3-10-2357 KOHTUMÄÄRUS asjas menetluse lõpetamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 20. september 2011 Pärnu kohtumaja

§ 30lg 1 tähenduses.

Kaebaja on seisukohal, et kaevatav otsus rikub tema subjektiivset õigust olla tunnistatud vaidlusaluses riigihankes edukaks pakkujaks kui parima pakkumuse teinud isik ning õigust sõlmida hankeleping. Kaebajate hinnangul asus vaidlustuskomisjon põhjendamatult seisukohale, et ühispakkuja AS I osalemine on riigihankes välistatud.

§ 30

lg 1 keelab omanikujärelevalve teostamise isiku poolt, kes on koostanud projekti, mille alusel ehitatakse. Ebaõige on järeldus, mille kohaselt toimuks ehitamine AS I koostatud dokumentide alusel. Vaidlust ei ole selles, et ehitusprojekt koostatakse tulevikus korraldatava projekteerimis-ehitustöövõtu hanke võitja poolt, kuid vaidlustuskomisjon leidis vääralt, et selle koostatava projekti osaks saab olema ka AS I poolt varasemalt koostatud eelprojekt. Omanikujärelevalve eesmärk on tagada projektikohane ehitamine, ehitamiseks tehniliste dokumentide koostamine ja ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.

§ 31lg 1 eesmärk on välistada omaniku järelevalve projektikoostaja ja ehitaja poolt.

Kuid seadusandja on silmas pidanud valminud ehitusprojekti. Ehitustegevust ei ole võimalik läbi viia eelprojekti alusel, kuna tegemist on üksnes projekteerimistööde alustamise üldise lähtealusega. Ehitusprojekt on ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum. Kaebajad ei ole koostanud ehitusprojekti, mille alusel saaks ehitada või ehitist kasutada. AS I koostas eelprojekti, mille alusel ei ole võimalik ehitist valmis ehitada. Äriühing koostas ehitiste renoveerimise töövõtja leidmiseks korraldatava projekteerimis- ja ehitustööde hanke hankedokumendid sh tehnilise lähteülesande ja eelprojekti. Ehitusprojekt, mille alusel hakatakse ehitama, koostatakse tulevikus hanke võitja poolt. Eelprojekt ei ole samastatav ehitusprojektiga

tähenduses. Ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid sisaldab alles tööprojekt. Ebaõige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, mille kohaselt on eelprojekt osa ehitusprojektist kui tehnilisest dokumendist. Nimetatud seisukoht ei põhine ühelgi õigusaktil. Ehitusprojekt kui ehitustööde aluseks olev tehniline dokument peab olema koostatud lõpuks tööprojektile vastavas detailsuses ja ulatuses, koostatud peavad olema eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Ehitusprojektina on käsitatav iga konkreetse ehitise osas esitatud konkreetne tehniline lahendus, mitte lõpplahendus koos kõigi võimalike eelnevate lahendustega. Projekteerijana on

§ 30

lg 1 mõistes võimalik käsitleda ehitusprojekti koostajat, mitte kõiki isikuid, kes on mingis mahus eelnevalt ehitise kavandamisega seotud olnud. Antud juhul ei peaks AS I kontrollima omaniku järelevalve teostajana enda poolt koostatud eelprojekti nõuetele vastavust, vaid tulevikus koostatava ehitusprojekti nõuetele vastavust. Samuti on vaidlustuskomisjon tõlgendanud ebaõigesti RHS § 38 lg 2 p 4 sätteid. Nimetatud sättes on toodud alused, millal hankijal on õigus kaalutleda pakkuja menetlusest kõrvaldamist. Kohustus kaaluda pakkuja kõrvaldamist on juhul, kui pakkujal võib olla mingi eelis teadaoleva teabe osas võrreldes teiste pakkujatega. AS I sellist teavet ei valda. Eelise olemasolu ei ole tuvastanud ka vaidlustuskomisjon. Eelise olemasolu ei ole samastatav keeluga täita hankelepingut. RHS-s puudub alus, mis kohustaks hankijat kõrvaldama pakkujat, kellel puudub

