KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.08.2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-28773 Tsiviilasi O N ja V Z hagi DB vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2848,88 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: O N (ik XXX, elukoht XXX): Hageja V Z(ik XXX elukoht XXX); Kostja: DB (ik XXX, elukoht XXX) Asja arutamine kohtuistungil 26.05.2011.a. ja kirjalikus menetluses esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Lugeda tuvastatuks, et O Nl (endise perekonnanimega Z) XXX.a. sündinud tütar V Z(ik XXX, sünd registreeritud XXX Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas, kanne XXX) põlvneb DB´st (ik XXX).
- Välja mõista DB´lt elatis tema alaealise lapse V Z ülalpidamiseks O N kasuks perioodi 16.06.2010.a. kuni 30.06.2010.a. eest 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 1 senti) eurot kuus.
- Välja mõista DB´lt elatis V Z(ik XXX) kasuks ajavahemiku 01.07.2010.a. kuni 31.03.2011.a. 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus ja alates 01.04.2011.a. 100,00 (ükssada) eurot kuus kuni V Z põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik. O N ja DB suhtest on sündinud XXX.a. laps V Z. Laps elab koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. Hageja O N palus 16.06.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses tuvastada lapse V Z põlvnemine kostjast ja kostjalt välja mõista igakuine elatis 139,01 eurot. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja osaleb lapse ülalpidamises ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 282,49-314,45 eurot. Lapsele tehtavate kulutuste hulka kuuluvad: toiduraha 57,52 eurot, kulutused rõivastele ja jalatsitele 31,9663,91 eurot, kulutused kirja- ja joonistustarvetele 57,52 eurot, huviringidele 9,59 eurot, ekskursioonidele ja kultuuriüritustele 7,67 eurot, hügieenile 12,78 eurot, meditsiinikulud 9,59 eurot, taskuraha 31,96 eurot, eluasemekulud 51,13 eurot, sünnipäevadele ja jõuludele 12,78 eurot. Hageja O N töötab OÜ-s SG õmblejana ülalpidamisel on 3 last. ning saab peretoetust 153,39 eurot. Hageja Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena Pensioniameti tõendi peretoetuse saamise kohta, pangakonto väljavõtte, lapse sünnitunnistuse. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja võttis hagi õigeks põlvnemise osas 26.05.2011.a. kohtuistungil. Kostja väidetel on ta a töötu, saab töötu abiraha 300 eurot kuus, mistõttu ei ole tal võimalik maksta elatist rohkem kui 100 eurot kuus. Lk 2
(5)Kostja esitas kohtule tõenditena Eesti Töötukassa otsuse kostja töötuna arvelevõtmise kohta, kostjale koostatud individuaalse tööotsimiskava ja pangakontode väljavõtted. Kohtuotsuse põhjendused. Tulenevalt asjaolust, et
- juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
- juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni
- juulini 2010.a. enne
- juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates
- juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-185-
- Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Perekonnaseaduse § 42 lg 1 ja lg 2, mis sätestavad põlvnemise tuvastamise isast kes ei ole lapse emaga abielus ning selle, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja võttis hageja nõude põlvnemise tuvastamiseks õigeks, millest tulenevalt puudub kohtul alus kahelda asjaolus, et kostja on O Zisa. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühistele lastele on, vana PkS § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja uue PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, samuti uue PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena) /vanas seaduses analoogiline säte puudus/, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) /vanas seaduses sätestas sama PkS § 61 lg 4/ ning uue PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-
- Lk 3
(5)Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 282,49-314,45 eurot. Lapsele tehtavate kulutuste hulka kuuluvad: toiduraha 57,52 eurot, kulutused rõivastele ja jalanõudele 31,9663,91 eurot, kirja- ja joonistustarvetele 57,52 eurot, huviringidele 9,59 eurot, ekskursioonidele ja kultuuriüritustele 7,67 eurot, hügieenile 12,78 eurot, meditsiinikulud 9,59 eurot, taskuraha 31,96 eurot, eluasemekulud 51,13 eurot, sünnipäevadele ja jõuludele 12,78 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud lapsele tehtavad kulutused kokku summas 282,49 eurot kuus on põhjendatud, arvestades lapse vanust ja kulutuste liike. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta käesoleval ajal hagejale rohkem elatist kui 100 eurot kuus, kuivõrd kostja on töötu ja on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 21.03.2011.a. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja saab igakuiselt peretoetust 153,39 eurot kuus ja hageja ülalpidamisel on 3 last. Kostja on hetkel töötu ja saab töötu abiraha 300 eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ning, et seaduse järgi on käesoleval ajal lapse elatise miinimummääraks 139,01 eurot kuus ning samuti asjaolu, et kostja on hetkel töötu ja saab töötutoetust 300 eurot kuus, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis tema alaealise lapse V Z ülalpidamiseks perioodi 16.06.2010.a. kuni 31.03.2011.a. eest 139,01 eurot kuus ning alates 01.04.2011.a., mil kostja jäi töötuks 100,00 eurot kuus kuni V Z põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 125 ja § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tuvastushagi hind 25.000.- krooni ehk 1597,79 eurot ning TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lk 4
(5)Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinna arvestamisel ühes hagis esitatavad nõuded, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1597,79 + 1251,09 (9 x 139,01) = 2848,88 eurot. Kohtunik: Lk 5
(5)