Obsah (4)

§ 11§ 10§ 6§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja 02.06.2011, Tallinn koht Haldusasja number 3-10-2743 Haldusasi A. T.’i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

§ 11lg 3¹ p 5 alusel.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 11lg 8; § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.22.10.2010 esitas A.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 03.11.2009 korralduse nr 912 ja ehitusjärelevalve vaneminspektor 09.11.2009 ettekirjutuse nr 73/09 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Saku Vallavalitsuse 14.09.2010 korralduse nr 720 tühistamiseks. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Kaebusele oli lisatud Saku Vallavalitsuse korraldus nr 912 03.11.09 (ettekirjutuse tegemiseks ehitise lammutamiseks); ettekirjutus 73/09 09.11.09.a. ja Saku Vallavalitsuse korraldus nr 720 14.09.10.a. (sunniraha mittenõudmise taotluse rahuldamata jätmises ja sunnivahendi rakendamiseks). 25.10.2010 määrusega jättis kohus A. T. kaebuse käiguta, selgitas, missugustele nõuetele peab vastama kaebus

§ 10

alusel ja millised nõuded saab esitada lähtudes

§ 6

. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb määrata haldusakt, mida ta vaidlustab ja õigusvastasuse tuvastamise nõude korral tuleb esitada kohtule põhjendatud huvi. Kohus selgitas, et tuvastusnõude esitamine ei muuda haldusakti kehtivust ja tuleks esitada tühistamisnõue; kuna nõude esitamise tähtaeg on möödunud, tuleks esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kohus oli ka küsinud, mis põhjusel kaebaja on märkinud haldusaktide juures 14.09.10 a korralduse nr 720; juhtinud tähelepanu asjaolule, et ka juhul, kui haldusakt on kaebaja meelest õigusvastane, on ta kehtiv ja paneb kaebajale jätkuvalt kohustusi. Kohus palus selgitust faktiliste asjaolude osas ning seejärel formuleerida selged nõuded ning viidata nõude õiguslikele alustele ja märkida rikutud õigused.

