell 10.05 laenuks võtmisele järgneval päeval juhul, kui alkoholi laenatakse enne 23.59 ning kell 10.05 samal päeval, kui alkoholi laenatakse peale kellaaega 23.
  3. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud teenuse kasutamiseks saab esitada taotluse telefonil 56192566 ja et alkohol toimetatakse kliendile kätte (koju). Vaidlust ei ole poolte vahel asjaolu suhtes, et Tarbijakaitse ametnikud helistasid kontrollostu teostades 29.09.2010 kella 23.00 ajal veebilehel nimetatud telefonile ja ennast dispetšerina esitlenud naisterahvas võttis esitatud tellimuse vastu ning palus nimetada koha, kuhu alkohol autojuhiga toimetada. Samuti teatas dispetšer kontrollostu sooritanud ametnikele tellitud alkoholi kohaletoimetamise täpse aja. Vaidlust ei ole asjaolu suhtes, et kell 23.20 saabus kokkulepitud kohta auto, millest väljunud noormees võttis auto pagasiruumist tellitud alkoholi komplekti (2 0,5 l pudelit viina Beloff ja 2 l mahla) ning vormistas laenulepingu vormis dokumendi (tl. 13). Vaidlust ei ole selles, et vormistamisel küsis ta tehingu teise poole nime ja isikukoodi, kirjutas dokumenti tehingu vastaspoole nime ja sünniaja tarbijakaitseinspektori suuliste ütluste alusel nende andmete kontrollimiseks ühegi dokumendi esitamist nõudmata. Seejärel palus noormees dokumendi allkirjastada ja allkirjastas selle ka ise. Vaidlust ei ole ka asjaolu suhtes, et kontrollostu sooritamisel tasuti alkoholikomplekti eest 275 krooni. Kaebaja ei ole samuti vaidlustanud ei haldus- ega kohtumenetluses tarbijakaitse ametnike poolt koostatud tõendi lõpuosas olevat kontrollostu sooritanud ametnike väidet, et vastuseks nende küsimusele hirmule valeraha ees, vastas noormees muuhulgas, et nädalavahetusel on palju tellimusi ja suur läbimüük ning siis ei ole ka rahaga probleeme.
  4. Kohus järeldab nendest menetluse käigus vaidlustamata jäänud faktidest, et kirjeldatud sündmused toimusid nagu on kirjeldatud Tarbijakaitseameti ametnike Jüri Orlo ja Andres-Ivar Kadaja poolt 30.10.2010 koostatud ja allkirjastatud õiendis (tl. 26, edaspidi õiend) ja et tehingu sooritamisel vormistati toimiku leheküljel 13 asuv dokument.
  5. Vaidlust ei ole ka asjaolu suhtes, et Daily Solutions OÜ ei võtnud pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist ette ühtegi sammu väidetava laenu tagasi saamiseks ega laenaja isiku leidmiseks. Samuti ei ole ta esitanud seda nõuet Tarbijakaitseameti vastu, kui selgus, et tegelikult oli väidetava laenulepingu pooleks Tarbijakaitseameti ametnik
  6. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks on põhivaidlus küsimuses, kas käesoleval juhul oli tegemist alkoholi laenutehinguga nagu seda väidab kaebaja või alkoholi müügiga nagu seda väidab vastustaja.
