2-10-47786/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks -

1. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-47786 Tsiviilasi AP hagi ABvastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende hageja AP (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad kostja AB(isikukood XXX, elukoht XXX) 191,73 eurot Hagi hind RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista AB võlgnevus 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) AP kasuks.
4. Kõik menetluskulud jätta AB kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 07.12.2010.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.12.2010.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 03.08.2010.a kokku, et kostja teostab elektritöid hagejale kuuluvas korteris Tallinnas XXX. Materjalide ostmiseks kandis hageja 06.08.2010.a kostja arveldusarvele 3000 krooni. Kostja töid ei alustanud ning ei ostnud ka materjale. Samuti ei tagastanud kostja raha. Hageja nõuab üleantud raha tagastamist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 3000 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja teatas kirjalikus vastuses, et hagi on alusetu. Hoolimata kohtu nõudest, kostja oma vastuväiteid ei täpsustanud. Kohtu põhjendused Kostja ei vaidlustanud hagis väidetut, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja tegema hageja eluruumis elektritöid. Maksekorraldusest nähtub, et hageja on 06.08.2010.a tasunud kostjale 3000 krooni, selgitusega „elektrikaubad“. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks lepingu täitmiseks mingeid töid teinud või kaupu ostnud. Kohtu hinnangul on hageja poolset raha tagastamise nõuet võimalik käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingust taganeda. Kuna on tõendamata, et kostja oleks oma lepingulised kohustused täitnud, siis on lepingust taganemine põhjendatud. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 191,73 eurot (3000 krooni). 31.08.2011.a on hageja esitanud taotluse üle kuulata tunnistajana VL. Kohus leiab, et tunnistaja ülekuulamiseks puudub vajadus. Kuna kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks töövõtulepingut täitnud, siis puudub hagejal vajadus esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja lepingujärgseid töid ei teinud. Seega tuleb tunnistaja ülekuulamise taotlus jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 2 3