HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-98-44 (endine nr 2/3/19-3770/98) Määruse kuupäev 05.oktoober 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS EM(pankrotis) pankrotimenetlu

§ 163lg 5 tähenduses.

Edasikaebamise kord. Määrusele võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Pankrotimenetluse käik Tallinna Linnakohtu 24.08.1998 otsusega kuulutati välja AS-i EM pankrot. Nimetatud otsusega määrati pankrotihalduriteks MA, TEja HP. Tallinna Linnakohtu 06.05.1999 kohtumäärusega vabastati TEAS-i EM(pankrotis) pankrotihalduri ametist. Pankrotihaldurid on pankrotimenetluses esitanud kolm esialgset jaotusettepanekut. Esialgsete jaotusettepanekute alusel on võlausaldajate tehtud väljamaksed kokku summas 781.571.655,76 krooni. Tähtaegselt nõude esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldatud 57% ulatuses, eesõigusnõuded 100% ulatuses. Kuna kohtuvaidlused nõuete tunnustamise üle on lõppenud ja pankrotivara olulist suurenemist lähiajal ei toimu, esitasid pankrotihaldurid

1. märtsil 2006 lõpliku jaotusettepaneku, mis harju Maakohtu 24.mai 2006.a. määrusega kinnitati. Pankrotitoimkonna
2. juuni 2006.a. otsuse alusel teostasid pankrotihaldurid ajavahemikul
3. -
4. juuni 2006.a. lõpliku jaotusettepaneku alusel väljamaksed võlausaldajatele. Väljamakseid tehti kokku summas 30 734 478,74 krooni.. Väljamaksete tulemusel on tähtaegselt nõude esitanud võlausaldajate nõuded rahuldatud 60% ulatuses, eesõigusnõuded 100% ulatuses. Pankrotivara on valdavas osas realiseeritud. Pankrotitoimkond on andnud
5. augustil 2006.a. nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Pankrotihaldurid esitasid lõpparuande kohtule kinnitamiseks ning samaaegselt 14.09.2006 esitati lõpparuanne krediidiasutuste seaduse § 128 lg 5 ja krediidiasutuste likvideerijate ja krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandluse esitamise korra punkti 1.6 alusel tutvumiseks Finantsinspektsioonile. Lõpparuande osas on pankrotihaldurid tellinud kontrolltoimingute läbiviimise audiitorfirmalt AS BE Pankrotihaldurite lõpparuanne
6. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1).

Pankrotimenetluses (perioodil 24.august 1998 kuni 30.juuni 2006) laekus AS EM(pankrotis) laenude realiseerimisest, vara müügist ja muude laekumistena ning tasaarvestustega kokku 972 335 808,68 krooni. Laekumised aastate ja vara liikide osas on toodud lisas nr. 1. 2. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 162lg 2 p 2).

Vara välistamine teostati perioodil, mis eelnes esimesele esialgsele jaotusettepanekule. Vara välistamine teostati kahele sellekohase avalduse esitajale, välistamisele kuulus ühel juhul 846 SM aktsiat ja teisel juhul 950 SM aktsiat (tolleagses turuväärtuises kokku ca 80 000 krooni). Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded käesolevas menetluses puuduvad. Pankrotihaldurite poolt oli esitatud üks tagasivõitmise hagi (Hüvitusfondi vastu, otsuse jõustumise järgselt on Maapanka laekunud summas üle 90 miljoni krooni). Õiguslikult ei ole antud tagasivõitmise pinnalt nõuet M vastu võimalik esitada ja seda ei ole ka tehtud. Elatise väljamaksed käesolevas menetluses puuduvad. 2 Pankrotimenetluses (perioodil 24.august 1998 kuni 30. juuni 2006) on täidetud massikohustusi ja tehtud pankrotimenetlusega seotud kulutusi kokku summas 127.681.046,68 krooni. Kulutused aastate ja kulude liikide osas on toodud lisas nr. 2. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Pankrotimenetluse käigu on (perioodil 24.august 1998 kuni 30.

juuni 2006) pankrothaldurid koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks kolm esialgset jaotusettepanekut ja lõpliku jaotusettepaneku. Kokku on võlausaldajatele välja makstud 812 306 134,50 krooni.. Kuni viienda järgu nõueteni on võlausaldajate nõuded (pandi-, maksu- ja töötasunõuded) rahuldatud 100% ulatuses. Viienda järgu nõuded on rahuldatud 60% ulatuses. Seoses andmete puudumise või õiguslike probleemidega ei ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid summas 8 338 600,20 krooni.. Tulenevalt

§ 155

lg 1 on pankrotihaldurid hoiustanud seoses võlausaldajatele makstava raha summas 8 338 600,20 seisuga 30.juuni 2006.a.. Raha hoiustamise kohta on avaldatud 21.juuli 2006.a.teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajatele on tehtud jaotusettepanekute alusel väljamakseid järgmiselt: Esimese jaotusettepaneku alusel maksti pandiga tagatud nõuete katteks 34.465.157,04 krooni, maksunõuete katteks maksti 2.056.687,83 krooni ja töötasunõuete katteks 2.646.608 krooni ning tähtajaks esitatud nõuete katteks 385.878.528.22 krooni. Teise jaotisettepaneku alusel tasuti tähtajaks esitatud nõuete katteks kokku 197.439.263,82 krooni. Kolmanda jaotisettepaneku alusel tasuti tähtajaks esitatud nõuete katteks kokku 155.551.410,85 krooni. Pärast kolmandat jaotisettepanekut on pankrotihaldurid teostanud väljamakse summas 3.543.000 krooni võlausaldajale kohtuotsuse alusel, mis tulenes vaidlusest nõude tunnustamise üle. Neljanda jaotisettepaneku alusel tasuti tähtajaks esitatud nõuete katteks kokku 30 734 478,74 krooni. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162

lg 2 lg 4) Pandieseme (Hansa indeksvõlakirjad) realiseerimisest laekus 34 465 157,04 krooni. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikult teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 30.

juuni 2006 seisuga on M jäänud varasid alles kokku summas 53 038 155 krooni, suurem osa sellest, summas 52 988 734 krooni, moodustab raha pangakontol eelseisvate kulude ja võlausaldajatele jaotisettepaneku(te) alusel tehtavate väljamaksete katteks. Ülejäänud varade hulka kuuluvad amortiseerunud kontorisisustus ja AS EM kaubamärk. Viimatinimetatud varade realiseerimisel ei pruugi saadaolev summa olla vastavuses nende bilansilise jääkväärtusega. 3 Lisaks eelpoolnimetatule on kohtutes jätkumas rida tsiviil- ja kriminaalasju. Suuremad tsiviilkorras esitatud kahju hüvitamise nõuded on endiste M töötajate MP ja AD vastu ja LS pangaga seotud kriminaalasjas tsiviilhagi ME, PTH, AKja TJvastu. Kohtulahendid nendes vaidlustes on haldurite arvates prognoosimatud.

1. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotiavara valitsemisel. 6.1 AS EMstruktuur ja juhtimine pankrotihaldurite poolt. 6.1.1 Üldine 1995.a. lõpus ja 1996.a. alguses liitis tolleaegne VK endaga kolm väiksemat panka: R(20.11.1995), KP(11.12.1995) ja selleaegse EM(02.01.1996). 10.05.1996 toimunud aktsionäride üldkoosolekul hääletati panga nimeks AS EM. AS-i EM põhiliseks juhtimisorganiteks olid: aktsionäride üldkoosolek; panga nõukogu, millele alluvad aktivate ja passivate juhtimise komitee; sisekontrolli osakond; krediidikomitee; juhatus; millele allusid finantsdivisjon, laenudivisjon, marketingidivisjon, administratsioonidivisjon, infotehnoloogiadivisjon, arendusosakond. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli AS EM bilansi mahu järgi (1603,9 milj. krooni) EMs tegutsevatest kommertspankadest 7-dal kohal. Pangal oli hoiustajaid ligi 99 000 isikut, hoiuste kogusummaga 1,05 miljard krooni. Pangal oli 75 pangakontorit ja pangas töötas 455 töötajat. Lisaks hoiustajatele oli pangal ka ca. 9000 laenuklienti. Pank oli andnud välja 9749 laenu laenujäägiga 714,9 milj. krooni. AS-i EM(pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku (23.09.1998) järgselt kinnitasid pankrotihaldurid uue AS-i EM(pankrotis) organisatsiooni struktuur, mis arvestas pankrotimenetluse eesmärgiga – rahuldada võimalikult parimal viisil võlausaldajate nõuded ja AS EM likvideerida. 6.1.2 Kontorid
2. juuni 1998.a. seisuga töötas panga 75 kontorist 7 pangakontorit AS- le EM Maapank kuuluvates ruumides, ülejäänud 68 kontorit töötasid rendipindadel. Pankrotitoimkonna
3. septembri 1998.a. otsusega kiideti heaks pankrotihaldurite ettepanek pangakontorite järk-järgulisest sulgemisest.
4. septembri 1998.a seisuga oli AS EM teinud sõlmitud rendilepingute alusel rendi ettemakseid summas 5,5 miljonit krooni.
5. septembri 1998.a. seisuga oli bilansis üleval kontorite väljaehitamiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid summas 16,2 miljonit krooni. Panga töötamise ajal maksti kogu harukontorite ruumide eest renti kuus 303,6 tuhat krooni + 5852.80 USD (USA dollarites toimus renditasu arvestus XXXII korruse ruumide rentimise eest). Peale pankrotitoimkonna otsust pangakontorite sulgemise kohta, alustati harukontorite rendilepingute analüüsi ja rendilepingute lõpetamist. Suur erinevatel tingimustel sõlmitud rendilepingute arv tingis vajaduse käsitleda iga rendilepingut erinevalt, otsides erinevaid, pangale kasulikumaid võimalusi rendilepingute üleandmiseks. Kogu protsessi komplitseeris ka harukontorites asuv vara ja panga laenuklientide suur arv ning asumine üle EM. Nii varaga koormatud ruumid kui vajadus kasulikumalt müüa rendilepingud või tehtud investeeringud venitasid harukontorite sulgemise protsessi. Positiivne oli see, et õnnestus osa rendilepinguid ja 4 investeeringuid müüa teistele pankadele (EÜ, H, EK) ja firmadele, kes olid huvitatud ruumide kasutuselevõtmisest.
6. jaanuari 1999.a. seisuga oli suletud 71 pangakontorit, töötasid järgmised AS EM (pankrotis) kontorid: T , J , R , T. AS EM J kontor suleti jaanuaris 2001.a., T kontor jaanuaris 2005.a. ja R märtsis 2005.a. T kontor suleti 2005 aasta septembris. 6.1.3 Töötajad Seisuga
7. jaanuar 1998.a. töötas AS-is EM529 töötajat, pankroti väljakuulutamisel töötas pangas 455 töötajat. 1998 aasta sügisel lõpetasid pankrotihaldurid töölepingud 309 töötajaga seoses AS-i EM pankroti väljakuulutamisega. Töötajatega töölepingute lõpetamine jätkus ka 1999 aastal. 2000 aastaks oli valdava osaga töötajatest töölepingud lõpetatud ning tööle jäid üksnes pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud töötajad. Pankrotimenetlusele omaselt oli ka AS-i EM(pankrotis) töölepingute lõpetamine töötajatega komplitseeritud. Pankrotihalduritel tuli pidevalt töötajatele selgitada Pankrotiseaduse eripära töölepingute lõpetamisel ja tegelda töötajate ärakuulamise ning sellega kaasnevaga. Lisaks töölepingu lõpetamisele ja sellega kaasnevale suhtlemisele töötajatega, selgitasid pankrotihaldurid korduvalt kohapeal ametisse jäävatele töötajatele nende uusi ülesandeid muutunud olukorras. 6.2 Vara valitsemine. 6.2.1 Üldine AS-i EM varad koosnesid suuremas osas laenudest, väärtpaberitest ning põhivarast (ehitised, seadmed ja transpordivahendid). Pankrotimenetluse käigus on müüdud vara ja nõutud võlgnikelt sisse võlad. 6.2.2 Laenuportfelli valitsemine 6.2.2.1 Laenutegevuse üldsuunad Pankrotimenetluses laenutegevuse üldsuundade määratlemisel on lähtutud pankrotimenetluse üldisest eesmärgist, s.o. võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suuremas ulatuses ja lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtetest. AS EM(pankrotis) laenutegevuse eesmärgiks pankrotimenetluses on seatud panga nõudeõiguste (laenuportfelli) valitsemine (haldamine) ning realiseerimine (käsutamine) laenutegevuse tulemi maksimeerimisest lähtuvalt ehk viisil, mis võimaldaks laenutegevusest võimalikult suurema kogutulemi saavutamist. Arvestada tuleb, et tegemist oli panga laenuportfelliga mitte üksikute nõuetega. See tähendab, et ühelt poolt tuleb arvestada krediidiasutuste tegevusele seatud piirangutega ja nõuetega, muuhulgas pangasaladuse kaitstus, ja teisalt ka klientide huvide ja õigustatud ootusega krediidiasutuse ja selle tegevuse suhtes. 5 Samuti tuleb arvestada ka AS EM pankrotistumise ajal ja sellele järgnenud nii üldist majanduse olukorda ning suundi kui ka panganduses toimunut. Juba panga pankrotile eelnenud ajal algas üldine majanduskeskkonna oluline halvenemine, mis jätkus veel ka peale M pankrotistumist. Pankrotivõlgnikult AS EM saadud informatsiooni kohaselt tutvusid vahetult peale panga pangandustegevuse lõpetamist 1998 aasta suvel, kui tehti ettevalmistusi panga likvideerimismenetluseks, panga laenuportfelliga selle võimaliku ülevõtmise eesmärgil H ja EÜ. Väidetavalt oli nende poolt leitud hinnanguline M laenuportfelli väärtus ca 100 kuni 150 miljonit krooni. Seejuures ei tutvutud mitte üksnes laenuportfelli üldandmetega vaid valdavas osas kogu laenuportfelli mahust ka vahetult laenutoimikutega. Laenuportfelli müüki hinnaga eelnimetatud suurusjärgus pankrotihaldurid mõistlikuks ega otstarbekaks ei pidanud. Tagantjärgi oli see ainuõige otsus, kuna laenuportfelli valitsemisel on pankrotipessa tulnud mitu korda rohkem raha. Samas pankrotihaldurid tegid siiski suurematele krediidiasutustele (Ü ja H) laenuportfelliga tutvumise ja laenude omandamise ettepaneku. Vaatamata sellele mingit laenuportfelli ostuhuvi üles ei näidatud, küll aga märgiti üksikuid laene, millest võidakse olla huvitatud. Kokkuvõttes oldi huvitatud konkreetsetest laenuprojektidest, laenuportfelli või selle osa ostmisest huvitatud ei oldud. Laenuportfellist võimalikult suurema rahalise laekumise saavutamiseks ning panga võlausaldajate huvide kaitstuse tagamiseks võeti suund laenude haldamise ja sissenõudmise korraldamisele pankrotimenetluses. Kogu laenutegevuse korraldamise juures peeti esmatähtsaks tegevuse laenupõhisust ja suunatust panga nõudeõiguse realiseerimisele konkretiseeritud üksikjuhtumi lahendamise kaudu. Laenutegevuse korraldamine pankrotimenetluses hõlmas kõrvuti laenude jooksva haldus- ning sissenõudetegevusega ka laenude refinantseerimist ning realiseerimist müügi teel. Panga, so. võlausaldajate, huvidest lähtuvalt muudeti võimaluse korral laenutingimusi panga suhtes soodsamateks, võimalusel nõuti täiendavaid tagatisi, lühendati laenutähtaegasid, kehtestati laenudele tagasimakse graafikuid, tõstetakse intressimäärasid jne. Kogu laenutegevust või selle olulist osa hõlmavate tegevustena ja toimingutena on läbi viidud üldine laenusaajate informeerimine panga pankrotistumise tagajärgedest ja mõjust laenusuhtele ning laenude edasisest tasumisest, laenutegevuse ümberstruktureerimine ja koondamine, laenumaterjali inventuur, korduvad laenuportfelli läbivaatused nii pankrotihaldurite kui pankrotitoimkonna poolt, laenude hindamine ja provisjoneerimine, arvelduskrediitide ümbervormistamine tavalaenudeks ning vastavate täiendavate kokkulepete sõlmimine, protseduurireeglite väljatöötamine laenutingimuste muutmiseks ja täiendavate kokkulepete väljatöötamine, laenusaajate korduv nii kirjalik kui suuline informeerimine ja laenukohustuste täitmise meeldetuletamine ja rõhutamine, tasaarvestuse teostamise ettevalmistamine ning tasaarvestuse põhimõtete väljatöötamine ning rakendamine, laenutagatiste vabastamise protseduuri korrastamine, riiklikke toetusi saama õigustatud laenusaajatele toetuse saamise võimaldamise korraldamine ja vastavate andmebaaside koostamine, käitlemine ning edastamine, laenude täitmise täiendav kontroll ja viivisnõuete esitamine, laenuportfelli ja nõuete ettevalmistamine müügiks, inventeerimine ja üleandmine, laenudokumentatsiooni arhiveerimine jne. Samuti on pidevalt aktiivselt suheldud laenusaajatega, peetud hulgaliselt laenusaajatega läbirääkimisi, sealhulgas kohtutud nii pangas kui ka laenusaajate asukohtades, tehtud laenusaajatele korduvalt ettepanekuid laenude ennetähtaegseks tasumiseks ja refinantseerimiseks, otsitud võimalusi nõudeõiguste realiseerimiseks ja müügiks ning tehtud vastavaid ettepanekuid krediidiasutustele ja peetud läbirääkimisi nii kodumaiste kui ka välismaiste investoritega. 6.2.2.2 Laenuportfelli algseis 6 Pangandustegevuse ajal esitas pank igakuiselt kuu lõpuseisuga EM Pangale kindlas formaadis laenuaruande ehk laenuspetsifikatsiooni. Viimane laenuspetsifikatsioon esitati EM pangale seisuga 31.05.1998.a. Pangandustegevuse lõppemise seisuga, so. 08.06.1998.a., tehti pangasüsteemist väljavõte ja fikseeriti EM Panga laenuaruande aluseks olev panga infosüsteemi laenujääkide aruanne. Pankroti väljakuulutamise seisuga on teostatud panga bilansiline kokkuvõte, mis kajastab üldnumbrites panga varade bilansilise seisu ja seega muuhulgas ka laenuportfelli brutosumma, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa, laenuportfelli netosumma ja ka reserveeritud intresside üldsumma. Järgmine aktuaalseisus ja reaalajas laenujääkide nimekiri on koostatud majandusaasta lõpus seisuga so. seisuga 31.12.1998.a. Ülalnimetatud andmetele tuginedes, so. 08.06.1998.a. tegelik seis ja 31.12.1998.a. tegelik seis ning teada olev laenuportfelli brutosumma 24.08.1998 seisuga, on tuletatud laenujääkide saldod pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ehk 24.08.1998.a. seisuga. Lähtudes eeltoodust annab aruanne järgnevalt laenuportfelli algseisu ülevaate paralleelselt 08.06.1998 ning 24.08.1998 seisuga. Andmete osas, mida 24.08.1998 seisuga esitada võimalik ei ole lähtutakse laenuportfelli iseloomustamisel 08.06.1998.a. andmetest. Laenuportfelli üldine ülevaade, portfelli maht ja laenude arv Panga bilansilise laenuportfelli kogumaht seisuga 08.06.1998 oli 714 867 312,11 krooni, millest proviseeritud laene (hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks laenudeks) oli 36,6 milj krooni. Laenuportfell neto oli 678,3 milj krooni. Laenuportfelli suurus 24.08.1998 seisuga oli 707 190 440,94 krooni, ehk laenuportfell oli vähenenud panga pangandustegevuse lõpetamise seisuga võrreldes 7 676 872 krooni võrra, so. ca 1% võrra, mida arvestades laenuportfelli mahtu võib pidada mitteoluliseks vähenemiseks. Ajutise pankrotimenetluse käigust teostati laenuportfelli ümberhindlus, mille käigus tehti laenudele täiendavaid provisjone summas 189,64 milj krooni. Ebatõenäoliselt laekuvad laenud (provisjon) seisuga 24.08.1998.a. oli kokku 226 246 487,32 krooni ning netolaenuportfell pankroti väljakuulutamise seisuga 480 943 953,60 krooni. Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustas laenuprovisjon kokku 32 % brutolaenuportfellist. Laenuportfelli moodustasid 08.06.1998 seisuga 9 744 laenu ning 24.08.1998 seisuga 9508 laenu (vähenemine 236 laenu võrra) ja seda arvestamata lootusetute laenudena mahakantud laene. Laenuportfellist tekkepõhise intressi arvestusega, so. intressi teenivad, laene oli (08.06.1998.a. seisuga) 583,5 milj krooni, arvuliselt 9198 laenu, mis moodustas laenuportfelli mahus 81,63 % ning arvust 94,4%. Laenuportfelli mahust 131 milj krooni oli peatatud intressiarvestusega (tekkepõhiselt mitteteenivad) laenud (18,33% portfelli mahust), arvulistelt 527 laenu. Vastavate laenude intresside arvestamine oli lepingutingimuste olulise rikkumise, makseraskuste, laenukohustuste täitmise suutmatuse või pikaajaliste võlgnevuste või muudel analoogsetel põhjustel peatatud ja vastavate laenude näol oli tegemist pidurdunud nõuetega. Laenuportfellist 19 laenu kogumahuga 331 063,25 krooni olid lepinguliselt mitteteenivad laenud, ehk laenud millelt lepingu kohaselt laenusaaja ei olnud kohustatud intresse tasuma. Laenuportfelli geograafiline jagunemine hõlmas kogu EMt olles seejuures piirkonniti küllaltki ühtlaselt jaotunud. Suurim laenuportfell mahuliselt oli peapanga laenuportfell mahuga 152 miljon krooni ehk 21 % laenuportfellist, kuid arvuliselt üksnes 146 laenu (füüsiliselt asus peapanga portfell R, kuid hõlmas endas laenuprojekte sisuliselt üle EM), järgnesid: Tallinn 109,755 milj krooni ja 1217 laenu (ca. 15% laenuportfelli mahust), 7 T 58,8 milj krooni ja 1285 laenu (ca. 8% laenuportfelli mahust), J 44,3 milj krooni ja 607 laenu (ca. 6,2% laenuportfelli mahust), J 44,2 milj krooni ja 703 laenu (ca. 6,2% laenuportfelli mahust), P 35,7 milj krooni ja 362 laenu (ca. 5% laenuportfelli mahust), P 25,6 milj krooni ja 353 laenu (ca 3,5% laenuportfelli mahust), N 25,2 milj krooni ja 533 laenu (ca 3,5% laenuportfelli mahust), R 22,5 milj krooni ja 518 laenu (ca 3,1% laenuportfelli mahust), K 22,1 milj krooni ja 246 laenu (ca 3,1% laenuportfelli mahust). Mõnevõrra väiksemate portfellidega olid K (18,6 milj krooni ja 843 laenu!), P (17,6 milj krooni), R (16,8 milj krooni ja 455 laenu), JJ(16,6 milj krooni), KJ (16,1 milj krooni), K (15,9 milj krooni), V (15,5 milj krooni ja 351 laenu) jne. Lisaks bilansilisele laenuportfellile olid mahakantud laenud (laenud, mille laekumise tõenäosust oli hinnatut lootusetuks ning mis seetõttu olid kantud kuludesse ja lootusetutena bilansist välja). Mahakantud laenude maht oli 85,697 milj krooni ning mahakantud intresside maht 15,214 milj krooni. Mahakantud laenude arv oli kokku