  7. Vaidluses eraõigusliku lepingu tõlgendamise üle tuleb vastavalt Võlaõigusseaduse § 29 lg 1 lähtuda lepingu poolte ühisest tahtest ja vastavalt sama paragrahvi lõikele viis tuleb lepingu tõlgendamisel muuhulgas ja eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- ja kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 6
  8. Lepingulise suhte hindamisel leiab kohus kõigepealt, et ebaõiged ja vastuolus asjas kogutud tõenditega on kaebaja väited nagu oleks vastustaja ametnikud teinud teadlikult pakkumise just laenulepingu sõlmimiseks. Nähtuvalt nende poolt esitatud seletuskirjast ja Tarbijakaitseameti teatest haldusmenetluse algatamise kohta 01.10.2010 nr. 6-4/10-08290-001 (tl. 27), teostasid Tarbijakaitse ametnikud kontrollostu. Selle eesmärgiks oli välja selgitada, kas Tarbijakaitseameti kahtlused ja hinnang, et veebilehel www.alkolaenutus.ee asuvad laenulepingu tingimused ja ettevõtja käitumine viitavad ettevõtja tahtele alkoholi müüa, mitte laenata, on õiged ja kas sõlmitavaid laenulepinguid saab ja tuleb tõlgendada müügilepingutena. Kohus leiab, et Tarbijakaitseametil oli arvestades tekkinud kahtlusi kontrollostu tegemiseks seadusest tulenev õigus ja ametnike käitumist ei ole võimalik käsitleda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 toodud tahtliku pettusena, mis oleks ametnikele mittesobiv õigusvastane tegevus. Nende tegevuse eesmärk oli välja selgitada võimalik õiguserikkumine ja nad kasutasid selleks endale seadusega antud õigust teostada kontrollostu. Kohus leiab, lähtudes eespooltoodud menetluse käigus tõendatuks loetud asjaoludest ja õiendist, et ametnikud väljendusid tehingu vastaspoolele tellimust esitades ja hiljem laenulepingut alla kirjutades oma soove viisil, mis ei lasknud eeldada, et nad soovivad sõlmida laenulepingut. Nähtuvalt õiendist väljendasid nad selgelt soovi saada alkoholi ja ei teinud kordagi juttu selle laenamisest. Kohus leiab, et arvestades kontrollostu sooritamise eesmärki oli nende tegevus asjakohane, õigustatud ja proportsionaalne.
  9. Laenulepingu teksti analüüsides leiab kohus, et see ei vasta oma eesmärgilt ja sisult laenulepingu kohta seaduses sätestatule ja tavalises majandustegevuses laenude andmisel reguleeritavatele asjaoludele. Laenulepingu õiguslik regulatsioon on toodud VÕS
  10. osa „Kasutuslepingud“
  11. peatükis „Laenu ja krediidilepingud“. Majandustegevuses on laenulepingu põhilisteks tunnusteks vastavalt VÕS § 396 ja 397 laenuandjapoolne laenu eseme loovutamine selle tagastamise ja intressi maksmise kohustusega. Tulenevalt laenulepingu tunnustest ja olemusest ning võlaõigusseaduses lepingu tõlgendamise kohta sätestatud reeglitest saab lepingu kvalifitseerida kahtluse korral laenulepinguna, kui lisaks selle vormile viitavad lepingu sõlmimisega seotud asjaolud ja poolte käitumine nende tahtele sõlmida just laenuleping.
  12. Vaidlusaluse laenulepingu tekst ei vasta juba mõnes oma põhipunktis tavapäraselt laenulepingutes sätestatule. Kõigepealt leiab kohus, et sõlmitud laenulepingus puuduvad igasugused sätted laenu tagastamise koha ja makstava intressi kohta. Kuigi tegemist on spetsiifiliste tunnustega asja laenamisega, ei sisalda leping konkreetset laenu eseme, mis tuleb tagastada, määratlust. Lepingut lugedes on võimalik tuvastada ainult, et laenu esemeks on joogid ja täpsemalt viin. Lepingu punkt 3 näeb ette, et laen tuleb tagastada sama brändi ja sama mõõtühikuga avamata pudelis, kuid selles ei täpsustata ei brändi ega laenatavat kogust. Selline laenulepingu olulise sisulise küsimuse käsitlemata jätmine viitab esmajoones sellele, et laenuandja ei ole tegelikult huvitatud laenu tagastamisest. Miks see nii on, selgub väidetavas laenulepingus tagatisrahaga seotud küsimustes sätestatust.