1. 15.11.2010 esitas kaebaja kohtule täpsustatud kaebuse, milles oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ja soov esitada kohtule Saku Vallavalituse 14.09.2010 korralduse nr 720 tühistamise nõue. Kaebaja loobus nõuetest, millega palus tunnistada õigusvastasteks Saku Vallavalitsuse 03.11.2009 korralduse nr 912 ning 09.11.2011 ettekirjutuse nr 73/09 ja kaebaja ei esitanud ka põhjendatud huvi. Kaebaja selgitas, et ta ei esitanud kaebust tähtaegselt, kuna ei ole soovinud vallaga vaidlust alustada, kaebaja viitas karuputke teemale, samas märkis, et vallavalitsusel on endal õigus haldusakt tühistada ja ta pöördub sellise ettepanekuga valla poole, seejärel saadab vastuse kohtule.
2. 15.11.2010 määrusega jättis kohus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna esialgse õiguskaitse taotluselt oli tasumata riigilõiv ning kaebuse eesmärk, asjaolud ja nõuded vajasid täpsustamist. EÕK kohaldamine tuvastusnõude korral ei oleks olnud võimalik ning selge ei olnud, kas kaebaja lõplikuks sooviks on vaidlustada üksnes korraldus nr
4. 29.11.2010 saabus kohtule esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus. Kaebaja leidis, et kohaldada tuleb EÕK ja peatada sunnirahade sissenõudmine ettekirjutuse nr 73/09 täitmise tagamiseks. Kohustada Saku Vallavalitsust hoiduma toimingutest sunniraha sissenõudmiseks ettekirjutuse täitmise tagamiseks. -A.T.soovib esitada kaebuse Saku Vallavalitsuse 3.11.2009 korralduse nr 912 õigusvastaseks tunnistamiseks; -Saku Vallavalitsuse ehitusjärelevalve vaneminspektori 09.11.2009 ettekirjutuse nr 73/09 õigusvastaseks tunnistamiseks; -Saku Vallavalitsuse 14.09.2010 korralduse nr 720 tühistamiseks; Kaebaja märkis veel, et kui kohus leiab, et kaebuses esitatud õiguskaitsevahendid ei vii kaebajat sihile, siis palub ta: - kohustada Saku Vallavalitsust tähtaja pikendamise taotlus uuesti läbi vaatama ning andma kaebajale mõistliku tähtaja nii karuputke tõrjumiseks kui ka mullavalli likvideerimiseks.
5. 06.12.2010 määrusega jäeti kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kuna kaebaja soovib ettekirjutuse osas õigusvastasuse tuvastamist, siis puudub vajadus EÕK kohaldamiseks. Kohus selgitas, kuidas saab kahjulike tagajärgede ohtu kõrvaldada, sh kui on tekkinud uued asjaolud, siis saab taotleda HMS § 44 alusel menetluse uuendamist. Kaebaja oli viidanud, et rajatud mullavallis on ohtliku karuputke seemet ja see asjaolu takistab mulla vedamist planeeringuala kinnistutele. Kohus selgitas, et kohtul niisuguseid andmeid tuvastada ei õnnestunud ja kaebaja tehtud viidetel ning keskkonnaameti vastusest tulenevalt karuputke olemasolu kohta andmeid selles 2 konkreetses mullavallis ei ole. Kohus teatas ka, et vald ei ole sunniraha nõuet täiturile täitmiseks esitanud ja kaebajale on antud ettekirjutuse täitmise tähtajaks korraldusega nr 720 aega kuni 03.01.11.a., seega märgitud ajani on kaebajal aega esitada tähtaja pikendamise taotlus või paluda haldusmenetluse uuendamist, kui selleks on siiski tekkinud alused ja olukorra muutus. Kohus märkis, et muud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise toimingud ning eelmenetluse toimingud teeb kohus edaspidi (K.Kalmiste haiguslehe ajal asendas teda teine kohtunik). Kohtumääruses oli selgitatud lisaks, miks tuvastusnõuete korral EÕK ei kohaldata ning selgitatud, et sunniraha määramise põhjustas ettekirjutus, mitte korraldus nr 720 ja kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada ettekirjutus, siis tuleb seda teha. Kohus selgitas, et sunniraha määramine on täitmistoiming ja hoiatused ei ole haldusaktid. Kaebuse esitajal oli seega võimalus määruse alusel teha toiminguid ja vajadusel korrigeerida kaebust. Samal ajal kohus tegi päringuid, et selgitada välja kaebusega seotud faktilised asjaolud, mis kaebuse põhjal jäid endiselt kaebaja poolt täpsustamata ning ebaselgeks ja ei võimaldanud kindlaks määrata tegelikku olukorda ja kaebaja eesmärke. Kohtule sai teatavaks, et vald oli teinud kaebajale ettepaneku esitada ettekirjutuse tähtaja pikendamise taotlus ja selgitada asjaolusid. Kohus tegi kaebajale ka päringu sellest, kas kaebaja esitas vallale sellise taotluse ja kui mitte, siis millisel põhjusel. Märgitule kaebaja esindaja ei vastanud ja Saku Vallavalitsuse 28.01.11.a. hoiatusteatest (tlk 75), mis saabus vallale tehtud päringule vastuseks nähtub, et kaebaja esindaja oli lubanud esitada ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotluse vallale, kuid ei esitanud.
6. 15.03.2011 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta, kuna kaebuse eesmärgid olid muutunud ebaselgeteks ja selgeks tuleb teha, kas õiguslik vaidlus esineb ja kui esineb, siis millise nõude juurde kaebaja jääb. Kohus selgitas veelkord, miks kohtule on vajalik teada kaebaja tegelik eesmärk ja faktilised asjaolud, sj nähtus kohtule, et kui kaebaja sooviks on ettekirjutus tegelikult tema poolt palutud pikendatud tähtajal täita, siis ei ole endiselt õiguslikku vaidlust ettekirjutuse osas ning kui esinevad uued asjaolud, siis saab kaebaja taotleda ettekirjutuse tähtaja pikendamise taotlusega koos ka haldusmenetluse uuendamise taotluse. Selleks ajaks oli Riigikohtu HK lahendist nr 3-3-1-80-10 tulenevalt kohtul olemas ka vastava ettepaneku tegemiseks juhis. Nimelt märkis Riigikohus, et „Seoses HMS § 44 lg 1 pga 1 peab kolleegium vajalikuks märkida, et menetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks soodsamat otsust. Menetluse uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude valguses lugeda õigusvastaseks.“. Kohus jätkas kaebajale kaebuse perspektiivikuse selgitamist, nõuete võimalikkust ning endiselt püüdis saada selget vastust kaebaja eesmärkides. Vastavalt eelmärgitud Riigikohtu HK lahendile teostas kohus uurimisprintsiipi ja täitis selgitamiskohustust ja püüdis leida ka kompromisslahendusi, mida kohus saab soodustada. Siinkohal viitab kohus taas Riigikohtu eelmärgitud lahendile, milles märgitakse, et „Kolleegium on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu
7. märtsi
8. a määrus asjas nr 3-3-3-1-04; Riigikohtu halduskolleegiumi
9. veebruari
10. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04,
11. novembri
12. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08,
13. novembri
14. a otsus asjas nr 3-3-1-77-10). Kohus käiguta jätmise määruses 15.03.11.a. märkis lisaks, et kaebaja oli muutnud uuesti nõudeid, esitanud ka kohustamisnõudeid, kuid jätnud tähelepanuta kohtu selgitused, 3 missugused on haldusaktid ja missugused on toimingud ja et nende eristamisel tuleb esitada ka vastavalt nende kohta käivad nõuded. Kuna kaebaja oli märkinud, et eratee omanikule ei saagi vald nõudeid esitada ja haldusaktid (korraldus 912, ettekirjutus 73/09, hoiatus 28.06.10, korraldus nr 720, hoiatus 20.09.10 ja 28.01.2011) on tühised, siis oli kaebaja senised nõuded ära muutnud, kuid jätnud kohtumäärustes antud selgitused tähelepanuta. Kohus selgitas haldusakti tühisuse aluseid ja kaebajal tuli võtta selge seisukoht, mis nõuded ta kohtule esitab ja märkida