8. Laenuvõlgnevused Ilma lepinguliste võlgnevusteta oli 08.06.1998.a. kokku 7 772 laenu summas 474,16 milj krooni ehk 66,33% laenuportfellist, üksnes intressivõlaga laene (st. põhiosa graafikulised võlgnevused puudusid) oli 459 summas 65,4 milj krooni. Laenu põhiosa ja nii põhiosa kui ka intressi võlgnevusega laene oli tekkepõhise intressi arvestusega laenude hulgas 967 laenu kogusummas 43,96 milj krooni ja põhiosa võla mahuga 9, 77 milj krooni. Lisaks oli tekkepõhise mitteteenivaid laene ehk pidurdunud nõuded kokku summas 131 milj krooni. Kogunenud laenuintresside summa oli 08.06.98 seisuga 9,082 milj krooni, millest 6,995 milj krooni oli reserveeritud tekkepõhise intressi arvestusega laenudelt ning 2,087 milj krooni tekkepõhiselt mitteteenivatelt ehk peatatud intressi arvestusega laenudel. Laenuportfelli koosseis ja majandusvaldkonnad Laenuportfelli mahust suurema osa moodustasid juriidiliste isikute laenud, kokku summas 523,5 milj krooni, arvuliselt 844 laenu. Juriidiliste isikute laenudest 663 laenu mahuga 420 milj krooni olid tavalaenud, sh. nii lühiajalised laenud kui ka pikaajalised investeerimislaenud, ning 181 laenu summas 103,4 milj krooni arvelduslaenud. Juriidiliste isikute laenudele langes ka määrav osa laenuvõlgadest, sh. 61,3 milj krooni ehk 83 % põhiosa võlast ning 7,5 milj krooni ehk 83% kogunenud intressidest. Eraisikute laenude arv oli 8 900 laenujääkide kogusummaga 191,3 milj krooni ja laenu põhiosa võlaga kokku 12,3 milj krooni. Eraisikute laenudelt kogunenud intresside summa oli 1,55 milj krooni. Eraisiku laenude hulka kuulusid: riiklikud õppelaenud (kokku 209 kogusummas 2,078 milj krooni); väikelaenud (kokku 1859 kogusummas 26,750 milj krooni); järelmaksud (4 597 kogusummas 25,136 milj krooni); eraisiku arvelduslaenud (kokku 12 kogusummas 125,3 tuhat krooni); eraisikute tavalaenud(2 223 ja maht 137,2 milj krooni);. Majandusharudest on EM tegevuse spetsiifikast tulenevalt suurima osatähtsusega laenuportfellist põllumajandus. Põllumajanduse valdkonnaga seonduvalt oli laenuportfellis arvuliselt 1450 laenu kogumahuga 151,8 milj krooni, ehk ca 21% kogu laenuportfellist. Järgnes mahuliselt 139,3 milj krooniga (19,4%) kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus. Majandusharuti järgnevad kaubandus 268 8 laenu summas 108 milj krooni, tööstus 166 laenu summas 109,9 milj krooni, ehitus 44 laenu summas 30,3 milj krooni, hotellindus ja toitlustus 41 laenu 23,3 milj krooni. Laenutagatised Laenutagatistest oli suurima osatähtsusega hooned ja ehitised vallasasjadena, mis olid põhitagatiseks mahuliselt 312,9 milj krooni ulatuses (arvuliselt 1563 laenu), järgnes muu vallasvara (ennekõike kommertspant, sõidukid, põllumajandustehnika) 135,7 milj krooni (arvuliselt 714 laenu), hüpoteegid 85,8 milj krooni (arvuliselt 283 laenu). Arvuliselt suurima osatähtsusega olid käendus ja garantii kokku 6845 laenu kogumahuga 77,7 milj krooni. Arvestades asjaolu, et laenuportfell oli suures osas seotud põllumajandusega ning maapiirkondadega ja laenuportfelli regionaalsust, samuti eeltoodust tulenevat tagatisvara spetsiifikat ning EM pankrotile järgnenud olulist majanduslangust just põllumajanduse ja regionaalarengu valdkonnas (mis tõi kaasa vastava vara väärtuse olulise languse), oli laenuportfelli reaalne tagatus panga pankrotimenetluses tekkinud laenude sissenõudmismenetluste seisukohalt vähene. Garantiid Lisaks laenuportfellile oli EM panga krediteerimistegevusega seonduvalt garantiiportfell, mis koosnes panga poolt väljastatud garantiikirjadest, millega pank võttis endale kohustuse tagada kolmanda isiku ees panga kliendi kohustuste täitmine. Seisuga 24.08.1998.a.oli panga poolt väljastatud garantiisid kokku 28, garantiisummas 38 199 283 krooni, sh. kolm välisgarantiid summas 1 055 454 krooni. Valdava enamuse garantiide tähtajad olid 1998 kuni 2000.a., pikima tähtajaga oli panga töötaja õppelaenule Hoiupanga kasuks antud garantii tähtajaga 2009.a. Panga pankrotiga saabusid kõigi nõuet sh. garantiinõuet esitamise tähtajad. Garantiikirjadest tulenevalt esitati EM pankrotimenetluses üks nõue (AS N EM nõue summas 10 milj krooni, mis tulenes AS F vedelkütuse ostmisest tulenevate kohustuste täitmiseks antud garantiist. Vastav nõue on pankrotihaldurite poolt esitatud ka AS F, hilisema nimega AS M, pankrotimenetluses). 6.2.2.3 Pankrotimenetluse algus ja laenutegevuse ümberkorraldamine Laenutegevuse valdkonnas pankrotihaldurite esmane ülesanne ning laenutegevuse esmased toimingud pankrotimenetluses olid kontrolli kehtestamine jooksva laenutegevuse üle, laenuportfelli korrastamine ning panga tegevusloa peatamisest juunis 98 ning pankroti väljakuulutamisest tekkinud segaduse ja teadmatuse ning laenude mittemaksmise kõrvaldamine, laenuportfellist esmase ülevaate saamine ja sellest tulenevalt laenutegevuse jätkamise planeerimine ning panga laenuportfelli ümberstruktureerimine ja laenutegevuse koondamine. Laenusaajate üldine teavitamine Pankrotihaldurid korraldasid üldise laenusaajate informeerimise tekkinud olukorrast, selle õiguslikest aspektidest, laenukohustuste täitmise kohustusluikkusest ning laenukohustuste edasisest täitmise viisist ning tingimustest. Vastavas kirjas teavitati laenusaajaid laenude tasumise korrast, teatati spetsiaalselt laenumaksete tegemiseks EM poolt EM Ü avatud arve number ning paluti kõik tekkinud võlgnevused tasuda ja jõuda laenu põhiosa ja intresside maksetega laenulepinguga kokku lepitud graafikusse hiljemalt 01.10.1998.a. Ühtlasi märgiti vastavates kirjades ära iga laenu laenujääk ning kogunenud intresside summa 01.09.1998 seisuga. 9 Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist nn. „stampkirjaga“ vaid igale laenusaajale personaalselt saadetava kirjaga. Vastava laenusaajate üldinformeerimise käigus saadeti laenusaajatele kokku ca. 10 000 tähitud kirja. Sellele vaatamata kujunes panga pangandustegevuse lõpetamisest, tegevuslitsentsi peatamisest, 1998 suvel valitsenud määramatusest ning panga pankrotistumisest tingitud asjaolude muutusest, probleemistikuks, mille selgitamine ja millest tulenevate lahkhelide ja arusaamatuste lahendamine kujunes laenutegevuse oluliseks osaks kogu pankrotimenetluse vältel, eriti selle esimesel paaril aastal. Järjekindlalt levis arusaam, et tulenevalt panga pankrotist lõppes laenusaajatel laenu põhija/või kõrvalkohustuste täitmise kohustus. Kontrolli kehtestamine Peale pankroti väljakuulutamist soovisid pankrotihaldurid välistada olukorra, kus oleks olnud võimalik laenuportfelli olukorra halvendamine või laenutingimuste panga suhtes ebasoodsamaks muutmine. Eeltoodust tulenevalt keelati igasugune laenulepingute, nende täiendavate kokkulepete, lisade jne. sõlmimine panga töötajate poolt. Tühistati kõik vastavad pangasisesed volitused ja panga poolt väljastatud volikirjad. Seejuures avaldati 12.09.1998 Sõnumilehes (Ametlikud Teadaanded) teade, millega tühistati kõik enne 10.09.1998 AS EM poolt väljastatud volitused. Kehtestati põhimõte, et igasugune laenutingimuste muudatuste tegemine kuulub pankrotihaldurite pädevusse ning eeldab pankrotihaldurite vastavasisulist otsustust. Samuti, et igasugused täiendavad kokkulepped allkirjastavad üksnes pankrotihaldurid. Kehtestati kord, mille kohaselt igasugune laenutagatiste vabastamine võib toimuda üksnes pankrotihaldurite nõusolekul ning eeldab pankrotihaldurite otsust. Koostati vara pandi alt vabastamise kord, mis tehti vastavatele töötajatele allkirja vastu teatavaks. Vältimaks võimalikke segadusi panga bilansilise laenuportfelli osas, nõudsid pankrotihaldurid endale laenude üldnimekirja, mis võeti edaspidi aluseks esmasel laenuportfelli läbivaatusel. Pankrotimenetluse ajal on nimetatud tegevus võimaldanud tuvastada mitmeid rikkumisi. V kontori juhata TP suhtes algatati pankrotihaldurite poolt ka laenuandmete ebaseadusliku muutmise ja ametiseisundi kuritarvitamise suhtes ka kriminaalasja (menetlus hetkel V maakohtus pooleli). Laenuportfelli ülevaatus ja laenutegevuse ümberkorraldamine Pankrotimenetluses laenutegevuse suundade kujundamiseks ning tegevuse planeerimiseks oli oluline saada esmane ülevaade laenuportfellist ning selle tegelikust olukorrast ning koosseisust. Selleks pidasid pankrotihaldurid vajalikuks lisaks portfelli üldandmete saamisele ning läbivaatamisele ka kogu laenuportfelliga tutvumist. Selleks korraldasid pankrotihaldurid kogu laenuportfelli hõlmava laenude läbivaatuse. Laenude läbivaatus toimus vastavat portfelli haldava laenutöötaja, kontori juhataja ning panga laenutegevust üldkorraldava töötaja juuresolekul ning osavõtul. Laenud vaadati nimekirja alusel laenupõhiselt läbi, mille käigus laenutöötaja ja kontori juhataja tutvustasid igat laenu, selle hetkeseisu, laekumise perspektiive, seonduvaid probleeme ning muid laenuga seonduvaid asjaolusid. Vajadusel ja küsimuste esinemise korral tutvusid pankrotihaldurid vahetult laenudokumentatsiooniga Laenuportfelli ülevaatuse alusel esitasid pankrotihaldurid 11.11.1998.a. pankrotitoimkonnale ülevaate laenutegevuse edasisest korraldamisest, mille pankrotitoimkond heaks kiitis. 10 Arvestades laenuportfelli mahtu ja laenude arvu ning tekkinud olukorda laenude tasumisel, samuti EM poolt antud teavet, et EM suurimad krediidiasutused olid enne pankrotimenetluse algatamist panga laenuportfelliga tutvunud ning hinnanud selle väärtuse üksnes 100 kuni 150 miljon kroonini, samuti arvestades toimuvat majanduslangust ja laenutegevuse olulist karmistamist ja kokkutõmbamist kommertspankades, oli selge, et laenuportfelli kohene realiseerimine pankrotimenetluses ei ole otstarbekas ega võimalik ning, et mõningane aeg tuleb laenuportfelli haldamise ja laenude sissenõudmisega tegeleda pankrotimenetluses. Asuti seisukohale, et laenuportfellil on reaalne väärtus üksnes juhul, kui tegemist on kontrollitud ning hallatud laenunõuetega ning juhul, kui jooksvat laenutegevust ei toimu, kaotab laenuportfell oma väärtuse ning laenuportfellist pankrotimenetluses vastavate nõudeõiguse realiseerimise kaudu, sh. nii laenude sissenõudmise ega ka laenude müügi teel, otstarbekat tulemit ega laenuportfellile vastavat õiglast hinda saada võimalik ei ole. Otstarbekaks peeti laenutegevuse koondamist algselt nelja keskusesse: T , T , J ja R . R omaette portfelli moodustamise põhjuseks lisaks füüsiliselt R asunud portfelli suurimale mahule (peapanga laenuportfell asus reaalselt R) oli ka asjaolu, et R toimus panga tegevuse ajal nii laenuaruannete koostamine kui laenuraamatupidamine ja pankrotisituatsioonis teostati laenude tasumisega seotud raamatupidamiskannete teostamine ja kogu laenutegevuseks vajalik pangasüsteemi Mapex baasi muutmine. Pankrotitoimkonnale tutvustatud laenutegevuse korraldamise kava alusel viidi läbi laenutegevuse koondamine ja laenude üleviimine. Laenude üleandmine viidi läbi pankrotihaldurite käskkirjade alusel ajavahemikul 16.11.1998 kuni 15.01.1999.a. Laenude üleandjateks olid vastava juhtivkontori laenutöötajad ning kontori juhataja, laenud võeti vastu vähemalt kolmeliikmelise komisjoniga, kusjuures pankrotihalduri poolt määrati kindlaks isik, kes vastutas edasise laenudokumentatsiooni hoidmise ja säilimise eest. Üleandmisele kuulusid kõik laenude originaaldokumendid ning muu laenudega seotud materjal. Laenutegevuse ümberkorraldamine ja laenude koondamine ning üleandmine hõlmas ka üleantavate laenude laenudokumentatsiooni revisjoni. Revisjoni tulemusena algatati kriminaalasi V kontori endise direktori suhtes. Laenude üleandmise tulemusena koondati panga laenud nelja kontorisse alljärgnevalt: 1) R1 341 laenu summas ca. 220,4 milj krooni (seisuga 31.12.1998), sh peapanga laenud, R ja Pj uhtivkantorite ja nende allkontorite laenud; 2) J 1 736 laenu summas ca. 104,8 milj krooni, sh K , S ja juhtivkontorite ja nende allkontorite laenud; 3) Tallinn 2 526 laenu summas ca. 177 milj krooni, sh. P , K , R , K ja K juhtivkontori ja nende allkontorite laenud; 4) T 2 722 laenu summas ca. 150,2 milj krooni, sh. V, V, J , V , P juhtivkontorite ja nende allkontorite laenud. Edasise tegevuse koondamine pankrotimenetluses Edasine tegevuse koondamine pankrotimenetluses toimus suundadel T ja R . 1) Augustis 2000 lõpetati J kontori tegevus, J kontori laenud ja kaks laenutöötajat viidi üle R kontorisse (aruandluse seisukohalt jäeti J ja R kontori laenuportfellid endiselt eraldi); 11 2) Novembris 2000 anti T kontorist R kontorisse üle endised J kontori järelmaksud, põhjusel, et tulenevalt T kontori laenude suurest arvust ei jõutud aktiivselt tegeleda summaliselt väikeste laenudega ja viivisvõlgnevustega laenudel, mille laenu põhiosad ja intressid olid tasutud. Kokku anti üle 139 järelmaksu laenunõuet. 3) Mais 2002 anti T kontorist R kontorisse üle endiste V ja V juhtivkontorite järelmaksud ja väikelaenud, v.a sundsissenõudmisel olevad laenud. Üleandmise põhjuseks oli laenude võimalike viivisvõlgnevuste kontrollimine ja võimalike viiviste sissenõudmine. Üleandmine viidi läbi vastavate kontorite järelmaksude ja väikelaenude portfelli 08.06.1998 seisust ehk üleandmisele kuulusid kõik laenud nimetatud seisuga. Kokku anti üle 364 laenutoimikut. 4) Aprillis 2004 anti T kontori toimivad laenud üle T kontorile. Üleandmine oli tingitud laenutegevuse lõpetamise ettevalmistamisega ja laenude müügi korraldamisega. 5) 2005 anti kõik laenud, mille järgsed panga nõudeõigused ei olnud lõppenud ja milliseid ei olnud ka laenunõuete müügi käigus loovutatud üle Tallinna kontorisse. Laenupersonal EM pangandustegevuse ajal tegeles laenudega otseselt 51 töötajat ning lisaks neile tegelesid laenudega suures osas ka kontorite juhatajad. Peale laenutegevuse koondamist nelja kontorisse jäi laenudega esialgselt kokku tegelema 27 töötajat. Kontorites koondatud portfellis esmase ülevaate saamisel vähendati mõnevõrra ka töötajate arvu ja 1999 juunikuu lõpu seisuga oli töötajaid 24, sh. üks töötaja kohakaasluse korras koormusega 0,
