lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Liisingulepingust 21.05.2007.a tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara - sõiduauto Volvo XC90 D5 Summum, andma vara lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 4.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja üldtingimuste punkti 10.
Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Vara, sõiduk Volvo XC90 D5 Summum, võõrandati 08.01.10 hinnaga 266 666,67 krooni/ 17043,11 € (käibemaksuta), mida tõendab sõiduki ostjale esitatud arve nr. 1356, 08.01.10. Kohus asub seisukohale, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda vara pakkumise hindadest, mille kohta on kostjad esitanud erinevaid näiteid, vaid konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostjad ei ole tõendanud, et näidetes esile toodud sõidukid pakkumishindadega ka võõrandati. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses müüja ja ostja vahelistel läbirääkimistel kujunenud müügihind ning, et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Vara üleandmise vastuvõtu aktiga 30.09.09 on tõendatud, et sõiduki läbisõit oli 129 500 km, esimesed rehvid olid kasutuskõlbmatud, esiklaas mõranenud, autokerel esinesid värvidefektid, sõiduki parem tagakülg oli mõlkis ning puudus tehniline pass. Järelikult oli sõidukil hulgaliselt puudusi, mis turuhinda negatiivselt mõjutasid ning kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tekitas kostjatele vara realiseerimisel kahju.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 21.05.07 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt Kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 46 457,06 €. 05.06.09 saatis hageja kostjale II teatise, milles informeeris teda kostja I võlgnevustest ning palus kostjal II kui käendajal kustutada võlgnevused hiljemalt 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Kostja II antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal I ja kostjal II solidaarselt kohustus hüvitada hagejale kokku 168 936,65 krooni/ 10 797,02 €.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui kostja I hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Seoses hageja loobumisega võlga ületavast viivisest tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis 10 797,02 €. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista võlg 10 797,02 € ja viivis 10 797,02 €. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg 3 kannavad hagimenetluse kulud solidaarselt kostjad. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.