) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 261,40 eurot, millest 1 000 krooni (63,91 eurot) on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni (15,98 eurot) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 2 500 krooni (159,78 eurot) lepingulise esindaja tasu, 240 krooni (15,34 eurot) kohtutäituri tasu ning 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et hageja menetluskulude 2 2-10-7847 väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 1 250 krooni (79,89 eurot), lepingulise esindaja kulu 200 krooni (12,78 eurot), kohtutäituri tasu 240 krooni (15,34 eurot) ning menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot) 114,40 eurot. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Hageja esindaja on tasunud 15.11.2010 (maksekorraldus nr 3496) Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, selgitusega „Kohtutäituritasu JB2-107847“, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni. Kuna kohtutäitur on vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 32 lg 3 ja § 48 lg-le 2 otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 240 krooni (s.h käibemaks 40 krooni), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11,50 eurot (180 krooni), tagastamisele. Hageja esindaja on tasunud 15.11.2010.a (maksekorraldus nr. 3496) Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, selgitusega „Kohtutäituritasu JB2-107847“ ja 03.01.2011.a (maksekorraldus nr 10) Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is, viitenumber 3100057277, selgitusega „I Kohtutäituritasu JB2-10-7847“, mis on laekunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole 17.06.2011.a., viitenumber 3100057358, selgitusega „2-107847, Siire Julianus Inkasso OÜ 03.01.11 KT tasu“, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni (26,84 eurot). Tulenevalt asjaolust, et hageja on ekslikult tasunud kohtutäituri tasu korduvalt, tuleb hagejale enam tasutud kohtutäituri tasu 26,84 eurot tagastada. Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.