) § 405 alusel käesolevas asjas lihtmenetluse. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kostja 25.04.2011.a. määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kuivõrd kostja oli kirjaliku vastuse kohaselt nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega, lahendas kohus asja hageja taotlusel sisuliselt
Kohus leiab, et kostjal on olnud asjas võimalus esitada kõik seisukohad, avaldused ja asjassepuutuvad tõendid. Kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla ja viivise summas 223,92 eurot ja edasi protsendina põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.. Kohus tegi asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata 27.04.2011.a. 02.05.2011.a. teatas kostja apellatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on Soome Vabariigis tegutsev äriühing ning kostja pöördus Soome Vabariigis kostja poole õigusabi saamiseks ning vastav teenus osutati hageja poolt Soome Vabariigis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 kohaselt, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Seega tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg-st 1 ja lg-st 2 tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada Soome materiaalõigust. Poolte vahel on sõlmitud leping õigusabi osutamiseks ja selle eest tasumiseks. Kirjalikus vormis lepingut ei sõlmitud. Hageja on osutanud kostjale õigusabi vastavalt pooltevahelisele lepingule, mis tuleb lugeda sõlmituks poolte tahteavalduste vahetamise teel. Kohus leiab, et pooltevahelise elektroonilise kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on kostjale õigusabi vastavalt hageja pöördumisele osutanud. Kostja on 31.03.2009.a. e-kirjaga hageja poolt saadetud arve nr 4936 summas 704 eurot kättesaamist kinnitanud ja lubanud selle tasuda. Kostja on antud e-kirjas märkinud, et soovib enne tasumist teada antud asjaga seonduvat Soome Advokaatide Liidu otsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vaidlustanud talle õigusabi osutamist hageja poolt ega selle eest esitatud arve suurust. Soome kaubandusseaduse (Kauppakaari) 18.peatüki § 5 alusel on advokaadil õigus saada õiglast tasu oma töö eest ja hüvitust asjaajamisega seotud kulutuste eest. Vaidluse korral määrab tasu ja kulutuste suuruse kohus. Kohus leiab, et kostja on jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda hageja poolt osutatud õigusabi eest. Arusaadavaid põhjendusi osutatud teenuse eest tasumata jätmise kohta kostja esitanud ei ole. Kostja on 31.03.2009.a. e-kirja kohaselt lubanud arve tasuda, kuid on samas seadnud selle sõltuvusse pooltevahelisse õigussuhtesse asjassepuutumatutest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve tasumata jätmine on poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumine kostja poolt. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid arusaadavaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, kuidas kostja poolt viidatud Soome kohtus kolmanda osapoolega toimuv kohtumenetlus võiks olla aluseks kostja poolt võetud kohustuse täitmatajätmiseks hageja ees. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Hageja viivisenõue põhineb poolte kokkuleppel. Kokkulepitud viivise määr 10% aastas on märgitud vaidlusalusel arvel nr 4936, mille suurust kostja ei ole vaidlustanud. Soome intressiseadus Korkolaki 20.8.1982/633, § 2 kohaselt määratakse kohustus maksta intressi käesoleva seaduse alusel, kui võlgniku poolt võetud kohustusest või tavast ei tulene teisiti või kui pole teisiti sätestatud. Seadusejärgne viivitusintressimäär - Korkolaki § 4 - on 8% aastas alates 01.07.2009. Kostjale esitatud arvest nr 4936 nähtub, et pooled on kokku leppinud viivise määra 10% aastas. Nimetatut ei ole kostja vaidlustanud. Kohus leiab, et antud pooltevaheline kokkulepe on kooskõlas seadusega, millest tulenevalt kuulub ka hageja kõrvalnõudena esitatud viivisenõue rahuldamisele.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlusaluse arve maksetähtaeg oli 19.02.2008.a. Viivitatud päevade arv hagi esitamise seisuga 17.06.2010.a. on 849 (20.02.2008 – 17.06.2010). Seisuga 25.04.2011.a moodustab viivitatud päevade arv 1161, millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista summas 223,92 eurot ja edasi osaliselt protsendina (10% aastas) tasumata põhinõudelt 704 eurot alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.