-ist vastavad nõuded õiguslike viidetena. Kohus selgitas, et korralduse nr 720 õigusvastasuse tuvastamine ei peata ettekirjutuse täitmist ja kuna kaebaja ise märkis, et kui see nõue ei vii sihile, siis jäi ülesse nõue kohustada vallal andma mõistlik tähtaeg karuputke tõrjumiseks. Kohus selgitas, et kui kaebaja jääb selliselt kohustamisnõude juurde, siis tuleb märkida täpsemalt, millest vastustajal tuleks hoiduda. Kohtukaebuse andmed ei kinnitanud, et vald keelduks kaebajale uue tähtaja andmisest, kaebajal oli selline taotlus jäänud esitamata kohtule teadmata põhjustel, samas karuputke ei olnud avastatud, haldusmenetluse uuendamist ei olnud kaebaja taotlenud ning vald selliselt ei ole saanud teha ka keeldumist. Kui ettekirjutust ei ole palutud tühistada, see on kehtiv, siis on kaebus perspektiivitu, kui soovitakse ettekirjutuse mõju kaotada ja sunniraha tasumist vältida. Kohus tegi veelkord ettepaneku vajadusel esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kohus viitas, et kui kaebaja ettekirjutust ei vaidlusta ja soovib seda täita, siis vastavalt Riigikohtu 21.02.

