sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles oleks ta olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 mõtte kohaselt asja taastamise võimalikkusel võrdub hüvitamisele kuuluv kahju kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisse seisukorda. 2 Vaidlus puudub selles, et 24.08.2009 toimus veeavarii, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Harju maakohtu poolt määratud eksperdi arvamuse, mille kohaselt on kahju likvideerimise ja endise olukorra taastamise tööde maksumuseks 59 400 krooni. Ekspert on leidnud, et hageja korteris veekahjustused on alguse saanud vahetult tema peal kolmandal korrusel asuvast korterist. Kostjad ei ole vaidlustanud kahju suurust ega põhjuslikku seost veeavarii ja kahju tekkimise vahel. Vaidlus seisneb selles, kes on vastutav kahju tekkimise eest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Tunnistaja OO ütluse kohaselt purunes esialgu külmavee toru. Tunnistaja püüdis vett sulgeda, mis aga ei õnnestunud ning teatas teistele maja elanikele, et oleks võimalik vesi majas kinni keerata. Samal ajal püüdis ta teha kõik endast oleneva, et põrandale kogunenud veehulka vähendada. Vee kokku korjamise käigus oli tekkinud ka kuumavee torusse pragu, millest vesi välja immitses. Tulenevalt tunnistaja ütlusest saab järeldada, et hagejal tekkis kahju külmavee toru purunemise tagajärjel. Hiljem küll oli purunenud ka soojavee toru, kuid selles olevast praost ainult immitses vesi ning see ei saanud mõjutada juba varem tekitatud kahju. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt tehtu ekspertiisiakt (t. lk 7) käsitleb ainult kuuma vee juhtme purunemist, mistõttu selles toodud järeldused antud asjas tähtsust ei oma. Korteriühistu poolt 24.08.2009 koostatud akt on koostatud korteriühistu juhatuse liikme poolt. Nimetatud aktis on märgitud veeavarii tekkimise põhjuseks korteriomaniku süü. Kohus ei saa veeavarii põhjuse tuvastamisel lähtuda nimetatud aktist, kuna ei ole teada akti koostaja ning tema erialased teadmised. Tulenevalt tunnistaja OO ütlusest ning kostja I poolt esitatud fotost (t lk 47) saab järeldada, et külmavee toru purunes ühiskasutatavas osas ning seetõttu lasub kahju hüvitamise kohustus üksnes kostjal II, kui torude hooldajal põhikirja punkt 1.3 järgi (t. lk 41). Eelnevast lähtudes kuulub hagi rahuldamisele KÜ suhtes ning kostjalt II kuulub välja mõistmisele hageja kasuks kahju summas 59 400 krooni, ehk 3 796,35 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.