9. 1999 aasta lõpus algas nii panga kõikide töötajate kui laenutöötajate koosseisu pidev vähendamine. Käesoleva seisuga on pankrotimenetluses 2 laenutöötajat (laenuraamatupidaja ja üldkorraldav töötaja). Vastavad töötajad valmistavad ette ja korraldavad jooksvalt kogu laenualase tegevusega seotud ja sellest tulenevaid üleskerkivaid küsimusi (näiteks pantide vabastamine, laenukohustuste täitmise ja võimalike laenuvõlgnevuste kontrollimine, pangale jäänud nõuete haldamine ja menetluste koordineerimine jne.). samuti korraldavad tegevuse lõpetamisest tuleneva laenutegevuse aruandluse ettevalmistamise ning vastavate ülevaadete ja tabelite koostamise. Laenutöötajate vabastamisel järgiti alati laenudokumentatsiooni kontrolli ja dokumentatsiooni eest vastutuse säilimise jätkuvuse põhimõtteid. Teostati laenudokumentatsiooni inventuur ning laenude üleandmise korraldas vähemalt kolme liikmeline pankrotihaldurite poolt määratud komisjon. Koostati üleandmise akt, mis allkirjastati nii üleandja, komisjoni liikmete kui ka vastuvõtja poolt. Akti originaaleksemplar esitati pankrotihalduritele. 6.2.2.4 Jooksev laenutegevus pankrotimenetluses Jooksva laenutegevuse korraldamise juures on peetud esmatähtsaks tegevuse laenupõhisust ja suunatust panga nõudeõiguste realiseerimisele, seda nii täitmise kui ka müügi teel, konkretiseeritud üksikjuhtumi lahendamise kaudu. Laenutegevuse jooksvad põhiülesanded on olnud: – laenusaajatega pidev suhtlemine, laenu tagastamise vajaduse rõhutamine, meeldetuletamine, nõudmine, vastavasisuliste kirjade koostamine ja saatmine; – laenuvõlgnike otsimine elukohtadest, töökohtadest, omavalitsuste ja lähedaste jne. kaudu; 12 laenusaajatega kohtumine, laenusaajate tegevuse kohapealne kontroll ja tutvumine, kohtumised pangas; – läbirääkimiste pidamine laenusaajatega optimaalse laenukohustuste täitmise tingimuste ja viisi leidmiseks, läbirääkimisi on pidanud nii vastava laenu vahetud laenuhaldurid, kuid enamikel suurematel juhtudel ning ka muudel juhul, kui laenusaaja ja panga töötajad (laenuhaldur ja/või üldkorraldav töötaja) ei ole pooltele vastuvõetava lahendini jõudnud, ka pankrotihaldurid, seejuures on laenusaajatega läbirääkimisi peetud nii panga kontorites (T , T , R, J ) kui ka kohadel üle kogu EM; - võlgnevuste jälgimine, arvestamine ning võlgnevuste kohta teadete ning tasumise nõudmiste saatmine. Panga infosüsteemi seiskamisest tingitult ning samuti infosüsteemi toimimise aluspõhimõtete pankrotimenetluses mitterakendumise tõttu, oli vajalik laenuvõlgnevustest tulenevate laenuviiviste igakordne käsitsi arvestamine. Sisuliselt on pankrotimenetluse jooksul teostatud käsitsi võlgnevuste arvestus kogu laenuportfellile ehk ca 9 700-le laenule, ning paljudele neist korduvalt; - jooksev laenude hooldamine - laenude laekumise jälgimine, finantsaruannete nõudmine, kindlustuste nõudmine, maade kinnistamiste jälgimine jne; – - laenutagatistega seonduv tegevus, sh. tagatiste ümbervormistamine, lõppenud laenude tagatiste vabastamise ettevalmistamine ja selle korraldamine; - sissenõudmismenetluste, sh. kohtumenetlused, täitemenetlused, pankrotimenetlused, likvideerimismenetlused, pärimismenetlused, ettevalmistamine, algatamine, läbiviimine, laenutagatiste ning laenusaajate muu vara realiseerimine; - laenude tasumisega seotud kannete teostamine; - laenutingimuste muudatuste läbivaatamine ja laenuotsuste tegemine; – laenutingimuste muudatustest tulenevate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, laenutingimuste muutmisega kaasnevate bilansiliste muutuste tegemine, graafikute muutmine, intresside ümberarvestuste teostamine jne; – tasaarvestuste ettevalmistamine, läbirääkimine ning teostamine; – laenuaruandluse ja ülevaadete koostamine; – laenuportfelli üldläbivaatused; - muude laenude haldamisega ja tagasimaksmisega seotud küsimuste ettevalmistamine ja lahendamine. Hinnanguliselt on pankrotimenetluse jooksul laenudega seoses saadetud laenusaajatele üle 40.000 kirjaliku teate. Iga laenusaajaga kohtumine ja iga kirjaliku teate koostamine eeldab laenule individuaalset lähenemist ja laenu läbivaatamist. Seoses laenuportfelli valitsemisega ja laenutegevuse korraldamisega on laenutegevuse raames pankrotihaldurite poolt tehtud kokku laenupõhiselt (üksikjuhtumist lähtuvalt) laenudega seoses rohkem kui 10 000 otsustust hõlmates laenutingimuste muutmist, laenutagatiste vabastamist, laenude refinantseerimist, laenude müüki, laenusaajate poolt ekslikult kantud summade (enam makstud summad) tagastamist, pantide ümbervormistamist ja müüki, sissenõudemenetlusi ja nendega seotud kokkulepete tegemisi jne. Arvelduskrediitide ümbervormistamine Pangandustegevuse lõppedes oli M 181 arvelduskrediiti laenujääkide summas 103,5 milj krooni. Pankrotisituatsioonis ei ole võimalik arvelduskrediitide jätkumine arvelduskrediidi eesmärgi kohaselt ega haldamine vastavate spetsiifiliste lepingute alusel. Seetõttu tekkis vajadus olemasolevate arvelduskrediitide nn. tavalaenuks ümbervormistamise järele. 13 Kokkuvõttes teostati pankrotimenetluses kõigi panga poolt sõlmitud arvelduskrediitide läbivaatamine, vajadusel otsustati vastavate laenude tasumise tingimused ja graafikud, koostati vastavad arvelduskrediidilepinguid asendavad laenulepingud. Nimetatud tegevuse käigus on laenupõhisel läbi vaadatud 181 laenu. Laenutingimuste muutmine ja muudatuste otsustamine Johtuvalt üldisest olulisest majanduskeskkonna halvenemist 98 ning 99 aastal ja eriti põllumajanduse ja regionaalmajanduse seisu halvenemisest, tekkis olukord, kus laenuvõlgnevused kasvasid ning laenusaajad ei olnud reaalselt suutelise laenukohustusi kohaselt täitma. Pankrotimenetluses oli valida, kas üritada saavutada laenudest rahaline tulem läbi laenude paindliku käsitlemise, arvestades tegelike võimaluste ja olukorraga ning seega saavutades laenude laekumise läbi laenukohustuste täitmise või asuda jäigale positsioonile ja üritada saavutada laenunõuete täitmine läbi sissenõudmismenetluste. Pankrotimenetluses asuti seisukohale, et majanduse halvenemisest tingitud maksegraafikutest mittekinnipidamise tõttu laenusaajate suhtes sissenõudemenetluste (hagid, pankrotid, täitemenetlused) algatamine ei too kaasa võlgnevuste vähenemist ega taga kokkuvõttes sissenõutava laenu suuremat laekumist. Nimetatud tegevus annaks hulgaliselt menetlusi ja positiivseid kohtulahendeid, kuid reaalset laekumist ei taga. Lähtudes eeltoodust osutus möödapääsmatuks laenutingimuste muutmine ning laenu tagastamise graafikute ja laenutähtaegade muutmine ning vastavate täiendavate kokkulepete sõlmimine. Pankrotimenetluses toimus laenutingimuste muutmine üksnes individuaalselt, eeldades igal konkreetsel juhul eraldi käsitlemist, läbirääkimist, mõlemale poolele sobiva graafiku leidmist, mis on laenusaaja poolt reaalselt täidetav ning samas tagab pangale maksimaalse jooksva laekumise. Laenutingimuste muudatuste läbivaatamisel lähtuti põhimõttest, et selle tagajärjel panga positsioon võimalikult paraneks. Selleks nõuti võimalusel laenudele täiendavaid tagatisi, tagatiste ebakorrektse vormistuse korral nõuti tagatiste nõuetekohast ümbervormistamist (näiteks vanade lihtkirjalike pandilepingute notariaalset vormistamist) tõsteti intressimäära, lühendati võimalusel pikaajaliste laenude lõpptähtaegu, fikseeriti kogunenud viiviseid ja sätestati viiviste tasumine jne. Laenutagatiste vabastamine Tulenevalt laenutegevusest oli pankrotimenetluses vajalik korraldada laenutagatiste vabastamise protseduur. Laenutagatiste vabastamine hõlmas nii panga tegevuse ajal lõppenud laene kui ka pankotimenetluses lõppevaid laene. Laenutagatiste vabastamine eraldi teostatava toiminguna puudutas nii hüpoteeke, kommertspante, registerpante, ehitiste kui vallasasjade pante. Samas vältimaks laenutagatiste vabastamisest tuleneda võivat panga positsiooni halvendamist, viidi pangasiseselt sisse kindel reeglistik pandivabastuste korraldamiseks. Kehtestati vara pandi alt vabastamise kord, mis tehti vastavatele töötajatele allkirja vastu teatavaks. Laenutagatiste vabastamise otsustamise õigus oli üksnes pankrotihalduritel. Seoses laenutagatiste (eelkõige pandid, kuid arvesse on võetud ka kinnituste andmine käendajatele) vabastamisega on pankrotihaldurite poolt läbi vaadatud ca. 5500 laenude ülevaadet laenukohustuste täitmise kohta ning otsustatud vastavate laenude tagatiste vabastamine. Tasaarvelduste teostamine 14 Pankrotimenetluses esines olukordi, kus üks isik oli üheaegselt nii panga võlausaldaja kui ka panga suhtes kohustatud isik ehk võlgnik. Nimetatud situatsioonis tekkis nn. „laenusaajatelvõlausaldajatel“ õigus tasaarveldustele. Pankrotimenetluses tasaarvelduste läbi toimuva võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaldamiseks ning samas selle kaudu pankrotimenetluse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise vältimiseks telliti õiguslik arvamus tasaarvestuse teostamise probleemistikule mitmelt advokaadibüroolt. Lähtudes antud õiguslikest arvamustest kinnitati pankrotihaldurite poolt kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga tasaarvestuse teostamise üldpõhimõtted. Tasaarvestuse teostamise juures peeti oluliseks järgmiseid põhimõtteid: 1) nõuete range vastastikkus, mingeid konstruktsioone tasaarvestuse teostamiseks ei lubata; 2) nõuete selgus, st. nõue peab olema tunnustatud; 3) järgida tuleb pankrotiseadusest tulenevaid tasaarvestuse keelde; 4) tasaarvestatav nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist; Tasaarvestusi teostati põhimõttel, et esmajärjekorras kuuluvad tasaarvestusele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud võimalikud viivised, seejärel kogunenud intressid tasaarvestuse teostamise seisuga ning viimases järjekorras laenu põhiosa. Tasaarvestamisel ei võetud arvesse peale pankroti väljakuulutamist tekkinud viiviseid. Kuivõrd tasaarvestuse läbi toimub nõude rahuldamine, alustati tasaarvestuste teostamisega üksnes peale nõuete kaitsmist ning tasaarvestuse teostamist peeti võimalikuks üksnes vastastikuste tunnustatud nõuete suhtes ehk tasaarvestuse teostamiseks pidi ka panga nõue (nõude suurus) laenusaaja vastu olema selge. Laenuportfelli läbivaatused Lisaks jooksvale individuaalsele tegevusele laenudega viidi pankrotimenetluse jooksul regulaarselt läbi laenuportfelli üldläbivaatuseid. Üldised kogu laenuportfelli hõlmavad läbivaatused viidi läbi vähemalt kaks korda aastas eesmärgiga kontrollida laenudega tehtavat tööd, arutada süsteemselt iga laenuga seotud probleeme ja võimalikke tegevussuundi, leida lahendusi laenude tagasisaamiseks. Ülevaatuse käigus esitasid laenutöötajad iga laenu kohta ülevaate vastava laenu hetkeolukorrast, laenuga tehtud tööst, esinenud probleemidest, kavandatavatest sammudest jne. Portfelli läbivaatustel osales lisaks laenutöötajatele vähemalt üks pankrotihaldur. Samuti osales mitmetel 1999 kuni 2001 aasta laenuportfelli läbivaatustel pankrotitoimkonna poolse nõuandjana Rootsi panganduse ja rahanduse ekspert, kes oli lähetatud Rootsi Välisministeeriumi vahendusel nõustama panga laenutegevuse valdkonda pankrotisituatsioonis. Paljudel juhtudel osales laenuportfelli läbivaatustel pankrotitoimkonna esindaja. Laenude sundsissenõudmised Laenukohustuste mittetäitmisest tingitult viidi pankrotimenetluses läbi hulgaliselt laenude sissenõudmismenetlusi. Sundsissenõudmist laenunõude realiseerimise viisina kasutati eelkõige juhul, kui puudus võimalus panga nõude rahuldamiseks muul väiksema aja ning töömahuga viisil, kui laenusaaja ei ilmutanud vaatamata panga poolsetele kontaktidele ja meeldetuletustele tahet laenukohustise täitmiseks, kui laenusaaja näitas panga suhtes üles pahatahtlust või tema tegevus viitas soovimatusele laenukohustusi täita. 15 Vaatamata sellele, et sundsissenõudmiste algatamist ja läbiviimist ei seatud pankrotimenetluses laenutegevuses esikohale ning eelistati võimaluse korral laenunõuete rahuldamist läbi laenude jooksva täitmise, alustati sundsissenõudmise menetluste läbiviimisega pankrotimenetluses vastavalt vajadustele kohe menetluse algusest peale. Nii oli 1999 aasta juuli seisuga sundsissenõudmise menetlusi kokku 594, sealhulgas hagimenetlusi 378, pankrotimenetlusi 63, täitemenetlusi 105, likvideerimisi 39 ja muid laenudega seotud menetlusi
10. Sealhulgas oli laenutegevusega seoses esitatud politseile avaldus seose avastatud järelmaksu petuskeemiga, mis hõlmas kokku ca. 120 laenu. Pankrotimenetluse jooksul pank algatas või oli seotud laenutegevusega seoses kokku sundsissenõudmise menetlustega järgmiselt: 1) kohtumenetlused (hagimenetlused) 2 286; 2) pankrotimenetlusi (nii panga avalduse alusel algatatud kui nõuded pankrotimenetlustes) 188; 3) likvideerimismenetlused (nii panga avalduse alusel algatatud sundlikvideerimised kui nõudeavalduse likvideerimismenetlustes) 55; 4) täitemenetlused 117 Täitemenetlustena on käesolevas kontekstis käsitletud üksnes täitelahendeid, mis tulenevad nn. otse täitmisele antavatest asjadest ja täitemenetlusi, millele eelnes panga pankrotimenetluse kestel samas nõudes kohtumenetlus eraldi teistkordselt täitemenetluste hulka ei arvestatud. Seega reaalselt lisanduvad ülatoodud menetlustele ka kohtulahendite täitmiseks algatatud ja läbi viidud täitemenetlused. Kohtutäiturite poolt 2003 aasta sügisel pankrotihalduritele esitatud täiteasjade aruannete põhjal oli nimetatud ajal kokku täitmisel 1 117 täiteasja. Seega kui arvestada kõik ülalnimetatud sissenõudmismenetlusi ja lisada neile ka kohtulahendite täitmiseks läbi viidud täitemenetlused, on pankrotimenetluses läbi viidud mitte vähem kui 3 755 sissenõudmismenetlust. Advokaadibüroode teenuseid kasutati kokku ca. 100 menetluse läbiviimisel. Arvestades menetluste koguhulka oli pankrotimenetluse välise õigusabi kasutamine laenude sissenõudmisel väike. Sissenõudmismenetluste juures oli probleemiks kohtute ja täiteosakondade, hiljem täiturite, suur koormatus ning menetluste aeglus (eriti Ida-EM ). Nii näiteks jõuti enne panga pankrotti (1997 aastal) Narva Linnakohutus algatatud hagimenetluses esimese astme kohtulahendini alles 2005 aasta sügisel. Andmed hagimenetluste (