1. lahendile nr 3-3-1-80-10 p 20 tuleb kohtul lugeda, et puudub õiguslik vaidlus. Kohus selgitas, et uute nõuete esitamisel on korralduse nr 720 küsimus muutunud ainetuks, kuna uueks ettekirjutuse täitmise tähtajaks on määratud 03.07.11.a. Kohus viitas lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-80-10, et selgitada, kuidas haldusmenetluse uuendamine oleks võimalik. Kuna kaebaja vastusest jäi ülesse vaid selgelt soov esitada kohustamisnõuekohustada valda kaebaja taotluse alusel pikendama ettekirjutuse täitmise tähtaega, siis nähtus, et selleks sai olla vaid 1 esitatud taotlus, so 26.08.10.a. esitatud taotlus (tlk 24). Selle taotluse suhtes oli lahend tehtud ja kohus palus selgitada, kuidas see rikub õigusi ning millise kohustamisnõude kaebaja selle alusel esitab. Kaebaja esindaja palus pikendada vastamise tähtaega 23.03.11 ja 20.04.11.a. seotult esindaja töövõimetuslehel viibimisega; kaebaja esindaja vahetamise ettepanekust keeldus. Kaebaja esindaja esitas kohtule töövõimetuslehed. Kohtumääruse nõuded jäid selliselt siiski ilmselgelt tähelepanuta ja kaebaja esitas juba uuendatud nõuded.
2. 06.05.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse uuendatud nõuetega, mille kohaselt kaebaja taotleb tuvastada HMS § 63 lg 2 p 3 alusel järgnevate haldusaktide tühisus: 1) Saku Vallavalitsuse 03.11.2009 korraldus nr 912 (edaspidi korraldus nr 912), millega kohustati ehitusjärelevalve vaneminspektorit tegema A. T. ettekirjutus lammutada omavoliliselt Mõisavahe tee lõigu teemaale rajatud mullavall
3. juuliks 2010 ja määrati sunniraha suuruseks 3000,00 krooni. 2) Saku Vallavalitsuse ehitusjärelevalve vaneminspektori 09.11.2009 ettekirjutus nr 73/09 (edaspidi ettekirjutus nr 73/09), millega kohustati A. T. likvideerima Mõisavahe tee lõigule omavoliliselt rajatud mullavall
4. juuliks 2010 ning hoiatati, et ettekirjutuse mittetäitmisel nõutakse sisse sunniraha 3000,00 krooni. 3) Ehitusjärelevalve vaneminspektori 28.06.2010 hoiatus nr EK-73/09.1, millega anti kaebaja avalduse alusel kaebajale aega ettekirjutuse nr 73/09 täitmiseks kuni 1.09.
5. 4) Saku Vallavalitsuse 14.09.2010 korraldus nr 720 (edaspidi korraldus nr 720), millega jäeti rahuldamata A. T. taotlus pikendada mullavalli likvideerimiseks määratud tähtaega kuni 1.09.2011; nõuti A. T. sisse ettekirjutuse nr 73/09 täitmata jätmise eest sunniraha 3000,00 krooni ja kohustati ehitusjärelevalve vaneminspektorit tegema A. T. hoiatus, milles määrata 4 ettekirjutuse 73/09 täitmise tähtajaks 3.01.2011 ning määrata sunniraha uueks suuruseks 4000,00 krooni. 5) Saku Vallavalitsuse ehitusjärelevalve vaneminspektori 20.09.2010 hoiatus nr EK-73/09.2, millega anti ettekirjutuse nr 73/09 täitmiseks aega kuni 3.01.2011 ning hoiatati kaebajat, et ettekirjutuse mittetäitmise korral võib Saku Vallavalitsus rakendada uue sunniraha 4000,00 krooni sissenõuet. 6) Ehitusjärelevalve vaneminspektori 28.01.2011 hoiatus nr EK-73/09.3, millega anti aega ettekirjutuse nr 73/09 täitmiseks kuni 3.07.2011 ning hoiatati kaebajat, et ettekirjutuse mittetäitmise korral võib Saku Vallavalitsus rakendada uue sunniraha 320,00 eurot (5006,90 krooni) sissenõuet. Samuti palub kaebaja kohustada Saku Vallavalitsust tagastama A. T. tema õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tühiste haldusaktide (algusest peale kehtetute) alusel vallavalitsusele kahel korral makstud sunniraha ning tuvastada, et pinnase koorimisel kokkulükatud mullavall ei ole ehitis. Kaebusele oli lisatud eelmärgitud hoiatused ja OÜ Ekspert tehtud tööna ehitustehniline hinnang ja kaebaja oli selle alusel täpsustanud faktilisi asjaolusid. Kaebaja ei olnud eelmiste kohtumääruste alusel endiselt teinud vahet haldusaktidel ja toimingutel ja kaebaja leidis, et kõik toimingud ja haldusaktid on haldusaktidena tühised ja ei kehti ja talle tuleb tagastada 2 korral makstud sunniraha.
6. Kuivõrd kaebaja põhistas aga tühisust läbi selgituse, mis ei seondunud tühisuse tunnustega, siis kohus uutest väidetest tegi selgitava määruse ja andis kohustuse kaebuse nõuded tähtajaks uuesti määrata ning kinnitada nõuete olemasolu õiguslike aluste äranäitamisega. 