alusel õigus hankelepingu täitmiseks. Vaidlustuskomisjon oma otsuses tuginenud asjaoludele, mille esinemisel oli võimalus pakkuja kõrvaldamiseks, kuid mille esinemist käesoleval juhul ei tuvastatud. 3 3-10-2357 Samuti on kaebaja seisukohal, et vaidlusaluseid töid ei pruugi teha üldse AS I. See õigus on ka teisel ühispakkujal AS-il T. Kaebuse 03.12.2010 esitatud täienduses on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga ning puudub alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg p 4 alusel. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole otsus jõustunud osas, millega tunnistati kehtetuks hankija otsus kaebajate ühispakkumuse riigihankes edukaks tunnistamise kohta. Kui kaebus rahuldatakse, jääb jõusse hankija 05.08.2010 otsus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kui kaebus jääb rahuldamata, siis jõustub vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustatud osas. Samuti ei ole vaidlustuskomisjoni otsuse kehtivus lõppenud lähtudes HMS § 61 lg

1. Hankija on kohustatud viima oma otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsustega lähtudes RHS § 127 lg
2. Hankija poolt 05.08.2010 otsuse tühistamine oli ennatlik. Tegemist on õiguslikult sisutühja otsusega, kuna vaidlustuskomisjon mitte ei kohustanud otsust kehtetuks tunnistama, vaid tegi seda oma otsuses ise. Kui kohus kaebuse rahuldab, on hankija kohustatud viima oma otsused kooskõlla kohtuotsusega ning muutma oma otsuseid lähtuvalt asjaolust, et 05.08.2010 otsus kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta oli õige. Ükski õigusakt ei keela hankijal muuta enda 28.09.2010 otsust. Kaebajad saaksid otsuse kehtetuks tunnistamisel tagasi neilt välja mõistetud riigilõivu. Kaebajate otsene ja põhjendatud huvi on, et kohus kontrolliks otsuse sisulist õigsust, kuna nad vajavad selgust vaidlusaluses küsimuses. Kui otsus on õigusvastane, on kaebajatel põhjendatud huvi nõuda endale tekitatud kahju hüvitamist. Kui ei oleks tehtud õigusvastast otsust oleks kaebajad sõlminud hankijaga hankelepingu. Kaebajate 20.06.2011 täpsustuste kohaselt ( tl 145), ei ole kaebuse objektiks vastustaja 05.08.2010 otsus, vaid VAKO 06.09.2010 otsus. Käesoleval juhul ei ole vaidlustuskomisjon oma 05.08.2010 otsust kehtetuks tunnistanud. OÜ K märgib vastuses, et jääb oma 17.08.2010 antud seisukoha juurde (tl 103). Hanketeate p III 2.1 alap 9 oli toodus üheks hanke tingimuseks asjaolu, mille eesmärgiks oli välistada huvide konflikt olukorras, kus järelevaataja teostaks järelevalvet iseenda või temaga majanduslikult seotud isiku üle. Laekunud pakkumised vastasid nõutud tingimustele. Edukaks tunnistas komisjon madalama hinnaga pakkumuse AS T ja AS I ühispakkumuse. OÜ K kinnitab, et on sõlminud ühe ühispakkujaga AS-ga I lepingu hankele A1, kuid jõudis seisukohale, et puudub huvide konflikt põhjusel, et eelprojekt ja hankedokumentatsioon ei ole ehitusprojekt, mis oleks ehitustööde aluseks. OÜ K hinnangul ei saa olukorras, kus vaidlustaja on loobunud vaidest hankija otsustele ning arvestades seda, et 26.10.2010 puuduvad riigihankes kehtivad pakkumused, sest hankija on RHS §29 lg 3 alusel hankes nr 119451 tunnistanud hankemenetluse kehtetuks, olla tema vastustajaks. Vaidluse all on sisuliselt VAKO otsus. Hankija märgib oma 27.12.2010 vastuses, et vaidlusalune otsus on oma kehtivuse kaotanud ning pooltel puudub põhjendatud huvi kaebuse menetluse jätkamiseks, kuna vaidlustuse esitamisega ei peatunud hankemenetlus, mis jätkus hankija uute otsustega. 15.11 2010 hankemenetlus lõpetati, kuna lõppes pakkumuste jõusoleku tähtaeg. Korraldada tuleb uus, parandatud tingimustega riigihange, kus on võimalik osaleda ka kaebajatel. Seega on kaebuse menetlemine perspektiivitu. Hankija ei nõustu kaebaja väidetega, et kohtu poolt tehtav otsus oleks olulise tähtsusega ning lahendaks kaebaja sarnaseid probleeme, kuna iga riigihange ja selle raames tehtavad otsused on unikaalsed. Käesoleva asja lahendamisel ei saa rääkida üleüldise kaasuse tekkimisest. 4 3-10-2357 I OÜ ja J oma vastuses leiavad, et kaebaja nõue vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks ei ole asjakohane, kuna OÜ K on vaidlustatud otsuse täitnud ja see on jõustunud. Vastavalt OÜ K 28.09.2010 otsusele kõrvaldati kaebajad riigihanke menetlusest ning ka nimetatud otsus on jõustunud. Järelikult ei ole kaebajatel võimalik tühistamisekaebusega oma eesmärki saavutada. Vaidlustusotsus on ka oma sisult õiguspärane ning RHS § 38 lg p 4 ,

