§-le 65, tuleb ka kehtiva PKS §-de 99 ja 102 kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. 27. Maakohus on otsust tehes mõistnud vääralt kuni 30.06.
§-i 65 sisu. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et kohtutäituri vahendusel lapse isalt elatise osaline laekumine annab põhjust jätta hagi rahuldamata. Kolleegium ei nõustu seaduse tõlgendusega, mille kohaselt saab nimetatud sätte järgi vanavanematelt elatist nõuda vaid juhul, kui lapsel puuduvad mõlemad vanemad või kummaltki vanemalt ei ole võimalik elatist saada. Ühe vanema elusolek ei saa kõikidel juhtudel tagada lapsele ülalpidamist, samuti ei pruugi ühe vanema pingutustest lapse vajadustele vastavaks ülalpidamiseks piisata. Kõnealuse sätte sõnastuses mitmusele viitav sõna „nendelt“ ei pea kolleegiumi arvates silmas mitte mõlemat vanemat, vaid kajastab mitmust sättes toodud subjektide loetelu tõttu. „NEt“, st et piisavat elatist ei ole võimalik saada ükskõik kummalt vanemalt, abikaasalt ega täisealiseks saanud lapselt. 28. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on E Lilt kohtutäituri vahendusel laekunud perioodil 05.10.2005 - 23.11.2009 elatist kokku summas 45 505,32 krooni (tl 239). Tõendist nähtuvalt ei ole aastatel 2006-2008 hagejale raha laekunud, aastal 2005 on olnud kolm laekumist kokku summas 33 200 krooni ning aastal 2009 on laekumised olnud ebaühtlased ja enamus juhtudel summaliselt alla seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurust (kuni 30.06.
Nii enne 01.07.
kui kehtiva PKS § 96 mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kuna lapse isa kannab pikaajalist vanglakaristust, mille pikkus katab enamiku lapse ülalpidamiskohustuse ajast, on hageja kolleegiumi hinnangul õigustatult esitanud elatise nõude lapse vanavanemate vastu. Tegemist on kestava olukorraga, kus lapsel ei ole võimalik toimetulekuks vajalikus ulatuses oma isalt ülalpidamist saada. Maakohtu seisukoht, et hagejal võiks kõnealusel juhul abi olla elatisabi seadusest, mille § 2 lg 1 sätestab riigi kohustuse pidada ülal alaealist last, on ekslik, kuna sama seaduse § 3 lg 2 võimaldab saada riigilt lapsele elatist üksnes 90 päeva jooksul. Samuti ei saa kolleegiumi arvates lapse õigust ülalpidamisele seada sõltuvusse vanglakaristust kandva isa soovist ja/või võimalustest karistuse kandmise ajal sissetulekut teenida. Vangistuseseaduse § 37 lg 5 sätestab üheltpoolt, et kinnipeetava rakendamine tööle võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul ning teiselt poolt sõltub sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt kinnipeetu tööga kindlustamine asjaoludest, mida viimane ei saa mõjutada.
Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Kui kaaluda kõnealusel juhul lapse huvi saada kostjatelt ülalpidamist ning kostjate huvi säilitada praegust sissetuleku jaotust, mille järgi katab E L üksi mõlema kostja toidukulud ja mõlemal kostjal kulub pensionist märkimisväärne osa riigi ülalpidamisel olevale vanglakaristust kandvale pojale raha andmiseks, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma elu-oluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täiel määral ülalpidamiskohuslastest, s.h kostjatest. 31. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.
Kuni 30.06.2010 tuleb elatis mõista välja M Pi kasuks ning alates 01.07.2010 L Pi kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. M P esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja sellel ajal tegi ka maakohus asjas otsuse. Kuna ringkonnakohus lahendab kaebuse uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimikumaterjalidest saab järeldada, et M P, kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid L Pi kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda L P käesolevas tsiviilasjas hagejaks (RKTK 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.