12.05.2011 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta, et selgitades erinevate nõuete esitamise võimalusi ja ka vastavaid õiguslikke tagajärgi, st näitas, mis erinevate nõuete esitamisel on võimalik saavutada, et selgitada välja, millise eesmärgi juurde kaebaja lõppeks jääb. Kohtule ei olnud enam nähtav, kas kaebaja soovib mullavalli likvideerida ja kas kaebaja taotles vallalt ettekirjutuse tähtaja pikendamist või haldusmenetluse uuendamist. Valla vastuse kohaselt kaebaja seda ei teinud ja kaebaja vastuse kohaselt oli esindaja sellise avalduse siiski teinud, seega ei olnud kohtul võimalik anda juhiseid eelmise kohustamisnõudega seotult ega ka haldusmenetluse uuendamisega seotult. Kaebuse andmetel objekt ehk muldkehand oli endiselt olemas ja kohus selgitas, et ettekirjutuse täitmine või täitmise pikendamise taotluse esitamine eeldab vallale tagatise esitamist sellest, et kaebaja siiski asub ettekirjutust täitma, mis endiselt jätab lahenduseta küsimuse, kas esineb ettekirjutuse täitmise vajaduse suhtes õiguslik vaidlus või mitte. Täiendavalt märkis kohus haldusakti tühisuse alused koos vastavate selgitustega. Samuti selgitas kohus haldusmenetluse uuendamise võimalusi ja kaalus neid väljavaateid arvestades saadud vastuseid. Kohus püüdis formuleerida nõuded ja anda selgitusi, mida ühe või teise nõudega saab kaebaja saavutada või mis nõue tuleks ettekirjutuse mõjujõu välistamiseks esitada, kui kaebajal on selline soov. Kuna määrustele vastamisel järjepidevusetus tõi kaasa uute nõuete esitamise, siis palus kohus selguse huvides esitada kaebaja lõplikud nõuded koos õiguslike viidetega.
7. 30.05.2011 saabus kohtule kaebaja vastus, mille kohaselt kaebaja palub kohtul tekkinud olukorda hinnata ja otsustada, kas ajutise mullavalli kohta tehtud haldusaktid ja toimingud on tühised või mitte. Kaebaja märgib, et tal on põhjendatud huvi – kaebaja vajab kaitset kohaliku omavalitsuse meelevaldse tegevuse vastu. Kaebaja ei nõustu maksma vallavalitsusele sunnirahasid, mida on kohaldatud otsitud põhjustel ja ilma seadusliku aluseta. Kaebaja selgitab, et ei ole palunud 5 kohtul tuvastada juriidilist fakti, et mullavall ei ole ehitis. Kaebaja on palunud tuvastada, et vaidlusalused haldusaktid on tühised ja kehtetud algusest peale, sest haldusaktide andmiseks puudus seaduslik alus – polnud ehitusobjekti, mille üle vallavalitsus oleks saanud teostada ehitusjärelevalvet ja tee kaitsevööndis mullavalli likvideerimise korralduse andmine ei olnud vallavalitsuse pädevuses. Kaebaja palub kaebus menetlusse võtta. KOHTU PÕHJENDUSED:
8. Kohtule saabunud kaebaja vastus ja Saku Vallavalitsuse vastus 16.05.11.a. kinnitavad, et kaebaja /esindaja ei ole valla poole pöördunud haldusmenetluse uuendamiseks ja vald ei ole menetlust selle tõttu ka uuendanud ega saanud vastavat taotlust kaaluda. Kohtu ettepanekul vastavat menetlust ei saaks uuendada, selleks on vajalik kaebaja tahteavaldus, mida vald saaks lahendada. Seega ei toimu kohtuvälist menetlust ja vallal ei ole kaebaja taotlust haldusmenetluse uuendamiseks. Kompromisslahenduste leidmine ei ole kohtu ettepanekul õnnestunud. Kaebaja on palunud viimases so 30.05.2011 vastuses tuvastada, kas ajutise mullavalli kohta tehtud haldusaktid ja toimingud on tühised ja seda põhjendusega, et neid ei olnud vajalik välja anda. Kaebaja ei ole seega kohtule vastamisel määratlenud, milliseid ta peab lõppeks antud juhul haldusaktideks ja missugused on toimingud, kuigi leiab, et kõik on tühised ja kehtetud algusest peale; kaebaja viitab HMS § 63 lg
9. Kohustamisnõudeid kaebaja enam ei täpsusta ega märgi ka seda, et ta soovib sellise nõude esitada. Antud olukorras leiab kohus, et kaebaja jättis kahetsusväärselt kohtumääruse nõuded siiski taas tähelepanuta ja vastus on esitatud formaalselt ning selline vastamine ei täida määrusega soovitud eesmärki. Kaebaja esindaja küll täpsustab mõnes osas faktilisi asjaolusid, samuti selgitab, et haldusmenetluse uuendamiseks puuduvad väljavaated ja kaebaja on veendunud, et kohtuväliselt ei jõua ta soovitud eesmärgini, kuid see selgitab üksnes kohtu poolt otsitud kompromissi leidmise võimaluste puudumist ning välistab ka vallal haldusmenetluse uuendamise taotluse saamist kaebajalt. Kaebaja lisab, et kaebajat takistatakse maaharimisel ja et ta on korduvalt selgitanud, et mullavall ei ole ehitis ning märgib, et kohus teeb meelevaldsed järeldused kaebaja soovi osas mullavall likvideerida, kuid need seisukohad ei anna vastuseid kohtumääruse küsimustele ega loo senisest enamat selgust kaebuse esmaste ja viimaste eesmärkide osas. Kaebaja rõhutab, et talle on kohtumääruse nõuded arusaamatud, kuid samas ei nähtu, mis nimelt on määrustest jäänud ebaselgeks. Kohus on palunud faktilist olustikku selgitada läbi mitme määruse ja nõude, samuti ei olnud kohtule teada, missugused haldusaktid on asjas välja antud ja missugused toimingud on sooritatud, mistõttu on kohus esitanud päringuid ja palunud nende esitamist, seega on kohus teostanud