§ 30lg 1 tõlgendused on õiged.

Kolmas isik nõustub seisukohtadega, mille kohaselt olid kaebajad eelprojekti koostamise tõttu hankijaga seotud viisil, mis ei võimalda nendega hankelepingut sõlmida. Vaidlusalune hange ja varasem hankemenetlus on omavahel tihedas seoses. AS I peab teostama ülesandeid (sh nõustama tellijat), mis on seotud tema enda poolt koostatud eelprojekti ja teostatud uuringutega. Osutades samale tellijale omanikujärelevalvet peab ta lahendama vaidlusi, mille esemeks võivad olla tema enda poolt koostatud uuringute või eelprojektide õigsus. Sellises olukorras ei ole omanikujärelevalve sõltumatu.

§ 30

lg 1 mõtteks on konfliktide välistamine ning selleks ei ole vaja igal juhul tuvastada huvide konflikti. Arvamus anti antud küsimuses ka Majandusministeeriumist, mis ühtis vaidlustuskomisjoni seisukohaga. Eelprojekt on aluseks edasiseks projekteerimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 § 54 lg 1 kohaselt on eelprojekt üheks ehitusprojekti staadiumiks võrdväärselt põhi- ja tööprojektiga, mis on siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Määruse § 16 lg 1 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlemiseks kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt eelprojekti staadiumis.

§ 30

lg 1 on mõeldud kõiki projekteerimise staadiume ning AS-ls I ei ole seetõttu lubatud omanikujärelevalve teostamine antud asjas. Vaidlustuskomisjon on õigesti tuvastanud huvide konflikti ning kohaldanud RHS § 38 lg 2 p 4. Vaidlustajad on esitanud ühise pakkumise ning peavad seetõttu vastama mõlemad pakkujatele esitatavatele nõuetele RHS § 43 lg 3 alusel. Kaebajatel oli varasem kokkupuude teabega, mis annab eelise teiste pakkujate ees. Huvide konfliktide esinemise keelu kohaldamise osas ei pea kolmanda isiku hinnangul tuvastama huvide konflikti, sest eesmärgiks on välistada konfliktide tekkimise võimalus. Kolmanda isiku hinnangul kuulub asjas menetlus lõpetamisele, kuna kaebajatel puudub põhjendatud huvi asja menetlemiseks. Vaidlustamise eelduseks on kaebaja õigustatud huvi vaidlusaluse haldusakti suhtes, mis peab esinema kogu menetluse kestel. Kui menetluse raames toimub muudatusi haldusakti kehtivuses, siis tuleb hinnata kas menetlus on eesmärgipärane. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud, et soovib enda riigihankes edukaks pakkujaks tunnistamist ning tagasi saada vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu. Samuti soovib kaebaja, et kohus kontrolliks otsuse sisulist õigust, kuna soovivad saada selgust

§ 30lg 1 kohaldamise osas ning viidatakse võimalikule saamata jäänud tulule.