§ 162lg 2 p 8) osas on esitatud lõpparuande punktis 3.8.

Laenuraamatupidamine ja laenuarvestused EM M oli kasutusel online pangaprogramm Mapex. Tavalaenude arvestus toimus Mapexis olevatel laenukaartidel, kus kajastus kogu oluline informatsioon laenu kohta: laenusaaja nimi, kliendikood, laenukaardi number, laenulepingu number, lepingu sõlmimise- ja lõpptähtaeg, laenusumma, intressimäär ja -liik (muutuv või fikseeritud), viiviste määr, laenusaaja majanduskategooria, laenuressurss, tagatise identifikaator ning restruktureerimise identifikaator (viimased olid vajalikud EM Panga aruandluseks). Lisaks üldandmetele olid laenukaardiga seotud konkreetsed bilansikontod, kus peeti arvestust laenu, intresside ning viiviste tasumise kohta. Samuti oli iga laenukaardiga üldjuhul seotud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik. Nimetatud laenugraafik omakorda oli aga püsikorraldusega seotud kliendi arveldusarvega, millelt võeti graafikulisel kuupäeval maha tasumisele kuuluvad laenumaksed. Kui arveldusarvel piisavad 16 rahalised vahendid puudusid, siis kajastati võlgujäänud summa viiviste arvestuses ning järjekordsel raha laekumisel arveldusarvele võeti kõigepealt ära viivised ning alles seejärel põhivõlgnevus. Kõik see toimus Mapexis automaatselt. Enne panga sulgemist toimus enamiku tavalaenude tasumine graafiku alusel püsikorraldusega otse kliendi arveldusarvelt (kliendi lepinguline kohustus oli garanteerida piisavate vahendite olemasolu arvel). Kuivõrd automaatsed laenumaksed pankroti tõttu katkesid, siis tuli hakata kõiki laenumakseid teostama käsitsi ja igat pangale laekunud makset eraldi laenukaartidele kandma. Kuna aga laene ja ka muid laekumisi oli palju, siis rakendati lisaks laenuraamatupidajale nimetatud kannete tegemiseks ka täiendavalt inimesi EM arveldusosakonnast. Lisaks laenurahade laekumistega seotud kannetele kuulus laenuosakonna pädevusse ka laenude mahakandmise kannete tegemine, provisjonikannete tegemine ning muud vajalikud laenudega seotud paranduskanded, samuti pankrotimenetluse käigus nõuetega tehtud tasaarvestuste ning võla katteks pangale ülevõetud varade kirjendamine. Ligikaudsel hinnangul on laenuosakonnas tehtud alates 24.08.98 kuni 30.06.06 kokku 98 500 kannet. Lisaks bilansilisele raamatupidamisele on peetud ka eraldi bilansivälist arvestust mahakantud laenude osas, mida tehti Exceli tabelite abil. Seal korrigeeriti mahakantud laenude ja intresside jääke vastavate laekumistega. Viiviseid ega tekkepõhiseid intresse üldjuhul sinna juurde ei arvestatud, kuna tegemist oli lootusetute nõuetega, vajadusel (näiteks nõude või hagi esitamiseks) arvutati laenupõhiselt välja ka lepingulised kõrvalnõuded (intressid kohtusse esitamise päeva seisuga ning viivised). Laenude hindamine ja provisjoneerimine EM pankrotimenetluses on korduvalt teostatud kogu laenuportfelli hõlmav klassifitseerimine ning selle tulemustest lähtuv laenude hindamine ja provisjoneerimine. laenude Ajutise pankrotimenetluse käigus 1998 aasta augustis töötati välja laenude klassifitseerimise ja proviseerimise juhend, mille alusel viidi läbi kogu laenuportfelli hõlmav laenude klassifitseerimine ja hindamine eesmärgiga anda laenuportfellile kui pankrotivarale esialgne hinnang. Läbiviidud hindamise tulemusena tehti täiendav laenuprovisjon kokku 189,6 milj krooni, s.h individuaalprovisjon 179 milj krooni ja üldprovisjon 10,6 milj krooni. Kogu laenuportfelli provisjoniks kujunes läbiviidud hindamise tulemusena 226,2 milj krooni ning laenuportfelli netoväärtuseks 480,9 milj krooni. Pankrotimenetluses viidi korduvalt läbi ka laenude täiendavad provisjonid provisjonide korrigeerimised. ning teostatud Koos ajutise pankrotimenetluse käigus teostatud provisjonidega on EM pankrotimenetluse käigus kokku teostatud laenuportfelli provisjone 333,3 milj krooni ulatuses. Pankrotimenetlusele eelnenud arvestatud provisjonide summa oli 36,6 milj krooni. Kokku on seega laenuportfelli arvestuslike provisjonide summa olnud 369,9 milj krooni. Provisjoni kogusummast 109 milj krooni on laenutegevuse käigus pangale tagasi laekunud ning 260,9 milj krooni on kasutatud laenude mahakandmiseks. 17 Laenuintresside provisjoni korrigeeriti pankrotimenetluses igakuiselt intresside tekkepõhise arvestuse ja kassapõhise laekumise erinevusest lähtuvalt. Laenude lootusetuks hindamine ja mahakandmine Pankrotimenetluses nõuete lootusetuks hindamine ning mahakandmise otsustamine toimus pankrotihaldurite nõusolekul ning pankrotitoimkonna otsuste alusel. Samuti võis mahakandmise aluseks olla kohtulahend, millega nõue või selle osa oli jäetud kohtu poolt rahuldamata. Vältimaks segadusi laenude mahakandmisel ja nõuete käsitlemisel ei lähtutud laenude lootusetuks hindamisel mitte vastava laenu laekumise majandusliku lootusetuse aspektist vaid nõudeõiguse juriidilises lõppemisest või nõude sissenõudmise võimatusest lähtuvalt. Nõuete lootusetuks hindamine ja mahakandmine viidi läbi laenupõhiselt ning vastava laenunõude lõppemisest tulenevalt. Erandiks sellest oli väikeste nõuete, mille sissenõudmine ei olnud otstarbekas, mahakandmine nõuete nimekirja alusel. Individuaalselt vaadati läbi ja otsustati maha kanda kokku 262 laenu, sh. 2005 aastal bilansi puhastamise käigus toimunud 12 nõude mahakandmine. 6.2.2.5 Aruandlus ja kontroll Jooksev laenutegevus pankrotimenetluses toimus pankrotihaldurite vahetul juhtimisel ja kontrolli all. Laenutegevuse järelvalvet ja kontrolli on teostanud ennekõike pankrotitoimkond ja EM Pank ning Finantsinspektsioon. Lisaks eelnimetatudtele omasid laenutegevuse kontrolliga puutumust ka Riigikogu EM pankrotistumise asjaolude uurimise erikomisjon ja EM M seoses algatatud kriminaalasjade kaudu politsei. Kõigile eelnimetatutele on pankrotimenetluses esitatud laenudega ja/või laenutegevusega seotud dokumente, aruandeid ja ülevaateid. EM Panga laenuaruanded Enne pangandustegevuse lõppemist ja EM tegevuslitsentsi peatamist esitati EM Pangale laenutegevusega seoses laenuosakonna poolt igakuiselt kolm elektroonilist aruannet vastavalt EM Panga presidendi määrusele nr. 10 01.04.1997 24.12.1998.a. EM Panga presidendi määrusega nr. 31 kinnitati “Bilansiväliste tehingute aruanded nr. 1-6”, mille juhend saadeti täitmiseks ka EM M . EM Panga presidendi määrusega nr. 10 14.05.1999.a. (jõustus alates 01.07.1999.a.) kehtestati “Nõuded krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandlusele ning aruande esitamise kord”, mille raames tuli pankrotimenetluse jooksul jätkata kord kvartalis ka laenualaste aruannete saatmist. Esitamisele kuulusid “Laenude jääkide aruanne”, “Tähtajaks tasumata ja/või proviseeritud laenude aruanne”, “Bilansiväliste tehingute aruanne” (garantiid olid EM Ms laenuosakonna haldusalas, mistõttu on ka see aruanne loetud laenuaruannete hulka) ning pankrotimenetluses esitatud hagide aruanne. Alates 30.06.1999.a. ongi saadetud EM Pangale kvartaalselt eelnimetatud nõutud aruandeid, kuni neis veel kajastus vähemalt üks sisuline inforida. Viimane bilansiväliste tehingute aruanne saadeti EP-le 31.03.2004.a. seisuga, pärast seda lõppesid kõigi garantiide lepingulised tähtajad. Viimane tähtajaks tasumata ja/või proviseeritud laenude aruanne saadeti 31.12.2004.a. seisuga, sest pärast seda kanti kõik müümata laenud bilansist maha. Jätkuvalt esitatakse EM Pangale laenude jääkide aruannet, kuivõrd selle aruande valdkonda kuuluvad lisaks laenudele ka hoiused krediidiasutustes ning need on panga bilansis praeguseni üleval. 18 Pankrotitoimkonnale aruandlus ja kontroll Pankrotitoimkond osales laenutegevuses nii tegevuse üldsuundade kujundamise ja planeerimise kui ka vahetute individuaalsete laenuotsustuste tegemise kaudu. Pankrotitoikonna kontroll ja järelvalve laenutegevuse üle hõlmas nii toimkonnale esitatavat laenutegevuse aruandlust ja laenutegevuse ülevaateid, kuid ka laenuportfelli vahetut läbivaatust ning läbi selle jooksvas tegevuse osalemist. Laenutegevuse osas vaata ka pankrotitoimkonda puudutavat punkti. Laenutegevuse kontroll Riigikogu erikomisjoni ja Politsei poolt Lisaks EM Pangale, pankrotitoimkonnale ja kohtule on pankrotimenetluses esitatud laenutegevusega ja laenudega seotud andmeid ja ülevaateid Riigikogu EM pankrotistumise asjaolude uurimise erikomisjonile kui ka politseile. Riigikogu erikomisjonile on esitatud ülevaade EM laenuportfelli olukorrast, panga laenutegevusest, laenutegevuse jätkumisest ja korraldamisest pankrotimenetluses. Eraldi tundis erikomisjon huvi null ja madalaintressiliste (intress kuni 8%) laenude vastu ja seotud isikute laenude vastu. Pankrotimenetluses on esitatud panga laenutegevuse ja laenuportfelli andmed ning rea laenude dokumendid kontrollimiseks politseile (kriminaalasi 98041822). 1998 sügisel esitati keskkriminaalpolitseile laenuklientide loend koos informatsiooniga laenude algus- ja lõpptähtaegade kohta, lepingu summa, laenujäägi summa, põhiosa ja intressivõlgnevuse summa, andmed tagatiste kohta jne. Eraldi sooviti informatsiooni panga aktsionäride, juhtkonna ja töötajate laenude kohta. Lisaks eeltoodud laenuportfelli andmetele on politseile esitatud nimetatud kriminaalasja raames panga laenutegevust reguleerinud dokumentatsioon, laenukomiteede koosseisud alates 1996 komiteede normdokumentatsioon, informatsioon laenudivisjoni struktuuri ja koosseisu kohta ning laenudivisjoni normdokumentatsioon alates 1996, ametijuhendid ja töölepingud alates 1996.a. 1999 aastal on politsei nõudmisel esitatud kinnitatud koopiad dokumentidest, mis reguleerisid EM M , VK, R ja KP laenutegevust aastatel 1991 kuni 30.01.1996..a. Samuti on politseile eeltooduga seotult esitatud kinnitatud laenumaterjalide koopiad 237 laenu kohta ning lisaks kõigi laenulepingute kohta, mille intressimäär on lepinguliselt