§ 11lg 1 märgitud kaebuse nõuetele vastavuse kontrolli.

Kaebaja on erinevates pöördumistes muutnud oma nõudeid ja ka esitanud mitmeid erinevaid selgitusi, mis ei olnud järjepidevad ja kaebuse korduv käiguta jätmine oleks olnud välditav, kui kaebaja oleks vormistanud selgete faktiliste aluste ja nõuetega kaebuse, viidanud õiguslikele alustele nii rikutud õiguste kui ka nõuete osas või järginud kohtumääruste nõudeid. Kohus ei ole nõudeid esitanud vahetult kaebajale, vaid arvestanud, et kaebajal on õigusteadmistega esindaja, kelle olemasolul ei ole liigne nõuda, et kohtule esitatakse selged nõuded koos õiguslike alustega ja lisatakse ka haldusaktid, tõendid ning faktiline olustik nii, et kaebust saaks menetleda. 6 Käesolevalt ei ole kohtu arvates kaebaja poolt kohtumäärusega nõutud

§ 6

märgitud nõudeid endiselt täpsustatud, kuigi kohus on sellele vajadusele selgelt viidanud ning formuleerinud ka nõuded, mida saab kohtule esitada ja missugused on nõudega saavutatavad võimalused. Kohus ei eeldanud, et kaebaja esitab veel uusi seisukohti ja üksnes kordab, et jääb oma nõuete juurde, mis esitati 06.05.11.a. Kui kohus on nende nõuete osas jätnud kaebuse käiguta märkides selle kaebuse puudused, siis peaks olema ilmselge, et selles esitatud nõuded ei ole korras. Kaebaja ei märgi, milles seisneb kohtu viga kaebuse läbivaatamisel, mis takistab temal kohtukaebuse koostamist

§ 10

sätestatud miinimumnõuete osas.

§ 10

lg 1 p 3 kohustab kaebuses märkima kaebuse nõude vastavuses

§-ga

1. Kui kaebuse sõnastus ei võimalda isiku tegelikku tahet välja selgitada ja kui tahteavaldused on muutuvad, on ilmselge, et kohus küsib asjaolud üle. Kohus ei pea enam võimalikuks kaebust käiguta jätta. Kohus leiab, et arvestades tekkinud olukorda ei saa kaebaja kaebust siiski täies ulatuses ka tagastada, kuna täpsustavalt märgib kaebaja, et ta ei soovi tasuda sunnirahasid tühise haldusakti alusel ja ta on esitanud haldusaktide tühisuse tuvastamise nõude. 10.
2. Kaebaja leiab, et tal ei ole kohustatud antud olukorras taotlema ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, kuna tegemist on tühise ettekirjutusega, mida ei pea täitma. Seega kohustamisnõuet kaebusest ei nähtu. Kaebaja selgitab, et vallale teate esitamine, et ta tulevikus ettekirjutuse täidab, ei tähenda nõustumust ettekirjutusega. Kohus järeldab, et kaebaja püstitab õigusliku vaidluse ettekirjutuse täitmise kohustuslikkuses. Kaebaja ei nimeta, millised haldusaktid on tühised, kuid vastusest võib aru saada, et kaebaja peab silmas temale mullavalli likvideerimise kohustusi paneva haldusaktina Saku vallavalitsuse korraldust nr 912 ja ettekirjutust nr 73/09, millest tulenevalt lasub tal kohustus mullavall likvideerida, millele tugineb sunniraha tasumise kohustus, kui ettekirjutust ei täideta. Kaebaja esitab haldusaktide tühisuse õiguslikud alused ja leiab, et kohtu selgitus sellest, et kuniks haldusakt ei ole tühistatud/kehtetuks tunnistanud, tuleb teda käsitleda kui kehtivat, ei ole õige. Haldusaktidena saab 06.05.2011 a vastusest käsitleda Saku Vallavalitsuse korraldust nr 912 ja ettekirjutust nr 73/09, millele tuginedes anti kaebajale kohustus likvideerida muldkehand e mullavall. Tühistamiskaebust ei ole kaebaja soovinud esitada ja ka ei ole palutud nende vaidlustamiseks kaebuse tähtaja ennistamist. Vaidluse põhiküsimus taandub sellele, et kaebaja peab täitma ettekirjutust, mille kohaselt tuleb likvideerida mullavall ehk muldkehand. Kuna viimasest vastusest saab järeldada, et kaebaja palub eelkõige selle kohustuse osas haldusaktide tühisuse tuvastamist, siis lahendab kohus küsimuse järgmiselt. Kohus märgib, et HMS § 63 lg 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lg 3 kohaselt haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. HMS § 63 lg 4 sätestab, et haldusakti andnud organ 7 võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kohus on eelnevalt kaebajale märkinud, et tühisuse tuvastamise nõude saab kohtule esitada