  13. Kõigepealt nähtub lepingu punktist 2, et laenu saamisel makstava tagatisraha suurus on sätestatud internetilehekülje www.alkolaenutus.ee rubriikides „laenud“ või „eripakkumised“. Samas on tagatisraha suurus eraldi välja toodud lepingu lõpuosas. Kohus peab seoses tagatisrahaga tähtsaks asjaolu, et lähtudes alkoholi (viina) harilikust hinnast jaemüügil, ületab lepingu sõlmimisel nõutud tagatisraha oluliselt laenueseme maksumust. 7 Kohtu hinnangul on ebatavaline, et äratarvitatava eseme laenuks andmisel tuleb laenuvõtjal turumajanduses ja üldiselt vabalt ja piiramatult saada oleva äratarvitatava kauba eest tasuda tagatisena sisse sularahas summa, mis on suurem laenueseme väärtusest. Kohtu hinnangul omab sellistel tingimustel laenutehingute tegemine reeglina mõtet ainult juhtumitel, kus laenu esemeks olev kaup ei ole mingil põhjusel laenu võtmise hetkel vabalt kättesaadav, kuid omab elulist tähtsust laenaja majandustegevusele või annaks talle tulenevalt olukorrast mingeid seaduslikke eeliseid. Käesoleval juhul leiab kohus, et selline tagatisraha suurus on eelkõige seotud laenuandja tegeliku eesmärgiga – teostada riskivabalt alkoholi kasumlikku müüki alkoholi müügi keelu ajal. Hinnates tagatisraha suurusega seotut koostoimes lepingu punktidega 7 ja 11, mis näevad vastavalt ette tagatisraha tagastamata jätmise laenu tähtajaks tagastamata jäämisel ja laenu tagastamata jätmisega hilisemate kohustuste mittekaasnemise, leiab kohus, et laenulepingu vormis sõlmitud leping vastab oma olulistes tunnustes ja poolte õiguste ja kohustuste jaotuses selgelt rohkem seaduses sätestatud võõrandamislepingute ja eelkõige müügilepingu tunnustele, kui laenulepingule. Ja seda vaatamata lepingu punktis 10 sätestatud väitele, et alkolaenutus.ee ei müü karastus- ega alkohoolseid jooke. Juba ainuüksi nimetatud asjaolud annavad aluse tõstatada küsimuse sõlmitud lepingu vormi mittevastavusest selle tegeliku sisu ja eesmärgiga.
  14. Järgmisena hindab kohus väidetava laenulepingu sõlmimisega seotut. Nähtuvalt allkirjastatud laenulepingust (tl. 13), on see sõlmitud J. K. ja OÜ Daily Solutions vahel. Kaebaja ei ole menetluse käigus esitanud väiteid, et selle allkirjastamine tema nimel oleks toimunud ilma tema nõusolekuta. Kaebaja on sisuliselt tunnistanud, et selle sõlmimine toimus vastavalt tema tahtele. Nähtuvalt kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest valmistas lepingu allkirjastamiseks ette kaebaja esindaja. Kohus peab siinjuures oluliseks asjaolu, et OÜ Daily Solutions esindaja ei teostanud lepingu allkirjastamiseks ettevalmistamise käigus mitte mingisuguseid läbirääkimisi ega tuvastanud tegelikult teise lepingupoole isikut nõudes vastavate dokumentide esitamist. Nähtuvalt õiendist kirjutas ta laenusaaja nime ja isikukoodi asemel sünniaja kontrollostu sooritanud ametniku ütluse alusel. Samuti ei tundunud ta huvi laenusaaja elukoha ja muude kontaktandmete vastu. Noormees esitas pärast lepingublanketi täitmist lepingu allkirjastamiseks ja kirjutas ka ise sellele alla. Kohus peab oluliseks, et ei kontrollostu sooritanud ametnikud ega nende vastaspool ei tõstatanud küsimust laenu tagastamise koha suhtes. Asjaolu, et kontrollostu sooritanud ametnikud laenu tagastamise koha suhtes