Obsah (6)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 20. 09. 2011.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus möönab, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (toim lk 16). Nähtuvalt teatisest (toim lk 5) ja isaduse tuvastamise tunnistusest (toim lk 7) on hageja kostja täisealine tütar ning jätkab õpinguid gümnaasiumi. Seega on hagejal õigus kostjalt elatist nõuda ning järgnevaga võtab kohus seisukoha elatusraha suuruse küsimuses. Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). 06.07.

1. a määrusega kohustas kohus kostjat esitama tõendi oma viimase kuue kuu igakuise sissetuleku kohta (tõend abiraha suuruse kohta, pangakonto väljavõtted). Samuti kohustas kohus kostjat tõendama, kui suures summas ta oma ülejäänud alaealisi lapsi toetab, kui suur on lapse ema toetus lastele. Märgitud tõendeid kostja vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud, keeldudes määruse täimisest. Õiend kostja sundpuhkusel viibimise kohta alates 29.03.2010 . a kuni 14.05.
2. a ei puutu kohtu hinnangul asjasse, kuna nimetatud perioodi osas ei ole elatusraha nõuet esitatud. Õiend, mille kohaselt kostja ei ole vahemikus 01.12.2010.a kuni 31.05.
3. a palka saanud on asjakohane, kuid tõendist ei järeldu nimetatud seisundi edasine jätkuvus. Pealegi järeldub kostja e-kirjast hagejale, et kostja tegeles ajal, kui palka ei saanud, ettevõtlusega. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja hoiab tal lasuvast tõendamiskohustusest kõrvale ning väidetav sissetuleku puudumine või ebapiisavus on jäänud tõendamata. Alus väiksema elatusraha väljamõistmiseks, kui elatusraha alammäär (139.01 eurot), seega puudub.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist enne hagi esitamist, mis on

§ 108alusel õigustatud.

Eeltoodut kogumis arvestades jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et 139.01 euro suurune elatusraha on optimaalne, kuuludes hageja poolt viidatud ajast väljamõistmisele. Hagiavaldus kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jätab järelikult kostja kanda, sest hagi kuulus rahuldamisele. Kohtunik Epp Haabsaar