← Eesti

2-07-4965/40

Obsah (4)§ 61§ 60§ 65§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-4965 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Reet Allikvere Tsiviila

§-le 65, tuleb ka kehtiva PKS §-de 99 ja 102 kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. 27. Maakohus on otsust tehes mõistnud vääralt kuni 30.06.

§-i 65 sisu. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et kohtutäituri vahendusel lapse isalt elatise osaline laekumine annab põhjust jätta hagi rahuldamata. Kolleegium ei nõustu seaduse tõlgendusega, mille kohaselt saab nimetatud sätte järgi vanavanematelt elatist nõuda vaid juhul, kui lapsel puuduvad mõlemad vanemad või kummaltki vanemalt ei ole võimalik elatist saada. Ühe vanema elusolek ei saa kõikidel juhtudel tagada lapsele ülalpidamist, samuti ei pruugi ühe vanema pingutustest lapse vajadustele vastavaks ülalpidamiseks piisata. Kõnealuse sätte sõnastuses mitmusele viitav sõna „nendelt“ ei pea kolleegiumi arvates silmas mitte mõlemat vanemat, vaid kajastab mitmust sättes toodud subjektide loetelu tõttu. „NEt“, st et piisavat elatist ei ole võimalik saada ükskõik kummalt vanemalt, abikaasalt ega täisealiseks saanud lapselt. 28. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on E Lilt kohtutäituri vahendusel laekunud perioodil 05.10.2005 - 23.11.2009 elatist kokku summas 45 505,32 krooni (tl 239). Tõendist nähtuvalt ei ole aastatel 2006-2008 hagejale raha laekunud, aastal 2005 on olnud kolm laekumist kokku summas 33 200 krooni ning aastal 2009 on laekumised olnud ebaühtlased ja enamus juhtudel summaliselt alla seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurust (kuni 30.06.

§ 61lg 4).

Nii enne 01.07.

§ 60

kui kehtiva PKS § 96 mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kuna lapse isa kannab pikaajalist vanglakaristust, mille pikkus katab enamiku lapse ülalpidamiskohustuse ajast, on hageja kolleegiumi hinnangul õigustatult esitanud elatise nõude lapse vanavanemate vastu. Tegemist on kestava olukorraga, kus lapsel ei ole võimalik toimetulekuks vajalikus ulatuses oma isalt ülalpidamist saada. Maakohtu seisukoht, et hagejal võiks kõnealusel juhul abi olla elatisabi seadusest, mille § 2 lg 1 sätestab riigi kohustuse pidada ülal alaealist last, on ekslik, kuna sama seaduse § 3 lg 2 võimaldab saada riigilt lapsele elatist üksnes 90 päeva jooksul. Samuti ei saa kolleegiumi arvates lapse õigust ülalpidamisele seada sõltuvusse vanglakaristust kandva isa soovist ja/või võimalustest karistuse kandmise ajal sissetulekut teenida. Vangistuseseaduse § 37 lg 5 sätestab üheltpoolt, et kinnipeetava rakendamine tööle võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul ning teiselt poolt sõltub sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt kinnipeetu tööga kindlustamine asjaoludest, mida viimane ei saa mõjutada.

  1. Ringkonnakohus leiab, et kostjad on võimelised lapse ülalpidamises osalema. Kostjate pensionite suurused on vastavalt E Lil 4 775 krooni ja E Lil 4 776 krooni. Kostjad on vastuväidetes toonud välja oma igapäevased kulutused, mille kohaselt kulub E Lil eluasemele 800 krooni, ravimitele 800 krooni ja transpordile 500 krooni. E Lil kulub elusasemele 1 200 krooni, ravimitele 700 krooni, hooldajana nii enda kui E Li toidule kokku 2 500 - 3 000 krooni ning transpordile 500 krooni (tl 219-220). Jaotades kostjate igapäevase toiduraha kummagi kostja vahel võrdselt, jääb E Lil igakuiselt vaba raha vähemalt 1 175 krooni ning E Lil 876 krooni. Ülaltoodut arvestades peab kolleegium kostjatele jõukohaseks mõista kummaltki kostjalt lapselapse ülalpidamiseks elatisena välja igakuiselt 500 krooni. Kolleegium arvestab elatise väljamõistmisel muuhulgas ka asjaoluga, et kostjatel on igapäevaste kulutuste kõrval olnud võimalik teha
  2. aasta jooksul pojale vangala arveldusarvele raha ülekandeid kokku 8 500 krooni (tl 220).
  3. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et ka vanavanemate elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema tähelepanu keskmes 5 (enne 01.07.

§ 65ja kehtiva PKS § 123).

Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Kui kaaluda kõnealusel juhul lapse huvi saada kostjatelt ülalpidamist ning kostjate huvi säilitada praegust sissetuleku jaotust, mille järgi katab E L üksi mõlema kostja toidukulud ja mõlemal kostjal kulub pensionist märkimisväärne osa riigi ülalpidamisel olevale vanglakaristust kandvale pojale raha andmiseks, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma elu-oluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täiel määral ülalpidamiskohuslastest, s.h kostjatest. 31. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.

§ 70lg-st 1 juhindudes alates elatise hagi esitamisest.

Kuni 30.06.2010 tuleb elatis mõista välja M Pi kasuks ning alates 01.07.2010 L Pi kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. M P esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja sellel ajal tegi ka maakohus asjas otsuse. Kuna ringkonnakohus lahendab kaebuse uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimikumaterjalidest saab järeldada, et M P, kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid L Pi kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda L P käesolevas tsiviilasjas hagejaks (RKTK 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18).

  1. Erinevalt kehtiva PKS § 101 lg-st 1, ei sätestanud enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus vanavanematelt elatise välja mõistmise puhuks miinimumsummat, millele väljamõistetav elatis pidi vastama. Kehtiv perekonnaseadus elatise miinimumsuuruse osas kohustatud subjektidel vahet ei tee ja näeb § 101 lg-s 1 kõigi ülapidamiskohuslaste osas ühtviisi ette nõude, et elatis alaealisele lapse ei tohi väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Õigustuse mõista kostjatelt alates 01.07.2010 välja elatis väiksemas summas kui seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurus, annab kõnealusel juhul kehtiva PKS § 102 lg 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
  2. Kuna kummaltki kostjalt välja mõistetava elatise summa jääb pärast 01.07.2010 algava perioodi osas oluliselt alla kehtiva PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise miinimumsuurust ning ka enne 01.07.2010 jääva perioodi osas on välja mõistmisele kuuluva elatise summa igakuiselt võetuna väike, peab kolleegium liigseks lapse vajaduste põhjendatust eraldi tuvastada. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kokku 4 404 krooni kuus (tl 232) ning see on kõnealuse perioodi elukallidust silmas pidades kolleegiumi hinnangul usutav.
  3. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Reet Allikvere 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.