3-11-1126 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1126 Haldusasi M. Š. kaebus Politsei- ja Piiriva

§ 12lg 3 alusel lõpetada haldusasja 3-11-1126 menetlus.

Saata käesolev määrus menetlusosaliste esindajatele, kaebuse esitaja esindajale koos ärakirjaga vastustaja seisukohast kaebetähtaja ennistamise osas. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 12lg 3, § 47 lg 2).

PÕHJENDUSED Asjaolud ja menetluse kulg

2. mail saabus Tallinna Halduskohtule M. Š. kaebus, milles taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
3. oktoobri 2010 otsuse nr 15.2-9./334 tühistamist. Nimetatud otsusega tunnistati kehtetuks M. Š. välja antud Eesti kodaniku pass nr xxxxxxxxx ning isikutunnistus nr xxxxxxxxxx.
4. mai 2011 määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta, leides, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuse esitaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust.
5. Eelnimetatud määruses asus kohus seisukohale, et kaebetähtaeg tuleb lugeda mööda lastuks lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lõikest 9, milles sätestatakse, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohus leidis, et enda passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisest pidi kaebuse esitaja teada saama hiljemalt siis kui ta sai teada PPA

1. novembri 2010 otsusest nr 15.2-9./393, millega tunnistati kehtetuks tema alaealisele lapsele välja antud Eesti kodaniku pass. Nimetatud otsuses märgiti sõnaselgelt järgmist: 20.10.2010 otsusega tunnistas PPA M. Š. välja antud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks. Kohus tõi kaebuse käiguta jätmise määruses ka välja, et M. Š. osales E. C. S. H.'i seadusliku esindajana kohtumenetluses haldusasjas 3-10-3296 ning E. C. S. H.'i lepinguliseks esindajaks, kes allkirjastas PPA
2. novembri 2010 otsuse nr 15.2-9./393 tühistamiseks esitatud kaebuse, oli advokaat Rein Laid, sama isik esindab M. Š. ka käesolevas asjas. Kaebus haldusasjas 3-10-3296 esitati halduskohtule kohtute infosüsteemist nähtuvalt
3. detsembril
4. Kohus leidis, et hiljemalt selleks ajaks pidi M. Š. olema teadlik sellest, et PPA on teinud otsuse, millega on kehtetuks tunnistatud ka tema Eesti kodanikku pass ja isikutunnistus. Seepeale oleks M. Š. pidanud mõistliku aja jooksul astuma samme, et otsus talle teatavaks tehtaks. Seda kaebuse esitaja ei teinud. Haldusasjas nr 311-942 (M. Š. kaebus PPA-le ettekirjutuse tegemiseks
5. oktoobri 2010 otsuse kättetoimetamiseks) nähtub, et alles
6. aprillil 2011 pöördus ta PPA poole nimetatud otsuse kohta teabe saamiseks ning
7. aprillil 2011 esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA kohustamist
8. oktoobri 2010 otsuse talle kätte toimetamiseks. Seega viivitas kaebuse esitaja ligi neli kuud. Kohus leidis kaebuse käiguta jätmisel, et seda ei saa pidada ühelgi juhul mõistlikuks ajaks. Kaebuse esitaja oli tema õigusi negatiivselt mõjutavast otsusest teadlik ning pidid aru saama sellise otsuse tähendusest. Kohtu hinnangul oleks mõistlikuks ajaks, mille jooksul kaebuse esitaja oleks pidanud haldusorgani poole haldusakti saamiseks pöörduma, maksimaalselt üks kuu. Kohus märkis samuti, et juhul kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks ning seejärel, pärast haldusakti teatavakstegemist, on tal 30 päeva aega kaebuse esitamiseks. Isik, kes on saanud teada, et haldusorgan on välja andnud tema õigusi puudutada võiva haldusakti ei saa niisama ootama jääda selle endale kättetoimetamist, vaid peab ise mõistliku aja jooksul tundma huvi, kas vastav haldusakt tõepoolest antud on ning nõudma selle endale väljastamist. Kaebetähtaja ennistamise taotlus
10. juunil 2011 esitas M. Š. kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja möönab, et talle toimetati kätte PPA 16.11.2010 otsus nr.15.2-9./393, millega tunnistati kehtetuks tema tütrele välja antud Eesti kodaniku pass ning selles otsuses viidati ka sellele, et kaebuse esitajale väljastatud pass ja isikutunnistus on kehtetuks tunnistatud, ent sellesisulist otsust talle kätte toimetatud ei ole. Kaebuse esitaja märgib, et juhtis sellele, et tema ei tea enda dokumentide osas tehtud otsusest midagi, kohe ka haldusorganile tähelepanu, nimelt kaebuses, mille ta esitas halduskohtule
11. detsembril 2010 tütre passi kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Kaebuse esitaja leiab, et selle kaebusega tutvudes oleks PPA pidanud M. Š. tema suhtes tehtud otsuse kätte toimetama, ent ei teinud seda, olles samas teadlik, et otsust ei ole adressaadile kätte toimetatud. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et haldusasjas 3-10-3296 2 toimunud kohtuistungil oli kõne alla vastava otsuse kättetoimetamine M.Š.le ning PPA esindaja kinnitas ka seal, et M.Š.t puudutavat otsust talle kätte toimetatud ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et teda puudutav otsus talle kätte toimetatakse. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi M.Š. on korduvalt läbi kohtudokumentide teinud PPA-le teatavaks, et talle ei ole haldusakti kätte toimetatud, ei pidanud PPA vajalikuks seda teha. Kaebuse esitaja viitav HMS § 62 lg 2 ning leiab, et vastav otsus oleks tulnud talle kätte toimetada. Järgnevalt selgitab kaebuse esitaja, et pöördus
12. aprillil 2001 ise PPA Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna Sõle teenindusse ning sai teada, et Politsei. Ja Piirivalveamet loeb tehtud otsust kehtivaks, vaatamata sellele, et seda talle kätte toimetatud ei ole, mispeale esitas kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega kohustada PPA-d otsuse kättetoimetamiseks. Viimatinimetatud asjas (haldusasi nr 3-11-942 lõpetas halduskohus menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel, kuivõrd PPA toimetas M.Š.le 28.