1. Seega on politseis nõudnud andmeid ja kontrollinud kogu EM laenutegevust ning vahetult suurt osa laenuportfelli laenudest. Erinevate kriminaalasjadega seonduvalt on lisaks eeltoodule esitatud politseile materjale veel ka järelmaksu laenude petuskeemiga seoses, mis hõlmas ca 120 laenu, V kontori endise juhataja TP kriminaalasjaga seoses, kunagise A kontori juhataja KT kriminaalasjaga seoses ning samuti mitmete laenusaajate (näiteks: AS B , AS M , AS KK jne.) pankrotimenetlustes algatatud kriminaalasjadega seoses. 6.2.2.6 Nõuete loovutamine Pankrotimenetluses ei osutunud võimalikuks laenuportfelli kiire suuremahuline müük. Kuivõrd puudus reaalne olemasoleva laenuportfelli ostuhuvi, võeti laenudest võimalikult suurema laekumise tagamiseks laenutegevuses suund laenude jooksvale sissenõudmisele ning ei viidud koheselt läbi laenude ulatuslikku müüki. Laenutegevuse pankrotimenetluses korraldamine ei tähendanud aga müügivõimaluste mitteotsimist või põhimõttelist vastuseisu laenudenõuete loovutamisele. Kuid tegevuse eesmärgiks ei seatud mitte laenude müüki iseenesest (nn. müük iga hinna eest), vaid nõude 19 loovutamise otstarbekus ja sellest saadav rahasumma ehk nõude realiseerimise seisukohalt pidi müük olema pankrotimenetluse jaoks kasulikum kui nõude sissenõudmine. Tulenevalt pankrotimenetluse kulust, laenutegevuse laekumiste vähenemisest ning jooksva aktiivse laenutegevuse lõpetamiseks pankrotimenetluses korraldati nõuete portfelli müük 2004 aastal. Üksikute laenude kaupa toimus järjepidevalt nii laenude müük kui ka laenusaajate refinantseerimine krediidiasutuste poolt. Üldised läbirääkimised nõuete müügiks Pankrotimenetluse käigus on korduvalt tehtud krediidiasutustele ettepanekuid laenuportfelliga tutvumiseks ning laenude ostmiseks nii laenuportfelli osas tervikuna kui ka ositi. Vastavad panga ettepanekud on jäänud üldjuhul vastuseta. Laenuportfelli või selle osa müügiga seoses on: 1) tehtud kõikidele krediidiasutustele ettepanekud laenuportfelliga tutvumiseks ja laenuportfelli või selle osa ostmiseks 1999 aastal, 2002 aastal ja 2004 aastal Eraldi eelnimetatutest tehti veel H ja Ü vastavad ettepanekud 1999 aasta alguses; 2) 1998 oktoobris sõlmiti kokkulepe H õppelaenude refinantseerimiseks. H refinantseeris nende õppurite õppelaenud, kes võtsid uue õppelaenu H, samas puudus huvi teiste õppelaenude refinantseerimise vastu. Vastava koostöö raames refinantseeriti ca 50 õppelaenu; 3) seoses eluasemefondi huviga eluasemelaenude ülevõtmise vastu koondati 1999 aasta alguses kokku andmed eluasemelaenude kohta, esialgsed koondandmed edastati kui läbirääkimised soikusid ning laenude loovutamise ei toimunud; 4) oktoobris 1998 alustati läbirääkimisi EM Keskkonnafondiga hüpoteekidega (ennekõike metsakinnistud) tagatud laenude loovutamiseks, koostati koostööleping, koostati võimalike nõuete nimekiri, teostati rea laenude tagatiseks olevate kinnistute ülevaatuseid. Esimeste nõuetena jõuti kokkuleppele kahe nõude loovutamise osas, seejärel selgus, et Keskkonnafond ei saa nende poolt loodetud laenude omandamisega tegeleda, Keskkonnafondi soovil anti kahe laenunõude ostuõigus üle AFIOÜ-le, vastavate nõuete osas nõude loovutus toimus, kuid edasine koostöö lõppes; 5) 1999 kevadel tutvus EM äriklientide, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, laenuportfelliga H. Portfelli üldise ostmise huvi puudus, läbirääkimiste käigus valiti küll välja esmased huvipakkuvad laenuprojektid, kuid tegeliku laenunõuete ostmist ei toimunud, üksikute laenuprojektide osas toimus laenude refinatseerimine; 6) 1999 kevadel algatati läbirääkimised AS-ga BV, kes määratles kirjalikult esitatud informatiivses pakkumises oma huvi mahuks 50 miljonkrooni, läbirääkimised katkesid ja nõuete loovutusi ei toimunud; 7) 1999 sügisel tutvus J piirkonna laenuportfelliga Ü kohalik kontor, kogu piirkonna portfelli omandamisest huvitatud ei oldud, toimus üksikute laenuprojektide refinantseerimine; 8) 1999/2000 peeti laenuportfelli müügi osas läbirääkimisi kahe Rootsi riskikapitali ettevõttega. Läbirääkimistel esitati soov tasuda nõuete eest mitte rahas vaid tasumine pidi toimuma laenuportfelliga seotud ja laenuportfelli omandamiseks väljastatavate võlakirjadega. Kuivõrd selline finantseerimise skeem pankrotihalduritele vastuvõetav ei olnud, lõpetati läbirääkimised; 9) 2000 aasta kevadel peeti läbirääkimisi laenuportfelli osa müügi üle K esitati üldandmeid, vailiti välja ja tutvuti osade laenudega, kuid vaatamata sellele läbirääkimistest loobuti ja konkreetseid pakkumisi ei esitatud; 10) 2000 aastal tutvus M LV ja J piirkonna laenuportfelliga Ü kohalik kontor, laenunõuete omandamisest huvitatud ei oldud, toimus üksikute nõuete refinantseerimist; 11) 2002 aastal märts kuni oktoober peeti laenuportfelli müügi läbirääkimisi Soome riskikapitali ja inkassotegevusega seotud ettevõtetega OY SB Ab ja AH OY. Nimetatud ettevõtete 20 laenuportfelli omandamise huvi tulenes EM ja selle kaudu Baltikumi turule sisenemise kavatsustest. Kuivõrd nimetatud tegevusest loobuti, lõppesid ebaõnnestunult ka laenuportfelli müügiläbirääkimised; 12) 2003 aastal tundis põllumajanduse valdkonna laenude vastu huvi MES, edastati laenude esmane nimekiri, MES nõuete omandamisest huvitatud ei olnud; 13) 2004 aastal krediidiasutustele esitatud pakkumiste tagajärjel tundsid nii H- kui Ü huvi õppelaenude vastu, läbirääkimisteks vajalik informatsioon edastati, kuid mõlemad krediidiasutused loobusid õppelaenude ostmisest. Lisaks eeltoodule on esitanud EM laenuportfelli haldamise ja sissenõudmise korraldamiseks (mitte omandamiseks) esialgsed pakkumised mõned inkassofirmad. Inkassofirmade teenustasude pakkumised olid sõltuvalt konkreetse hallatava nõude summast alates 10-15% tegelikust laekumisest. Kuivõrd laenuportfelli haldamise üleandmine kolmandale isikule vähendab oluliselt pankrotihaldurite ja pankrotitoimkonna kontrolli laenutegevuse ja selle resultaadi üle ning arvestades, et vastavate pakkumise esitamisega samal ajal (1999 aasta) oli pankrotimenetluses laenutegevuse kulu suhe laenude laekumisse 3,8% ehk oluliselt väiksema kuluga kui võlgade sissenõudmisega tegelevate firmade poolt pakutu, vastavate pakkumistega ei nõustutud ning laenutegevust korraldati otseselt pankrotimenetluses. Jooksev nõuete loovutamine pankrotimenetluses Kogu pankrotimenetluse jooksul on teostatud laenude müüki üksikjuhtumitest lähtuvalt ning lähtuvalt võimalikult suuremast hinnast konkreetse laenu kohta. Laene on müüdud konkreetsetest ostusoovidest lähtuvalt ja põhimõttel, et pank saaks vastavast laenust võimalikult suurema rahulduse. Laenude müük on toimunud üksnes pankrotitoimkonna igakordse otsuse alusel. Nõuete loovutamise lepingud sõlmiti tingimusel, et nõue ja tagatised lähevad pangalt omandajale üle peale kogu nõude loovutamise tasu tasumist. Kogu nõudega seotud riski võttis üldjuhul enda kanda nõude omandaja. Kokku on nõuete loovutamise teel pankrotimenetlusse laekunud 51 705 667,56 krooni ning lisaks on nõude loovutamise tasu tasumisega viivitamiselt tasutud 763 307,27 krooni viiviseid. Laenuportfelli müük 2003 aasta teisel poolaastal võeti laenutegevuses otseselt suund laenuportfelli müügi korraldamiseks ning jooksva laenutegevuse lõpetamiseks pankrotimenetluses. Laenuportfelli müügi ettevalmistamiseks korrastati laenuportfell. Müügi korraldamiseks koostati ja kooskõlastati pankrotitoimkonnaga müügi korraldamise üldpõhimõtted ning nende alusel valmistati 2004 aasta alguses ette nõuete müügi dokumentatsioon, mis hõlmas müügi reglementi, nõuete tabelite kirjeldusi (spetsifikatsioone), Nõuete üldinformatsiooni ja loovutatava portfelli ülevaadet ning ülevaadet vastavate nõuete senisest laekumisest, nõuete loovutamise lepingu esialgset projekti. Nõuete müük korraldati läbirääkimistega avalikul enampakkumisel. Müügi käigus peeti oluliseks võimaliku pangasaladusena käsitletava informatsiooni kaitstust ja võimalike laenuandmete ja isikuandmete avalikkuse ette jõudmise välistamist. Seetõttu korraldati enampakkumine mitme etapi kaupa. Nõuete müügi korraldus ning müügi dokumentatsioon kiideti heaks ja kinnitati pankrotitoimkonna poolt. 21 Nõuete müügi teade avaldati aprillis 2004.a. Nõuete müügil osalejaks registreerus ja osavõtutasu tasus kaks olelejat, kellest mõlemad esitasid ka esialgse pakkumise. Läbirääkimiste tulemusel otsustas pankrotitoimkond nõuete portfelli müüa OÜ-le TI hinnaga 9 000 000 krooni. Vastav nõuete loovutamise leping sõlmiti 20.10.2004.a. Nõuete müük hõlmas nõuete enampakkumisega müügi käigus koostatud fikseeritud nõuete nimekirja 04.06.2004.a. seisuga, seejuures kõik laekumised müüdavate nõuete rahuldamiseks alates 05.06.2004.a., so alates fikseeritud nõuete nimekirja koostamisest, läheksid analoogselt enampakkumise tingimustele nõuete omandamisega üle omandajale. Müüdud nõuete portfelli ülevaade Müüdavate nõuete arvuks kujunes fikseeritud nõuete nimekirja kohaselt kokku 1 272 nõuet, millest 1 258 nõuet oli laenudega seotud nõuded (laenunõuded) ja 14 on muud nõuded, sh. vara müügist tulenevad nõuded, kriminaalasjadega seotud kahju hüvitamise nõuded. Müüdud laenunõuete bilansilised laenujäägid (põhinõue) olid kokku 42 633 933,83 krooni. Toimivaid laene oli laenuportfellis 96 laenujääkide summaga 2,06 milj krooni. Sealhulgas: eriressurssidest antud laene 15 laenujäägiga 191 tuhat krooni; õppelaene 62 laenujäägiga 348 tuhat krooni; eraisikute tavalaene 13 laenujäägiga 1,195 milj krooni; juriidiliste isikute laenu 6 laenujäägiga 330 tuhat krooni. Bilansilistest laenudest 523 (ehk ca 85%) olid sissenõudmismenetlusega laenunõuded, bilansiväliseid nõudeid (s.o. ainult viivistega nõuded ja maha kantud nõuded) on kokku 639, millest 520 nõuet on seotud erinevate sissenõudmismenetlustega ja 119 nõuet on menetluseta nõuded. Nõuete üleandmine Peale omandaja poolt nõuete loovutamise tasu tasumist (01.11.2004) alustati nõuete üleandmisega. Nõuete üleandmiseks teostati nõude dokumentide inventuur, inventuuriaktid kontrolliti pankrotimenetluse väliste isikute poolt, nii allkirjastati nii inventuuri teostanud töötaja, kontrollija, pankrotihaldurite kui ka nõude omandaja poolt. Kõik nõuded anti pangalt omandajale üle ükshaaval iga nõude kohta eraldi vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Nõuete loovutamisega seoses valmistas pank ette nõude loovutaja (panga) ja omandaja ühised nõude loovutamise teated põhivõlgnikele (laenusaajatele), käendajatele, garantidele, kolmandatest isikutest pantijatele, samuti saadeti nõude loovutamise teated kohtutäituritele, pankrotihalduritele, likvideerijatele. Kohtumenetlustega seoses taotlused kohtutele vastavates menetlustes protsessiosalise asendamiseks, milles teavitati kohut toimunud nõude loovutamisest ja paluti menetluses hageja asendada. Vastavad teatised ja taotlused koostati kolmes originaaleksemplaris (üks saajale, üks pangale ja üks nõuete omandajale) ja allkirjastati nõude üleandmisel. Tagatiste ülekandmiseks sõlmiti hüpoteekide, kommertspantide ja ehitise kui vallasasja pantide EM M omandajale ülemineku vormistamiseks notariaalsed avaldused. Registerpantide ümbervormistamiseks saadeti vastavasisulised taotlused registripidajale. Nõuete loovutamisega seoses anti reaalselt üle 1094 nõuet, sh. 1080 laenunõuet ja 14 muud nõuet, nõuete üleandmine toimus ajaliselt 2004 aasta novembrist kuni 2005 aasta märtsini, kokku teostati nõuete üleandmisi 15-l korral. Üle ei antud 178 nõuet kuna vastavad nõuded lõppesid enne reaalset üleandmist. Nimetatud nõuete kohta koostati nimekiri, omandajal oli võimalik vastavate nõuetega soovi korral tutvuda ning omandaja kinnitas allkirjaga, et ta vastavate nõuete dokumentide temale üleandmist ei soovi. 22 Seoses nõuete loovutamisega saadeti kokku 2 385 erinevat nõude loovutamise teatist või muud nõude loovutmisest tulenevat teadet ja taotlust. Kõik vastavad kirjad saadeti tähitud postiga ning edastamiseks väljastusteatega. Kõik kulud (posti-, notaritasud ja riigilõivud) tasus nõuete omandaja. 6.2.2.7 Laenuportfelli valitsemise tulem Pankrotimenetluses laenuportfelli valitsemise ja laenutegevuse tulem väljendub laenuportfelli arvelt pankrotimenetluses saadus ehk laekunud summades. Kogu laenutegevuse korralduse juures on silmas peetud just pankrotimenetluses laenutegevusest saadava prioriteetsust ning tegevus on lähtunud konkreetse nõude käsitlemisel nõudest saadava summa maksimeerimisest (vt. lõpparuande punkti 3.1.1 ja lõpparuande lisa nr 1, pankrotivara laekumiste tabel). Laenuportfelli haldamise tulemusena on 30.juuni 2006.a. seisuga laekunud laenude, intresside ja viivistena 563 560 941,66 krooni. Tasaarvelduste teel nõuete ja jaotiste väljamaksega on laekunud 28 871 160,86 krooni, kõik kokku 592 432 102,52 krooni. 6.
2. Vara (materiaalsed aktivad) valitsemine ja müük
3. juuni 1998.a. seisuga oli pangal materiaalseid aktivaid kokku 98,240 miljonit krooni, s.h. materiaalset põhivara 95,762 miljonit krooni. Pankrotivara müügi osas vaata samuti aruande punkti 3.
4. Seisuga 31.06.1998.a. hinnati ümber ka põhivarad. Ajutine pankrotihaldur oli sunnitud põhivarad alla hindama nende kiirrealiseerimise väärtuseni. Materiaalset põhivara hinnati alla 47,625 miljoni krooni eest. Immateriaalne põhivara hinnati alla 100 %. Kokku hinnati põhivara alla 48,727 milj. EEK eest. Allahindluse tulemused võeti arvele raamatupidamises. Pankroti väljakuulutamise järgselt töötati välja vara müügi kord ja raamatupidamislikud juhendid. Ajalehtedes (nii vabariiklikes kui kohalikes) avaldati korduvalt vara müügi teadaanded. Kuna suures osas oli tegemist spetsiifilise varaga, siis informeeriti kirjalikult vara ostu võimalustest teisi panku, kindlustusseltse, turismi- ja piletimüügiga tegelevaid firmasid. Reaalse vara müügiga alustati oktoobris 1998.a. peale pankrotitoimkonna poolt vastuvõetud otsust, mis lubas pangakontoritesse tehtud investeeringuid ja muid pangakontori ruumides asuvaid vallasasju (s.h. seadmeid, masinaid, kontoritehnikat, mööblit jm) halduritel müüa vastavalt vajadusele, võlausaldajatele enam kasutooval viisil, pankrotitoimkonnaga eelnevalt kooskõlastamata. Samas otsustas pankrotitoimkond, et kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade müügi viis, kord ja hind tuleb halduritel enne müüki kooskõlastada pankrotitoimkonnaga. Vara ostuvõimalusi reklaamiti ka Internetis. Kuna kõrvuti vara müügiga toimus ka pangakontorite sulgemine, siis see tõi kaasa vajaduse laoplatside ja laopindade järele. November 1998.a. seisuga oli AS-il EM renditud kaks laopinda ja kasutati autode realiseerimiseks autode hoiuplatsi. Suletud harukontorite vara hoidmiseks kasutati ka juhtivkontorite ruume. Juhtivkontoritesse koondati eelkõige harukontorite arvutus- ja kontoritehnika ning pangatehnoloogilised seadmed. Pankrotihaldurite poolt töötati välja AS EM vallasvara oksjoni (enampakkumise) reglement. Arvutustehnika realiseerimiseks töötati välja arvutustehnika hindamiskriteeriumid, mis kooskõlastati pankrotitoimkonnaga. 1998.a. novembris võis teha järelduse: - arvestades harukontorites asuva vara kvaliteeti ja vanust ei ole otstarbekas sellist vara koondada ühte kohta, kuna see toob kaasa asjatud transpordi- ja hoiukulud. Lisaks täiendavatele kulutustele tekivad täiendavad probleemid lao- ja hoiupindade kvaliteedi osas (näit. mööbli 23 - hoidmiseks ei saa kasutada niiskeid ja kütmata laoruume, arvuti- kontori- ja pangatehnoloogiline tehnika vajab samuti köetud laoruume koos võimalusega seda tehnikat eksponeerida ja proovida). harukontorites asuvad varad tuleb maksimaalselt püüda müüa kohtadel, selleks on vajalik veelgi enam reklaamida vara müüki kohalikes lehtedes ja kohalikus raadios. ostjat mitteleidnud vara tuleb komisjoni ja ekspertide poolt üle vaadata ja otsustada selle allahindluse, ümberpaigutamise või mahakandmise vajadus. juhtivkontoritesse koondatud arvutus-, kontori- ja pangatehnoloogiliste seadmete hulgast tuleb alustada nende valikulist transporti Tallinna, et jätkata nende müüki Tallinnas. Ülaltoodud järeldustega nõustus ka pankrotitoimkond