küsimusi ei tõstatanud, tulenes, nagu eespool märgitud, nende soovist välja selgitada vastaspoole tegelik käitumine ja eesmärgid. Laenu tagastamise koha küsimus ei ole reguleeritud ka lepingus. Asjaolu, et laenuandja esindaja ei tõstatanud laenu tagastamise koha küsimust, kuigi see oli talle tuttaval lepingublanketil puudu, näitab kohtu arvates selgelt, et sõlmitud lepingu tegelikuks sisuks ei olnud laenu andmine. Tema otseseks huviks oli saada kätte tagatisraha, mille suurus ületab selgelt väidetavalt laenuks antud kauba hariliku väärtuse ja mis on arvestades lepingu tegelikku sisu asja müügihinnaks. Kohus loeb siinkohal HKMS § 15 lg 3 toodud tõendite esitamise kohustuse täitmata jätmise tõttu paljasõnaliseks kaebaja väited, et enamus laenu võtjatest tagastab alkolaenu määrates ise tagastamise koha. Lähtuvalt väite sisust on vastavad tõendid nende olemasolul kaebaja valduses ja tal oleks tulnud need oma väidete tõendamiseks kohtule esitada. Lisaks puudub kaebaja kasutataval laenublanketil isegi koht, kus fikseerida laenu tagastamise koht. Juhul, kui see oleks tavategevus, oleks loogiline ette näha vastav punkt lepingus ja jätta käsitsi täitmiseks tagastamise koht. 8 Asjaolu, et kaebaja esindaja käsitles sõlmitud tehingut ka ise eelkõige müügitehinguna, näitab selgelt veel tema vastus Tarbijakaitseameti ametniku küsimusele valeraha kartuse suhtes. Nähtuvalt kaebaja poolt vaidlustamata õiendist vastas noormees, et ta ei kartnud valeraha saamist ja lisas, et nädalavahetustel on palju tellimusi ja suur läbimüük ning siis ei ole ka rahaga probleeme.
  15. Kohus leiab eelpooltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et Tarbijakaitseamet on õigesti asunud seisukohale, et kontrollostu käigus sooritatud tehing on vaatamata tema vormistamisele laenulepinguna (Võlaõigusseadus § 396 ) kvalifitseeritav TSÜS § 89 nimetatud näilise tehinguna ja TSÜS § 89 lg 3 ja VÕS § 208 alusel müügilepinguna. Tarbijakaitseamet on oma ettekirjutuses õigesti leidnud, et tegelikult oli tegemist

s keelatud viisil ja ajal toimunud alkoholi jaemüügiga. Laenuandja esindajate käitumine lepingu sõlmimisel koostoimes väidetava laenulepingu sisuga näitab kohtu arvates selgelt, et kaebaja eesmärgiks on tegelikult alkoholi õigusvastane müümine selle keeluajal ja nimetatud tehingutelt kasumi teenimine. Laenulepingut kasutatakse ainult seetõttu, et varjata tegelikult tehtavat müügitehingut. Laenulepingu sisust nähtuvalt puudub selles majandustegevuses teostavate laenulepingute iseloomulik tunnus – võimalus teenida laenulepingule iseloomulikku intressi võttes kasumit. Lisaks nähtub laenulepingu sõnastusest ja laenuandja esindajate käitumises selle sõlmimisel, et neil puudus igasugune viide laenuandja soovile laenueseme tegelikuks tagasi saamiseks. Laenatud eseme tagastamise garantiide ja tingimuste sõnastamine laenulepingus on laenulepingu olemuslik tunnus. Kohtu hinnangul on võimalik, et mõningatel juhtudel võib laenusaaja sarnase laenulepingu alusel laenu tagastada ja tagatisraha kätte saada, kuid kaebaja ei ole sellise võimaluse teostumise kohta kohtule peale paljasõnaliste väidete ühtegi tõendit esitanud. Samuti leiab kohus, et kaebaja väide, et tema tegelik huvi on reklaami müümine veebilehe www.alkolaenutus.ee, on paljasõnaline. Vastavalt HKMS § 15 lg 3 tuleb kaebuse esitajal oma väiteid põhjendada kohaste tõenditega. Nimetatud väite tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Kohus leiab, et kõik võimalikud vastavad tõendid peavad nende iseloomust tulenevalt olema kaebaja valduses ja tal puudusid takistused nende kohtule esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja väite tähelepanuta. 