§ 6lg 3 p 3 alusel.

Saku Vallavalitsuse ehitusjärelevalve vaneminspektori 09.11.2009 ettekirjutusega nr 73/09 kohustati A. T. likvideerima Mõisavahe tee lõigule omavoliliselt rajatud mullavall 01.07.2010 ning hoiatati, et ettekirjutuse mittetäitmisel nõutakse sisse sunniraha 3000,00 krooni. Ehitusseadusest tulenevalt mullavalli likvideerimise küsimuse otsustas Saku Vallavalitsus korraldusega nr 912 03.11.09.a. Haldusaktid on kehtivad, nad on kaebaja poolt osaliselt täitmisele võetud ja kaebaja taotles mitmel korral ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist. Valla poolt ei ole neid haldusakte tühistatud ega muudetud. Kaebusest ja selle materjalidest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks kaotada kaebaja suhtes 09.11.2009 ettekirjutuse nr 73/09 ja Saku Vallavalitsuse korralduse nr 912 mõju ja kuigi kaebaja peab neid automaatselt juba kehtetuks on kaebaja siiski esitanud kohtule 09.11.2009 tühisuse tuvastamise nõude. Kaebuse loogikast tulenevalt juhul, kui kohus tuvastab haldusakti tühisuse, siis ei saa see olla aluseks mistahes edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Muid nõudeid kaebaja ei korda ega täpsusta, seega lahendab kohus küsimuse eelmärgitud ulatuses. 10.2. Kaebaja leiab, et ettekirjutus on tühine algusest peale ja ei kehti, kuna rikutud on HMS § 63 lg 2 p 3 sätestatud pädevuse piire. Nimelt Saku Vallavalitsus on ületanud oma pädevuse piire tehes haldusakte ja toiminguid objekti (mullavalli) suhtes, mis ei ole ehitis ja mis ei asu kohaliku omavalitsuse pädevusalas. Kaebaja märgib, et vaidlusalune mullavall asub erateest ohutul kaugusel ega sega liiklejaid. Kui mullavall segaks liiklust, siis oleks järelevalve teostamise ja ettekirjutuse tegemise õigus tee kaitsevööndi kasutamise nõuete p 62 kohaselt Maanteeametil või Politseiametil, aga mitte vallavalitsusel. Kohus eeltoodud kaebaja seisukohaga ei ole nõustunud ja märkis juba käiguta jätmise määruses, et valla poolt pandud kohustus tugineb asjaolule, et muldkehand/mullavall on olemas, selle olemasolus keegi ka senimaani ei kahtle. Vald ei ole kaebajale ette heitnud, et rikutakse Teeseadusest tulenevaid nõudeid ja puudub ka vastav ettekirjutus, milles oleks märgitud, et selle tingib TeeS nõuete rikkumine. Seega ei saa lahendada haldusakti, mida ei ole antud ja mille andmise pädevus võibki kuuluda teiste ametnike või organite pädevusse. Kohus selgitas, et ettekirjutus on kohtule nähtuvalt tehtud planeerimis- ja ehitusnormide alusel, st et omavalitsusorgan teostas järelvalvet tema pädevuses olevates küsimustes ega teostanud järelvalvet, mis kuulub teiste isikute pädevusse ja vaidlust ei ole ka küsimuses, kas samal ajal tuleks muul organil kontrollida tee kaitsevööndi kasutamist. Pädevusküsimust ei saa selgitada sellest tulenevalt asjaoluga, et keegi muu organ peaks kontrollima, kas Teeseadusest tulenevad nõuded on täidetud. Kohus jääb seisukohale, et antud juhul on tehtud ettekirjutus, milles ei heideta ette Teeseadusest tulenevate nõuete rikkumist ja ettekirjutus ei lähtu ka Teede-ja sideministri 28.09.1999 a määrusest nr 59 p 29, mida nimetab ära kaebaja lisatud OÜ Ehitusekspert antud hinnang, millele kaebaja oma seisukohtades tugineb. Seejuures nähtub ka märgitud tööst, et ettekirjutus tugineb Ehitusseaduse nõuetele. Vaidlust ei ole küsimuses, et omavalitsusorgan on õigustatud kontrollima ehitus-ja planeerimistegevuse normide kohast käitumist seadusest tuleneval alusel. Ettekirjutuses ja korralduses nr 912 tuginetakse Ehitusseadusele, Asendustäitmise ja sunniraja seadusele, HMS-ile ja