5. novembril 1998.a. toimunud pankrotitoimkonna koosolekul ja võttis vastu ka vastavasisulised otsused. Vastavalt pankrotitoimkonna otsustele viidi 1998.a. detsembris läbi 4 vallavara enampakkumist. Need toimusid T (V kontor), R , N (XXX) ja P .
6. detsembril 1998.a. võttis pankrotitoimkond vastu otsuse, millega lubati halduritel müüa pangale kuuluvaid sõidukeid parimat kasu andval viisil, kuid mitte alla eksperdi poolt määratud hinna.
7. detsembri 1998.a. seisuga oli põhivara ja inventari müüdud 3,32 miljoni krooni eest. Müügist saadi kasumit 1,22 miljonit krooni, millest tarkvara müügist saadud tulu moodustas 974 tuhat krooni. Aasta lõpus läbiviidud nelja enampakkumise põhjal selgus, et arvestades pangale kuuluva vara keskmist moraalse ja füüsilise kulumise astet ja enampakkumiste korraldamiseks tehtavaid kulutusi, oleks otstarbekas kõrvuti avalike enampakkumistega müüa panga vara ka pankrotihaldurite äranägemisel võlausaldajatele suurimat kasu andval viisil.
8. jaanuaril 1999.a. otsustas pankrotitoimkond anda nõusolek pankrotihalduritele müüa EM vallasvara (välja arvatud T , R , J , ja T kui töötavate kontorite vara ning K , P ja N kontorite, kus eelnevalt toimuvad enampakkumised, vara) enam kasu tooval viisil ilma oksjonita, kuulutades sellest eelnevalt ajalehes. AS-le EM(pankrotis) kuuluvate ehitiste ja kinnisvara müümiseks toimus esimene avalik kirjalik enampakkumine 1999.a. juunis. Enampakkumise teated avaldati vabariiklikes ja objektide asukohajärgsetes kohalikes ajalehtedes. Enampakkumisele esitatud objektide alghind oli määratud vastavalt toimkonna otsusele. Samal ajal tõusetus ka pangale kuulunud sularahaautomaatide (ATM) probleemi. AS-i EM(pankrotis) omanduses oli 37 sularahaautomaati soetusväärtuses 10,7 miljonit krooni. Nende jääkväärtus moodustas seisuga 01.06.1998.a. 6,5 miljonit krooni. Lisaks sularahaautomaatidele oli põhivahendina arvele võetud 15 positsiooni ATM-de lisaseadmeid, tarkvara ja paigalduskulusid soetusväärtuses 877,0 tuhat krooni. Aktiivselt otsiti võimalusi ATM-de müügiks, seda nii teistele pankadele kui vahendusfirmade kadu realiseerimiseks Vene Föderatsioonis ja teistes riikides. EM pankadel puudus ATM vastu huvi seoses tehniliste probleemidega.
9. juulil 1999.a. toimunud pankrotitoimkonna koosolekul anti pankrotihalduritele nõusolek ATM-de mahavõtmiseks, nende kokkuvedamiseks Tallinna ja kulutuste tegemiseks ATMde tarvis renditud ruumide endise olukorra taastamiseks (taastamise nõue oli fikseeritud rendilepingutes). Teine kinnisvara ja ehitiste avalik kirjalik enampakkumine toimus 1999.a. augustis. Enampakkumisele esitati 24 objekti. Kinnisvara ja ehitiste kirjalikule enampakkumisele laekus 24 ainult viis pakkumist. Pankrotitoimkond tunnistas vastuvõetavaks ühe pakkumise, mille müümiseks sõlmiti ka ostu-müügileping. Kolmas avalik, kirjalik ehitiste ja kinnisvara enampakkumine toimus 1999.a. septembris. Sellel enampakkumisel kuulutati välja Hüvitusfondiga kaasomandis oleva kinnistu XXX, Tallinn müük. Kinnistu võõrandati enampakkumise tulemusel Riigikontrollile. Neljas kinnisvara ja ehitiste avalik, kirjalik enampakkumine toimus 1999.a. oktoobris. Enampakkumisele esitati 25 objekti, kusjuures 20 objektil alghinda ei määratud. Kirjalikule enampakkumisele laekus 17 ostusoovi, vastuvõetavaks tunnistati neli pakkumist. Paralleelselt ehitiste ja kinnisvara müügiga jätkus vallasvara müük. 1999.aastal viidi läbi järgmised avalikud vallasvara müügi enampakkumised: 20.
10. - K ; 11.
11. - P ; 25.
12. – N , 13.
13. - J s; 18.-20.
14. - Tallinnas(XXX); 03.
15. – R; 15.-17.
16. – T (XXX) ; 21.10.- R; 18.
17. – P , 02.
18. – N ; 10.
19. – T . 1999.a. detsembris toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva kinnisvara ja ehitiste viies avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele esitati 10 objekti, laekus 12 ostupakkumist. 2000.a. veebruaris toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva kinnisvara ja ehitiste kuues avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele pandi 18 objekti alghinda määramata. Enampakkumisele laekus 11 ostupakkumist.
20. märtsil 2000.a. toimunud pankrotitoimkonna koosolekul anti pankrotihalduritele nõusolek 6 objekti müügiks. Seoses XXX müügiga koliti Tallinnas, XXXasuvasse hoonesse ja 23, 24, 25 ja 26 mail 2000.a. korraldati pankrotivara tühjendusmüük Narva mnt 11 pangahoones. 2000.a. juunis toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva kinnisvara ja ehitiste seitsmes avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele pandi 15 objekti. Enampakkumisele laekus 7 ostutaotlust. 2000.a. augustil toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva kinnisvara ja ehitiste kaheksas avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele esitati 17 objekti. 2000.a. oktoobris toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva kinnisvara ja ehitiste üheksas avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele pandi 3 objekti ning esitati 4 ostupakkumist. 2001.a. jaanuaris toimus AS-le EM(pankrotis) ja VV liisingu ja kinnisvara AS-le (likvideerimisel) kuuluva kinnisvara ja ehitiste kümnes avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele pandi 7 objekti. Enampakkumisele esitati 10 ostupakkumist. Mais 2002.a. toimus üheteistkümnes AS-le EM(pankrotis) kuuluva vara avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele esitati 18 objekti. Enampakkumisele esitati kokku 33 ostupakkumist. Oktoobris 2003.a. toimus kaheteistkümnes AS-le EM(pankrotis) kinnisvara avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele esitati 9 objekti. Enampakkumisele laekus 8 ostupakkumist. 25 Septembris 2004.a. toimus kolmeteistkümnes AS-le EM(pankrotis) kuuluva vara avalik, kirjalik enampakkumine. Enampakkumisele esitati 7 objekti. Varade enampakkumisele laekus 30 ostupakkumist.
21. aprillil 2005.a. toimus AS-le EM(pankrotis) kuuluva L kinnistu avalik, kirjalik enampakkumine. See oli neljateistkümnes enampakkumine. Enampakkumisele laekus 5 ostupakkumist. Pankrotihaldurite otsusel anti 3-le parima pakkumise esitanud osavõtjale teha lõplik ostupakkumine
22. maiks 2005.a.
23. aprilli 2005.a. seisuga oli alates pankrotimenetluse algusest müüdud vara kokku 32,42 miljoni krooni eest, sealhulgas ehitisi ka kinnisvara 22,78 miljoni krooni eest, transpordivahendeid 1,38 miljoni krooni eest, arvutustehnikat 2,43 miljoni krooni eest, väikevahendeid 0,34 miljoni krooni eest ja muud vara 3,88 miljoni krooni eest. Vallasvara müümiseks korraldati pankrotimenetluse käigus 15 vallasvara oksjoni ja 4 päeva kestnud tühjendusmüük Tallinnas. Ehitiste ja kinnisvara müümiseks viidi läbi 14 avalikku, kirjalikku enampakkumist. Enampakkumistele pandi kokku 174 objekti (koos korduspakkumistega). Enampakkumistele laekus kokku 177 ostupakkumist. Pankrotimenetluse käigus sõlmiti 60 ehitiste ja kinnisvara ostumüügilepingut kokku summas 26,73 miljonit krooni, summa sisaldab laenutagatiste müügist saadud tulu ca 5,0 miljonit krooni. Lisaks oksjonitel ja enampakkumistel müüdud varale müüdi pankrotivara ka ilma oksjonita kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga võlausaldajatele suurimat kasu andval viisil. Tervikuna oli pankrotivara müük komplitseeritud mitmetel põhjustel, eelkõige oli tegemist spetsiifilise (panga)varaga. Samuti oli vara amortiseerunud ja ka füüsiliselt vananenud. Pankrotivara müügist 30.juuni 2006.a.seisuga on laekunud kokku 33 738 606,31 krooni. 6.
24. Väärtpaberite valitsemine EM väärtpaberiportfelli väärtus võimalikus realiseerimismaksumuses seisuga 24.08.1998.a. oli 108 453 319,35 krooni. Nimetatud summa sisaldas ka vaidlusaluseid Hansa indeksvõlakirju summas 49,3 miljonit krooni. Oli ilmne, et peale 1997.a. sügise suurt börsikrahhi oli väärtpaberiturg 1998.a. jooksul veel languses ning polnud otstarbekas koheselt börsil noteeritavate väärtpaberite müüki alustada, kuna see ei oleks olnud pankrotimenetluses kasumlik. Pankrotitoimkonnaga kooskõlastatult töötati välja esialgne strateegia väärtpaberiportfelli haldamisel ja müügil
25. aastaks kokkuvõtlikult alljärgnevalt: Otsustati hoida aktsiaportfelli ja mitte müüa kuni turusituatsiooni paranemiseni. Olukorra muutumisel, mida tuli pidevalt jälgida, müüa aktsiaid vastavalt hetke turusituatsioonile suuremat kasu andval viisil. Aktsiaid, millised võivad äratada üksikinvestorites spetsiifilist strateegilist huvi (näiteks K aktsiad, KSaktsiad jne.), prooviti müüa börsiväliselt. Alustati läbirääkimisi H nn. HI realiseerimiseks, mis oli suurim vaidlusalune küsimus, mis seondus ka vaidlusega tunnustamaks H nõuet esimeses järgus. Selleks, et toimida põhjendatult ja kasutoovalt väärtpaberite müügil, jälgiti turusituatsiooni kõikide väärtpaberite osas pidevalt ning lühikeste perioodide järgi teostati turu trendianalüüse, millest informeeriti müükide põhjenduste juures ka pankrotitoimkonda. Eranditult kõiki väärtpaberite müüke on eelnevalt kooskõlastatud toimkonnaga. 26 Kokku realiseeriti väärtpabereid 1998.a. summas 413 469 krooni. 1999.a. esimesel poolel väärtpaberite hoidmise strateegiat ei olnud põhjust muuta. Börsiväliselt müüdi märgitud perioodil siiski rida aktsiaid, mille hind kujunes pangale soodsaks (s.h. E , K , EVPd jne.). Kuna 1999.a. teisest poolest oli näha, et väärtpaberiturg on stabiliseerunud ning pankrotivara müüki ei olnud põhjendatud kauaks edasi lükata (ka oli vajalik vähendada jätkuvalt pangas töötavate inimeste arvu), otsustati alustada EM Mle kuuluvate väärtpaberite müüki läbi väärtpaberituru, alustades kõige mittelikviidsematest aktsiatest, s.o. AS V aktsia, AS T T aktsia, TFaktsia, TB aktsia, AS S aktsia, PCT AS-i aktsia, O panga aktsia, AS ME aktsia, AS L aktsia, LK aktsia, LU aktsia, AS K aktsia, H X, II ja I seeria obligatsioonid, AS HE aktsia, FKSM aktsia, E aktsia, EM G B-aktsia, ASA K aktsia. Kõik müügid kooskõlastati eelnevalt pankrotitoimkonnaga, esitades selleks turu ülevaated ja analüüsid tehingute kasumlikkuse kohta. Kokku realiseeriti 1999.aastal pangale kuuluvaid väärtpabereid summas 9 410 355,20 krooni, tasaarveldustega 3 862 326,55 krooni. Eelpoolkirjeldatud süsteemiga jätkati müüki ka 2000.aastal, müük toimus vastavalt analüüsidele kas börsitehingutena või börsiväliste tehingutena. Selleks ajaks olid jätkunud läbirääkimised H, kuid puudus võimalus ilma täiendavate ressurssideta vaidluse lõpetamiseks. HIrealiseerimisega kerkinud probleemide lahendamiseks kaasasid 1999.a. pankrotihaldurid advokaadibüroo LLM. HIseonduvaid küsimusi arutati korduvalt pankrotitoimkonna koosolekutel (01.12.1999.a. protokoll nr.33 ; 16.12.1999.a. protokoll nr.34 ; 23.02.2000.a. protokoll nr.37 ; 09.03.2000.a. protokoll nr.38). Kokku realiseeriti
26. aastal väärtpabereid summas 144 269 579,55 krooni, (sealhulgas HIeest 137 097 314 krooni pärast kohtuvälise lahenduse saamist),tasaarvelduste teel 613 365,85 krooni. 2001.aastal jätkus muus osas väärtpaberiportfelli haldamine endiselt, kuid analüüside tulemusena võis oodata Venemaa väärtpaberituru tõusu. Seni oli vastavaid positsioone hoitud. Seega otsustati eriti põhjalikult pühenduda Venemaa turu jälgimisele ja vastavad aktsiad kõige kasulikumal viisil realiseerida. Kokku realiseeriti väärtpabereid 2001.aastal summas 1 064 716,20 krooni, 2002.aastal sama süsteemi järgides summas 609 259,58 krooni, 2003.aastal summas 824 634,41 krooni. Hüvitusfondilt tagasivõitmise teel saadud Püssi linna võlakirju oli raske võõrandada, kuna Püssi linn oli finantsraskustes (maksejõuetu). Seetõttu kestsid läbirääkimised võlakirjade tagasiostmise osas 2004.a. lõpuni, mil jõuti kokkuleppeni. Püssi linna võlakirjad müüdi avalikul enampakkumisel EM Vabariigile, võlakirjade müügist laekus 6 500 000 krooni
27. aastal. Kokku laekus väärtpaberiportfelli realiseerimisest pangale 24.08.1998.a. kuni 30.06.2006.a. summas 163 770 419,43 krooni. Lisaks sellele teostati tasaarveldusi võlakirjade ja osakutega summas 4 475 692,40 krooni. 6.
28. Vara valitsemisega seotud tegevused 6.5.
29. Infotehnoloogia Järgnev kirjeldab EM Ms infotehnoloogia valdkonnaga seotud tegevusi pankrotiprotsessi ajal. Nagu eespool märgitud, oli AS-l EM üle 99.000 kliendi, kellel oli kokku ca 130.000 konto (arveldus-, deposiidi, laenukontod jne). Raamatupidamiskandeid oli ca 10 miljonit. 27 Pankrotimenetluse algstaadiumis oli selge, et selliseid infomahte pole võimalik olemasoleva infosüsteemiga hallata. Eriti teravalt tõusetus päevakorda nõuete esitamise ja kontrollimise ning hilisema rahuldamise haldamine. Olukorra tegi keeruliseks see, et vastavalt Riigikogu otsusele otsustati hüvitada AS-i EM võlausaldajate nõuded osaliselt riigi poolt. Panga võlausaldajate nõuete õige rahuldamine (s.h kontrollimine ja nõuete kaitsmisel vastuväite esitamine) ja panga võlausaldajate (hoiustajate) teabe infotehnoloogiline käsitlemine nõudis täiesti erinevat lahendust seni kasutatule. Pankrotihaldurid selgitavad, et 1998 aastal tekkis olukord, kus panga hoiustajad (võlausaldajad) esitasid vastavalt Pankrotiseadusele nõuded, samas loovutasid oma nõuded riigile AS-i EÜ kaudu. Pankrotihalduritel oli seega valida, kas jätkata olemasoleva panga infosüsteemiga „MAPEX“ ning täiendada seda pankroti tõttu vajaliku funktsionaalsusega (nõuete register ja nõuete kaitsmisega seonduv ning täiendav aruandlus jms.) või leida mõni sobilik tarkvaraarendaja, kes arendaks vajaliku tarkvara. Valitud sai olemasoleva tarkvara arendamise variant, kuna esitatud pakkumiste tingimuste aktsepteerimine tähendanuks pankrotimetluste kulude olulist suurenemist (ca 100.000 krooni kuus). 6.5.2 Raamatupidamine ja aruandlus M raamatupidamisarvestuseks kasutati tarkvara MAPEX, mis töötas online süsteemis ja võimaldas kõigi rahaliste liikumiste kajastamist üle EM asuvates pangakontorites koheselt tehingu toimumisel, s.o. klientide arvelduste osas. Samuti toimus automaatselt intresside arvestus klientide arvelduskontodele ja laenukontodele ning laenude, laenuintresside ja viiviste maksed klientide arvelduskontodelt. Panga kulude raamatupidamine, välisarveldused välispankadega, pankadevahelised arveldused EMs asuvate pankadega ja väärtpaberiarveldused toimusid tsentraliseeritult peakontori raamatupidamisosakonna poolt, asukohaga R ja Tallinnas. Raamatupidamisosakonna poolt koostati ja edastati aruanded EM Pangale vastavalt kehtestatud nõuetele ning maksudeklaratsioonid Maksuametile. EM pankroti väljakuulutamisel 24.08.1998.a. töötas panga peakontori raamatupidamisosakonnas pearaamatupidaja ja 10 raamatupidajat. Raamatupidajate töölepingud lõpetati vastavalt töö ümberkorraldamisele. 1998 ja 1999 vabastati ametist valdav osa raamatupidajatest. Raamatupidamisarvestuse pidamist jätkati raamatupidamisprogrammis MAPEX, kuid programmis peatati osa seni automaatselt toimivaid funktsioone, mida ei olnud enam võimalik kasutada pankrotisituatsioonis. Seoses pangandusliku tegevuse peatumisega muutusid raamatupidamisosakonna töötajate tööülesanded. Muutus ka panga arveldussüsteem. 1998.a. lõpuni oli ajutiselt avatud korrespondentkonto EM Pangas kuhu esialgu laekusid panka sissetulevad laenumaksed ja vara müügist laekuvad summad. Pankrotihaldurite poolt avati 25.08.1998 ja 04.09.1998.a. arvelduskontod EM Ü. Raamatupidamistarkvara MAPEX töös peatati automaatne laenumaksete tasumine klientide arvelduskontodelt ning panka saabuvate laenumaksete osas teostati kanded raamatupidajate poolt, mis oli väga töömahukas. 28 Välispankade korrespondentkontode sulgemisega alustati 1998.a. aasta lõpus. Välispankadele teatati kirjalikult soovist sulgeda korrespondentkontod ning arvelduskonto, millele kanda kontol olev raha. Panga pankrotimenetluses jätkati raamatupidamist vastavalt õigusaktidele. Jätkati ka aruannete esitamist EM Pangale vastavalt Krediidiasutuste seadusele. Pankrotimenetlusega lisandusid täiendavad aruandlusvormid (kohtumenetluste kajastamine, väljamaksed võlausaldajatele jne.). Äriregistrile esitati kord aastas majandusaasta aruanne. Jätkati maksudeklaratsioonide esitamist Maksuametile. Pankrotitoimkonnale koostati igakuiselt aruanded vara müügi, laekumiste ja panga kulude ning tulude osas. Olulise mahu moodustas panga vastu esitatud nõuete