22. Tulenevalt asjaolust, et vormistatud laenutehingu näol oli tegemist TSÜS § 89 lg 1 ettenähtud näiliku tehinguga ja see oli sõlmitud seaduses keelatud ajal toimunud müügitehingu varjamiseks, tuleb vastavalt TSÜS § 89 lg 3 nimetatud tehingut käsitleda müügitehinguna. Nimetatud asjaolust tulenevalt on ettekirjutuses tehtud järeldused

ja kaubandustegevuse seaduse nõuete rikkumise kohta kaebaja poolt õiged ning ettekirjutus ise õiguspärane. Tulenevalt asjaolust, et kohus nõustus Tarbijakaitseameti seisukohaga, mille järgi on tehingute tegelikuks sisuks alkoholi müük, mitte laenamine, on asjakohatud kaebaja väited tema ettevõtlusvabaduse õigusvastasest piiramisest ja seaduse tema suhtes õigusvastasest kitsendavast tõlgendamisest. 23. Kohus peab tõenditega ümberlükatuks kaebaja väidet, et ta ei ole käidelnud alkoholi

mõistes. Kohus nõustub kaebajaga selles, et otseste tõenditega ei ole tuvastatud alkoholi ladustamine kaebaja poolt. Samas ei hõlma alkoholi käitlemine vastavalt

§ 3

lg 1 p 6 ainult ladustamist, vaid ka hoidmist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Alkoholi hoidmine ja edasitoimetamine OÜ Daily Solutionsi nimel laenulepingu sõlminud isiku poolt kaubanduslikul eesmärgil on käesolevas kohtumenetluses tõendamist leidnud ja koos sellega ka alkoholi käitlemine

mõistes kaebaja poolt. Kaebaja ei ole vaidlustanud kontrollostu käigus tema nimel laenulepingu sõlmimise fakti ega selle sõlminud isiku volitusi tegutseda OÜ Daily Solutions esinda- 9 jana. Samuti ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et nimetatud isiku sõiduauto pagasiruumis oli vastavalt kontrollostu tegijate seletusele alkoholi ja et too võttis sealt 2 0,5 l pudelit Beloffi viina ning andis kell 23.20 19.09.2010 kontrollostu teinud isikutele. Sellest nähtub selgesti

s § 3 lg 3 nõuete rikkumine. Kohtule jäävad väljaselgitatud asjaolude valguses arusaamatuks kaebuses toodud väited, et kaebaja ei pea alkoholi ise omama või et ta võib vahendada kolmanda isiku vara välja laenamist. Ei laenulepingust ega ka muudest menetluse käigus kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtu, et kontrollostu käigus oleks vahendatud kolmanda isiku vara. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta vahendab kolmanda isiku omanduses olevat vara ning sellele asjaolule ei ole varasemas haldusmenetluses kordagi viidanud.

  1. Kõigest eelpooltoodust lähtuvalt ja HKMS § 26 lg 1 p 6 toodud volituse alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  2. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude väljamõistmist haldusorganilt. Vastustaja ei ole kohtule esitanud nõuet oma kohtukulude väljamõistmiseks, kuid on palunud Jätta kulud kaebaja kanda. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Daimar Liiv Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.