Kaebajal ei ole võimalik saada edukaks pakkujaks kuna on kõrvaldatud riigihanke menetlusest ning edukaks tunnistati kolmandad isikud. Nimetatud otsus on jõustunud. Käesolevaks hetkeks on hankemenetlus lõppenud ja kuulutatud välja uus menetlus ning puudub eesmärgi pärane vajadus välja selgitada, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane või mitte. VAKO otsust ei saa vaadelda haldusaktina HMS mõttes. Otsust on küll võimalik halduskohtus vaidlustada, kuid VAKO ei ole asjas vastustajaks. Poolteks on hankija ja vaidlustuse algne algataja. K on antud juhul vastu võtnud otsuse, millega hankijad kõrvaldati menetlusest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei olnud keelatud, sest kaebajad ei saanud kohtumenetluses esialgset õiguskaitset. Kui taotlus VAKO otsuse kehtivuse peatamiseks jäetakse rahuldamata, siis on 5 3-10-2357 lubatav selle täitmine. See tuleneb ka RHS § 127 lg

1. Seejärel ei ole enam võimalik VAKO otsuse tühistamist nõuda. Õiguslikult ei saa tekkida olukorda, kus VAKO otsus tühistatakse ja kehtib paralleelselt kaks otsust pakkujate edukaks tunnistamise kohta. Kui kaebaja soovib menetlust jätkata, tuleb ta esitada tuvastamisnõue. Kaebajatel puudub põhjendatud huvi. Kohus ei pea tegelema kaebaja huvides õigusteoreetiliste küsimustega ega andma õiguslikku hinnangut seaduse tõlgendamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava otsuse tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
2. RHS § 123 lg 34 sätestab, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtusse seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates. Kaebus on esitatud 13.09.2010 vaidlustuskomisjoni 06.09.2010 otsusele. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja vaidlustas käesolevas asja Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 06.09.2010 otsuse nr 156-10/119451 osas, millega tunnistati kehtetuks hankija 05.08.2010 protokolliline otsus kaebajatest ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ( tl 1419). Kaebajate taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustuskomisjoni 06.09.2010 kehtivus jäeti 16.09.2010 määrusega rahuldamata (tl 89-92). Nimetatud määrus on jõustunud. OÜ K esitas 16.11.2010 kohtule hankekomisjoni 09.09.2010 otsuse, millega tunnistati kehtetuks 05.08.2010 tehtud otsus (tl 114) ja 28.09.2010 otsuse, millega komisjon otsustas kõrvaldada hankemenetlusest ühispakkuja AS T ja AS I ning tunnistada edukaks pakkumuseks I OÜ ja J ühispakkumus (tl 113). Tulenevalt eeltoodust on hankekomisjon iseseisvas menetluses tunnistanud kehtetuks vaidlustusmenetluses käsitletud otsuse. Ühispakkujate AS T ja AS I vaidlustuses hankija 28.09.2010 otsusele lõpetas vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluses 28.10.2010 otsusega (tl 131). Vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud. Seega on otsus kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise kohta jõustunud. OÜ K esitas 05.07.2011 kohtule hankekomisjoni 15.11.2010 otsuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta omal algatusel RHS § 29 lg 3 p 6 alusel ( tl 155). Hankekomisjoni 15.11.2010 otsust vaidlustatud ei ole. Seega on vaidlusaluses hankes hankemenetlus lõppenud. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vastuseks kohtu 22.11.2010 määrusele teatas kaebaja, et menetluse lõpetamiseks lähtudes HKMS § 24 lg 1 p 4 puudub alus, sest vaidlustuskomisjoni otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Kaebaja jäi kaebuse täpsustuses ja 05.07.2011 toimunud kohtuistungil tühistamisnõude juurde (tl 158). Hankija poolt 27.12.2010 esitatud hinnangul on vaidlusalune otsus kehtivuse kaotanud ning pooltel puudub põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks. Hankemenetlus jätkus hankija poolt uute otsustega ning võeti vastu otsus hankemenetluse lõpetamise kohta (tl 125). 6 3-10-2357 Kolmandad isikud on 27.12.2010 esitanud arvamuse, mille kohaselt kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kaebajate poolt kirjeldatud kaebuse esitamise eesmärk ei ole kujunenud olukorras saavutatav ning kaebajatel puudub põhjendatud huvi asjas menetluse jätkamiseks (tl 129-130). Kaebaja kohtumenetluses alternatiivset taotlust tunnistada vaidlustuskomisjoni otsus õigusvastaseks ei esitanud, vaid kirjeldas oma põhjendanud huvi kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väidetel on tal otsene ja põhjendatud huvi, et kohus kontrolliks otsuse sisulist õigsust selleks, et saada selgust

§ 31lg 1 kohaldamisel.