aprillil 2011 vaidlusaluse otsuse kätte.

1. Kaebuse esitaja leiab, et tema kui haldusõigussuhte nõrgem pool, ei ole viivitanud ega jäänud niisama ootama haldusakti endale kättetoimetamist, vaid on astunud mõistliku aja jooksul läbi kohtudokumentide kohaseid ja mitmeid samme nõudmiseks, et haldusorgan nimetatud haldusakti talle kätte toimetaks ja/või teatavaks teeks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel ning tingitud PPA tegevusetusest vaidlusaluse otsuse kätte toimetamisel. Kaebuse menetlusse võtmine
2. Kaebuse käiguta jätmise tingis asjaolu, et kaebuses polnud esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Selle puuduse on kaebuse esitaja tähtaegselt kõrvaldanud ning seega ei ole takistust kaebuse menetlusse võtmist. Kohus leiab, juhindudes

§-st 11, et M.Š. kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ning kohtualluvuse järgi tuleb see läbi vaadata Tallinna Halduskohtus. Kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtmist ning kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud suuruses. 6.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Vastustaja seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta

1. Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et M.Š. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuva põhjuseta. PPA leiab, et saades kätte E. C. S. H.’i (kaebaja tütar) suhtes tehtud
2. novembri 2010 otsuse nr 15.2-9./393, sai kaebuse esitajale teatavaks, et ka tema Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus on ka kehtetuks tunnistatud ning ta pidi aru saama selle tähendusest ning oleks pidanud koheselt pöörduma haldusorgani poole selgituste saamiseks ja koormava haldusakti väljastamiseks, mida ta aga ei teinud. Vastustaja selgitab samuti, et edastas oma
3. oktoobri 2010 otsuse nr 15.2-9./334 M. Š. poolt esitatud aadressile väljastusteatega, ent nimetatud kiri tuli PPA-le tagasi seoses postiasutuses hoiutähtaja möödumisega, millest tekkis kahtlus, et M. Š. on teadlikult vältinud PPA poolt temale edastatud kirjade kättesaamist. Vastustaja viitab HMS § 25 lõikele 1 ja § 26 lõikele 1 ning märgib, et
4. Seadusest ei tulene, mitu korda peab haldusorgan koormavat otsust isikutele saatma, kui otsus tagastatakse haldusorganile kas hoiutähtaja möödumisel või mõnel muu põhjusel. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks peab isik esitama mõjuvad põhjused kaebetähtaja möödalaskmise 3 kohta, kusjuures mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud ehk asjaolud, mis eksisteerivad isiku tahtest sõltumatult. Vastustaja hinnangul käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. PPA on seisukohal, et kaebuse esitaja, saades teada, et haldusorgan on välja andnud tema õigusi puudutada võiva haldusakti ei saa niisama ootama jääda selle kättetoimetamist, vaid peab ise mõistliku aja jooksul tundma huvi, kas vastav haldusakt tõepoolest antud on ning nõudma selle väljastamist. PPA leiab, et M. S. oli tema suhtes tehtud otsusest teadlik igal juhul 17.12.2010, mil esitas kaebuse oma tütre dokumentide kehtetuks tunnistamise otsuse peale, ent vaatamata sellele ei teinud kaebuse esitaja midagi, et saada teda puudutav haldusakt. PPA viitab Riigikohtu määrusele haldusasjas 3-3-1-59-00, kus leiti, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et M.Š. kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist. Kohus jääb käesolevas haldusasjas
6. mail 2011 tehtud määruses võetud ning käesoleva määruse põhjendava osa punktis 2 kajastamist leidnud seisukohale, et kaebetähtaeg PPA
7. oktoobri 2010 otsuse nr 15.2-9./334 tühistamisenõude esitamiseks tuleb

§ 9lõikest 9 tulenevalt lugeda mööda lastuks.