§ 162lg 2 p 7) 30.

juuni 2006.a. seisuga on võlausaldajatele välja maksmata: 5 .järgu nõuete osas summas 529 312 988,31 krooni (sh. deponeeritud 8.338.600 krooni)

1. järgu nõuete osas 2 285 435,77 krooni
2. järgu nõuete osas 25 000 000,00 krooni kõik kokku 556 598 424,08 krooni Andmed iga tunnustatud nõude kohta saamata jäänud summade osas on esitatud koondtabelis, lisa nr. 3 34
3. Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta (

§ 162

lg 2 punkt 8) Kui arvestada kõiki sissenõudmismenetlusi ja lisada neile ka kohtulahendite täitmiseks läbi viidud täitemenetlused, on pankrotimenetluses läbi viidud mitte vähem kui 3 755 sissenõudmismenetlust. Laenuportfelliga seotud hagimenetlustest vaata lisaks punkti 3.6.2, kriminaalmenetlustega seotud hagimenetlustest vaata lisaks punkti 3.6.

1. ja tagasivõitmisega punkti 3.6.
2. Kohtualluvuse järgi jagunevad panga pankrotimenetluses laenuportfelli haldamisest tulenevad menetlused järgmiselt: Kohtualluvus Hagimenetlus Harju Maakohus 72 Hiiu Maakohus 27 Ida-Viru Maakohus 300 J Maakohus 79 Järva Maakohus 90 Kohtla-Järve Linnakohus 79 Lääne Maakohus 13 Lääne-Viru Maakohus 144 Narva Linnakohus 211 Põlva Maakohus 72 Pärnu Maakohus 70 Rapla Maakohus 80 Saare Maakohus 134 Sillamäe Linnakohus 45 Tallinna Linnakohus 398 T Linnakohus 49 T Maakohus 171 V Maakohus 78 Viljandi Maakohus 81 VMaakohus 93 Kokku 2286 Pankrotimenetlus Likvideerimismenetlus 5 2 6 43 8 8 3 1 5 12 7 5 1 23 12 12 2 11 7 2 2 5 1 22 3 12 2 4 2 188 14 1 55 Panga pankrotimenetluses läbi viidud kohtumenetluste, arvestamata pankrotiavaldusi ja likvideerimismenetluste avaldusi, jaotus menetluse resultaadi alusel on järgmine: 35 Hagi rahuldatud Osaliselt rahuldatud Lahendatud poolte kokkuleppel Mitterahuldatud Hagi läbivaatamata jäetud Nõue menetluse kestel rahuldatud ja menetlus lõpetatud Nõude loovutamine menetluse kestel, protsessiosalise asendamine Hagist loobumine Menetlus pooleli 1536 185 252 36 18 97 130 15 18 Sissenõudmismenetlustega tegeles pankrotimenetluses põhiliselt 5 töötajat, alates 2004 aastast 3, samuti laenutegevuse üldkorraldav töötaja ning pankrotihaldurid. Lisaks töötajatele kasutati pankrotimenetluses sissnõudmismenetluste läbiviimisel, ennekõike kohtumenetlustes, ka kvalifitseeritud õigusabi. Advokaadibüroode teenuseid kasutati kokku ca. 100 menetluse läbiviimisel. Arvestades menetluste koguhulka oli pankrotimenetluse välise õigusabi kasutamine laenude sissenõudmisel väike. Sissenõudmismenetluste juures oli probleemiks kohtute ja täiteosakondade, hiljem täiturite, suur koormatus ning menetluste aeglus (eriti Ida-EMs). Nii näiteks jõuti enne panga pankrotti (1997 aastal) Narva Linnakohutus algatatud hagimenetluses esimese astme kohtulahendini alles 2005 aasta sügisel. Samuti on mõjutanud sundsissenõudmise menetluste kulgu ja edukust ka menetluste käigus müüdava vara madal hind ja seda eriti maapiirkondades olevate põllumajandushoonete, vanemate majade, põllumajandustehnika, pankrotimenetlustes müüdavate loomade, suurte tööstushoonete jne. puhul. Nii võis tekkida näiteks loomakasvatuste pankrotimenetlustes reaalselt olukord, kus sisuliselt kogu vara müügist saadu läks kulude, eriti loomasööda kulude, katteks. 2006 aasta augusti seisuga on käimasolevaid menetlusi kokku 71, sealhulgas: kohtumenetlusi 18; täitemenetlusi 5; pankrotimenetlusi 24; likvideerimismenetlusi
3. Enamus pankrotimenetluste ja likvideerimismenetluste näol on tegemist selliste menetlustega, mis sisuliselt on käesolevaks ajaks lõppenud (menetluses nõude rahuldamiseks saadav on panga poolt kätte saadud) või lõppjärgus või mis oma sisult on lootusetud ja mille kaudu ei ole panga nõude rahuldamine võimalik. Kõik vastavad menetlused on seotud lootusetute ehk maha kantud nõuetega. Kuivõrd vastavad menetlused on nõude võimaliku rahuldamise seisukohast lähtudes mitteolulised ja seega ei oma reaalset sisu, ei ole pank aktiivselt tegelenud vastavate menetluste lõpetamisega. Hinnates võimalikku menetluste edasist käiku võib täiendavalt osutuda vajalikuks ühe eraisiku pankrotimenetluse algatamine, hagi esitamine ühisvara jagamiseks ning samuti toimuvatest kohtumenetlustest tulenevate täitemenetluste läbiviimine. Toimuvate sissenõudmismenetluste tulemusena võib prognoositavalt pankrotimenetluses täiendavalt reaalselt laekuda veel kuni 2 milj krooni. Tegelik laekumiste summa sõltub kohtumenetluse tulemustest ning võimalike täitemenetluste edukusest ning sellest tulenevalt võib oluliselt muutuda. Võimalike laekumiste toimumise aeg sõltub menetluste edasisest käigust ja kulust ning seda ei ole hetkel võimalik prognoosida. 36
4. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Ajutise halduri kulud moodustasid kokku 296 300 krooni, sellest kulu audiitorkontrollile summas 242 000 krooni, ajutise halduri töötasuks summas 54 300 krooni. Pankrotimenetluse kulud on toodud lõpparuande punktis 3.2.4 ja lisas nr. 2 koos massikohustustega ja teiste menetlusega seotud vajalike kulutustega. Pankrotihaldurite poolt tehtud kulutused õigusabile (nii kohtu- kui kohtuvälistes menetlustes), ekspertide ja spetsialistide kaasamiseks on iga üksikjuhtumi puhul olnud kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga ning teostatud üksnes pankrotitoimkonna otsuste alusel.

1. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PakrS § 162 lg 10) 10.1 Nõuete esitamine, kaitsmine ja välistamine ning suhtlemine võlausaldajatega Märkimisväärse osa moodustas haldurite tegevuses nõuete kontrollimine ja nõuete kaitsmise läbiviimine. AS EM(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 12-
2. aprillil 1999.aastal, kaitsmisele esitati kokku 3114 nõuet, sealhulgas 280 taotletavat eesõigust. Pankrotihaldurid kontrollisid enne nõuete kaitsmise koosolekut läbi kõik esitatud nõuded ja esitasid vastuväited 875 nõudele, kokku summas 263 452 304, 16 krooni. Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Koosolekul kaitsti kokku 3002 nõuet, kokku summas 1 332 490 362, 09 krooni. Nõuete kaitsmise koosolekutel esitasid 875 võlausaldajast hagid nõude tunnustamiseks haldurite vastu üksnes 8 võlausaldajat. Kohtumenetlused lõppesid valdavas osas EM Mle ja pankrotihalduritele positiivselt. Küllalt suuremahuline ja keeruline oli võlausaldajate välistamistaotluste menetlemine. Puudulikest õiguslikest teadmistest tulenevalt esitasid väga paljud võlausaldajad välistamisavaldused teadmises, et hoiused välistatakse. Pankrotihaldurid olid selles olukorras sunnitud võlausaldajatele selgitusi andma, mis muutis menetluse alguses emotsionaalselt väga pingeliseks. Pankrotihaldurid teostasid vara välistamist kahele sellekohase avalduse esitajale, välistamisele kuulus ühel juhul 846 SM aktsiat ja teisel juhul 950 SM aktsiat (tolleaegses turuväärtuses kokku ca 80 000 krooni). Lisaks nõuete kontrollile ja kaitsmisele ning välistamisavalduste lahendamisel on pankrotihalduritel tulnud korduvalt suhelda võlausaldajatega vahetult. Selleks on korraldatud pankrotimenetluse käigus sadu kohtumisi. 10.2 Jaotusettepanekute alusel väljamaksete teostamine ja nõuete rahuldamine Pankrotihaldurid on koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks 3 esialgset jaotusettepanekut ja 1 lõppjaotusettepaneku. Kokku on võlausaldajatele makstud välja 812 306 134,50 krooni. Viienda järgu nõudeid on rahuldatud 60% ulatuses. Eesõigusnõuded on rahuldatud 100% ulatuses. 10.3 Pankrotihaldurite koostöö pankrotitoimkonnaga AS-i EM pankrotivara suurus on EM tingimustes märkimisväärselt suur, ulatudes ligikaudu miljardi EM kroonini. Võrreldes seda teiste suuremate pankrotipesadega, võib tõdeda, et vahe seni suuremate menetlustega on mitmekordne. Pankrotivara on suurusjärgu võrra suurem ka teiste seni pankrotistunud pankade pankrotivarast. Arvestades pankrotivara suurust, on nii pankrotihaldurid, kui toimkonna liikmed pidanud kandma tavapärasest kordades suuremat vastutust. 37 Tavapärasest oluliselt suuremast pankrotivarast tulenevalt on toimkonna töökoormus olnud kõrge. Toimkond on kogu pankrotimenetluse kestel tegutsenud aktiivselt, teostades järelevalvet pankrotihaldurite tegevuse üle, seistes kõigi võlausaldajate huvide maksimaalse kaitstuse eest ning hoides ennast kursis ettevõtte finantsmajandusliku olukorraga. Samuti on toimkond haldurite taotlusel regulaarselt vastu võtnud otsuseid viimaste pädevusse kuuluvates küsimustes, jagades selliselt tehtud otsustega kaasnevat vastutust halduritega. Pankrotitoimkonna põhiliseks töövormiks on olnud koosolek. Toimkonna koosolekuid on menetluse 8-aastase kestvuse jooksul peetud 115 korral. Koosolekutel on otsuseid vastu võetud 945 päevakorrapunktis. Kuni kümnel korral on päevakorrapunkte arutatud ja otsuseid vastu võetud koosolekule reaalselt kogunemata, sidevahendite vahendusel kirjalikus menetluses. Lisaks regulaarsetele majandustegevuse ülevaadetele, laenuportfelli kvaliteedi ja pankrotivara müügi aruannetele on toimkond võtnud vastu palju otsuseid vara müügi viisi ja hinna määramiseks, samuti nõuete enampakkumisest erinevatel tingimustel loovutamiseks. Toimkond on teinud põhimõttelisi otsuseid keerukates nõuete tunnustamise vaidlustes, millest olulisematena väärivad märkimist AS-i H, MESe ja Hüvitusfond nõuded. 10.4 Pankrotihaldurite tegevus seoses ekspertidega ja Riigikogu komisjoniga EM pankrotimenetlus pälvis kõrgendatud avaliku huvi, sellega seoses viidi läbi lisaks pankrotimenetlusele erinevaid analüüse ja uuringuid. Uuringute eesmärgiks oli selgitada välja pankrotimenetluse põhjused, samuti kontrollida lisaks võlausaldajatele, pankrotitoimkonnale, kohtul ja EM Pangale veel täiendavalt pankrotimenetluse läbiviimist pankrotihaldurite poolt. Nii olid pankrotihaldurid kohustatud lisaks pankrotiseaduses ja krediidiasutuste seaduses ettenähtule täitma kõik erinevate ekspertide ja komisjonide esitatud nõudmised ja korraldused. Perioodil alates pankroti väljakuulutamisest kuni 1998.a. lõpuni töötas paralleelselt pankrotihalduritega pangas Taani välisekspert EM, kes teostas uuringut EM Panga huvides. Perioodil 1999 aastast kuni 2002.aastani töötas Riigikogu juures asuv M tegevuse uurimise komisjon, perioodil 1999.aasta novembrist kuni aasta lõpuni Rootsi ekspert laenude haldamise alal PS koos siseaudiitor ÜJ. Pankrotihaldurid on selle tegevuse raamas kohtunud korduvalt ekspertidega ja Riigikogu komisjoni liikmetega. Samuti on pankrotihaldurid vastanud kümnetele ekspertide ja Riigikogu komisjoni järelpärimistele, sh kogunud ja süstematiseerinud nende tarbeks teavet ja tõendeid AS-i EM(pankrotis) kohta. Nimetatud asjaolu annab tunnistust pankrotihaldurite kõrgendatud töökoormusest. 10.5 Kohustustuste täitmine seoses dokumentide arhiveerimisega Käesolevaks ajaks lõpetatakse dokumentide arhiveerimist. Tööga alustati 2 aastat tagasi, mil arhiveeriti M oma arhiividest üle EM kokku M oma arhivaaride poolt korrastatud 1756 jooksvat meetrit erinevate säilitustähtaegadega dokumenti OÜ A hoidlatesse. Arhiivi korrastamise ja hoidmise jaoks sobivaima töövõtja leidmiseks oli korraldatud avalik konkurss/vähempakkumine, mis pankrotitoimkonna poolt heaks kiideti ja mille alusel sõlmiti vastav leping. Käesoleval ajal on lisaks märgitud jooksvatele hoiustusmeetritele korrastatud 8223 toimikut.
3. Andmed maksejõuetuse põhjuste kohta ja kriminaalmenetluse alustamiseks esitatud avaldused (

§ 162

lg 3) 38 AS EM maksejõuetuse põhjused on põhjalikult käsitletud 15.09.1999.aastal Tallinna Linnakohtule esitatud pankrotihaldurite ettekandes pankrotivara kohta. Selles välja öeldud seisukohti ja järeldusi ei ole ka käesolevas aruandes põhjust muuta. Maksejõuetuse põhjused on alljärgnevad: 11.1 Omakapitali puudujääk nelja kahjumiga töötava panga liitumisel, selle ilmnemisel ei kaasatud piisavalt täiendavaid rahalisi vahendeid aktsiakapitali kaudu. 1995.aasta lõpus ja 1996.aasta alguses liitis tolleaegne VK endaga kolm väiksemat panka. R(20.11.1995), KP(11.12.1995) ja selleaegse EM(02.01.1996). Uue panga nimeks sai AS EM. Tagantjärele võib väita, et pankade liitumine toimus ilma pankade varade ja kohustuste piisava väljaselgitamiseta. Alles peale tegelikku liitumist toimus auditeerimine, mida viis läbi AA EM AS. Audiitorite vahearuandest 1996.a. märtsis ilmnes, et ühinenud pankade arvestuslik kahjum seisuga 01.01.1996.a. oli kokku 72,8 miljonit krooni. Sellises olukorras, kus panga omakapital oli praktiliselt kadunud, sooritati panga seisundi paremana kajastamiseks rida formaalseid ja raamatupidamises kasutatavaid võtteid: Vormiliselt kasutati kahjumi katteallikana Ameerika Välisabi Fondi Ms asuvaid vahendeid, mis kanti panga reservfondi kontole summas 29 705 000 krooni ja kaeti sellega osa panga kahjumist. Nimetatud juhtumi kohta algatati kriminaalasi Korruptsioonivastase seaduse sätete alusel ja panga tolleaegne juhatuse liige ME, kes oli samaaegselt ka kõnealuse fondi juhatuse liige, on kohtus süüdi mõistetud (vt. samuti lõpparuande punkti 3.6.6.9). Ülejäänud kahjumi katmine lükati raamatupidamises kasutatavate võtetega edasi tulevastesse perioodidesse. Need võtted raha juurde ei andnud, kuid võimaldasid Panga seisundit näidata tegelikust paremana. Panga aktsiakapitali suurendati edaspidi kahel korral – mais 1997.aastal märkisid aktsiaid kokku summas 51,1 miljonit krooni EBR