Samuti saaksid kaebajad tagasi vaidlustusmenetluses välja mõistetud riigilõivu ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist, sest vaidlustuskomisjoni õigusvastase otsuse tulemusel ei saanud kaebajad sõlmida hankijaga hankelepingut (tl 120-121). Põhjendatud huviks loetakse õiguskorras kaitsmist väärivat huvi. Seega peab kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamine aitama koheselt või edaspidi kaasa kaebajate õiguste teostamisele või kaitsmisele. Lähtudes eeltoodust ei saa kaebajate kasu või hüve olla suunatud kohtulahendi saamiseks üldistes huvides seoses Eestis korraldavate hangetega. Arvestades seda, et vaidlusaluses hankes on hankemenetlus lõppenud, ei saa kaebajal enam olla õigust vaidlusaluse hanke raames hankelepingu sõlmimiseks. Seega ei saa kaebajatele hankelepingu sõlmimata jätmine ka kahju tekitada, kuna puudub õiguslik alus hankelepingu sõlmiseks kaebajaga. Otsus, mis tunnistas parimaks kaebajate ühispakkumus, vaidlustati ning kaebajal ei saanud seetõttu tekkida ootust, et vaidlustatud otsus jõustub vastuvõetud kujul. Haldusasjas nr 3-3-1-91-10 tehtud lahendi punktis 21 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Halduskohtule esitatud kaebuses paluti küll tühistada vaidlustuskomisjoni otsus, kuid vaidlus tervikuna käivitus hankija käskkirja peale esitatud vaidlustusega. Kuna kaebaja poolt vaidlustatud otsus tunnistati hankija poolt kehtetuks, samuti on hankija poolt tunnistatud kehtetuks vaidlusalune hankemenetlus, tuleb käesolevas asjas menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Riigikohtu halduskolleegium on

1. juuni 2011 kohtumääruse nr 3-3-1-38-11 punktis 10 seisukohal, et õigusselguse tagamiseks tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada. Seega tuleb määrusega tühistada vaidlustuskomisjoni 06.09.2010 otsus nr 156-10/
2. Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni 2011 kohtumääruse nr 3-3-1-38-11 punktile 12, kus kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise tagajärjel ei ole vaidlustajal alust nõuda hankijalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. Menetluse lõpetamise tõttu puudub selgus, kas vaidlustuskomisjon rahuldas vaide põhjendatult. Erinevalt halduskohtule esitatud kaebuselt tasutud riigilõivust (HKMS § 84 lg 4 p-st 4) ei näe riigihangete seadus taolistes olukordades ette ka vaidlustuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna asjas kuulub menetlus lõpetamisele, ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste sisulistele väidetele vaidlustatud otsuse osas. 7 3-10-2357 HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Tulenevalt eeltoodust kuulub tagastamise kaebajale T AS kaebuse esitamisel 13.09.2010 rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Panka tasutud riigilõiv 651.90 eurot (10 200 krooni tl 79). HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Seega peab OÜ K vastustajana hüvitama kaebajate menetluskulud. Kaebajad taotlevad õiguskulude kandmist 1 505.11 eurot ulatuses, millele arvete kohaselt lisandub käibemaks 20%, kogusummas seega 1806.13 eurot. Kaebaja on esitanud kulude kandmist tõendavad dokumendid: arved, maksekorraldused arvete tasumise kohta T AS poolt ning arvete spetsifikatsioonid. Asjaosalised on käesolevas vaidluses kirjeldatud asjaolusid käsitlenud vaidlustusmenetluses. Arvestades asjas läbiviidud eelnevat menetlust, käesoleva asja mahtu ja keerukust, tuleb kohtu hinnangul lugeda HKMS § 93 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1000 eurot ning nimetatud summa tuleb välja mõista OÜ-lt K kaebajate kasuks. Kooskõlas HKMS § 92 lg 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmandad isikud I OÜ ja J on OÜ K poolel, siis jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 8