Kohus ei korda siinkohal varem esitatud põhjendusi.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla mingisugused kaebuse esitaja tahtest ja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid tal kaebuse tähtaegset esitamist või ka see, et kaebuse esitaja oli kaebetähtaja jooksul asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel, mistõttu ei saanuks temalt tähtaegselt kohtu poole pöördumist eeldada.

§ 9

lõikest 9 tulenevalt peab isik, kes on saanud teada tema õigusi puudutada võiva haldusakti olemasolust, mõistliku aja jooksul astuma ise samme, et haldusakt talle kätte toimetataks ning seejärel saab ta 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse.

§ 9

lg 9 eesmärk on eelkõige vältida haldusakti adressaadi võimalusi pahatahtlikult kõrvale hoida haldusakti kättetoimetamisest ning välistada seeläbi haldusakti õigusjõudu. Kohus leiab, et juhul kui kaebetähtaeg loetakse mööda lastuks

§ 9

lõike 9 mõistes, saavad kaebetähtaja ennistamise aluseks olla eelkõige objektiivsed ning kaebuse esitaja enda tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid tal, vaatamata asjaolule, et ta oli tema õigus piirava haldusakti olemasolust teadlik, haldusakti väljanõudmist haldusorganilt mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas on ilmne, et kaebuse esitaja oli sellest, et PPA on teinud otsuse, millega on tema Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus kehtetuks tunnistatud, teadlik arvates ajast, mil talle toimetati kätte PPA otsus tema alaealise tütre Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise kohta. Viimatinimetatud otsuses on sõnaselgelt märgitud, et juba varem tehtud otsusega on kehtetuks tunnistatud kaebuse esitaja Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus. Nii käesolevas asjas kui ka haldusasja 3-10-3296 raames esitatud väited, et kaebuse esitaja ei olnud tema suhtes tehtud otsusest teadlik, ei ole seega õiged. Vastustaja märgib õigesti, et saades tütre kohta tehtud otsusest teada, et ka tema enda kohta on sarnane otsus tehtud, pidi kaebuse esitaja aru saama selle otsuse tagajärgedest. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud viivitamata astuma samme selleks, et enda kohta tehtud otsus talle kätte toimetataks. Eelkõige oleks kaebuse esitaja pidanud pöörduma PPA poole ning nõudma otsuse väljastamist. Seda kaebuse esitaja ei teinud. Asjaolu, et kaebuse esitaja, osaledes kohtuasjas 3-103296 oma tütre seadusliku esindajana, on tütre nimel esitatud kaebuses märkinud, et talle ei ole tema enda kohta väidetavalt tehtud otsust kätte toimetatud, ei saa pidada otsuse väljanõudmiseks haldusorganilt. Haldusasjas 3-10-3296 esemeks oli E. C. S. H.'i kaebus ning kaebuse esitaja ei saanud mingil juhul eeldada, et vastustaja käsitaks selles menetluses tehtud avaldusi avaldustena 4 või taotlustena M.Š. ja PPA vahelistes õigussuhetes. Kohtumenetluses esindaja poolt tehtud avaldusi tuleb käsitada kohtumenetluse poole avaldustena. Asjaolu, et PPA oli haldusasja 3-103296 menetluses teadlik, et kaebuse esitaja ei ole kätte saanud enda kohta tehtud otsust, ei õigusta kaebuse esitaja poolset viivitust otsuse väljanõudmisel. Kaebuse esitajal ei olnud kohtu hinnangul põhjust loota, et PPA toimetab talle tema suhtes tehtud otsuse kätte haldusasjas 3-10-3296 esindatava nimel tehtud avalduste põhjal. Seda ei saanuks PPA-lt eeldada, kuivõrd konkreetse kohtumenetluse raames teeb mõistlik menetlusosaline neid toiminguid, mis on vajalikud selles menetluses. Kaebuse esitaja oli tema suhtes tehtud otsuse olemasolust teadlik hiljemalt 2010. aasta detsembris, ent ei ole kuni 2011. aasta aprillikuuni astunud mitte ühtegi sammu, mida saaks käsitada kui otsuse väljanõudmist vastustajalt. Samuti ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks tal takistanud seda tegemast. Kohus nõustub seega PPA seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. 10.

§ 12

lõikes 3 on sätestatud, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Seetõttu tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. Kristjan Siigur kohtunik 5