-ile. Ehitusjärelevalve teostamine 8 oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja see hõlmab ka ettekirjutuse tegemise õiguse ( EhS § 59 lg 1 p 8 ja lg 2) ja sunniraja määramise võimaluse. Omavalitsusorgan peab kontrollima, kas tema territooriumil toimub ehitustegevus kooskõlas projektide, plaanide, lubadega jms seaduses sätestatud alusel ja kui mitte, siis ta sekkub sellisesse tegevusse. Ettekirjutuse tegemisel tehakse hoiatus ja saab teha ka lammutamisettekirjutuse ning määrata asendustäitmise võimaluse. Lammutamisettekirjutuse tegi vallavalitsus oma korraldusega (EhS § 40 lg 2). Kuna tühistamisnõuet kaebaja poolt ei ole esitatud, siis ei muutuks korralduse ja ettekirjutuse sisu. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajale ei ole kätte toimetatud haldusakte, millest ta sai kontrollida, mida vald temalt soovib; ka on kaebaja taotlenud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist ja vald on taotlustele vastanud, st et pooled on aru saanud, mis kohustusi see sisaldab. Muldkehandi likvideerimise nõuet ei ole kehtetuks tunnistatud, selle nõude kehtivusaeg ei ole lõppenud ning pandud kohustus ei ole ka täidetud, antud juhul ka mitte pikendatud tähtajaks. Haldusakti kehtivus antud tingimustel tähendab, et haldusakti regulatsioon omab õiguslikku jõudu, koormava haldusakti puhul tähendab see, et on tekkinud haldusaktiga isikule peale pandud kohustus. Kehtiva haldusaktiga pandud kohustus kehtib sõltumata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane, seda kohustust eirav haldusakti adressaat käitub siiski õigusvastaselt, kuni nõuet ei muudeta. Kaebaja on lisaks selgitanud veel, et tegevus toimub eravalduses. Kohus selgitab, et asjaolu, kas tegevus toimub eravalduses- või mitte, ei muuda olematuks valla vastavat pädevust. Planeerimise –ja ehitusnormide alusel tegutseb kohalik omavalitsus sõltumata, kellele kinnistu kuulub. Samuti ei mõjuta pädevusküsimust asjaolu, kas ehitustegevus samal ajal on kaasa toonud ka TeeS nõuete rikkumise, so juhtumi, mil selles nimetatud rikkumiste korral teostab kontrolli muu organ. Teehoiunõuete rikkumisel saab teha ettekirjutuse Maanteeamet ja kaebaja viidatud juhtudel Politseiamet, kuid neile organitele ei ole antud õigust teostada seda järelvalvet, mida teostas planeerimise ja ehitusnormide alusel kohalik omavalitsus. Juhul, kui Maanteeamet või Politsei oleks koostanud muldkehandi/mullavalli likvideerimise kohustuse ettekirjutuses toodud õiguslikel alustel ja määraks sunniraha, siis tekiks pädevuse küsimus. Et mullavallil ei ole TeeS mõttes funktsionaalsust, võibki olla õige, sest kui tal oleks, siis ei ole välistatud, et teised organid tulevikus võivad teha ka veel lisaks ettekirjutusi, kuid juba teistel õiguslikel alustel. Antud juhul selline küsimuse püstitus ei oma tähtsust ja teised organid ei ole valla tegevusse sekkunud ja pädevust ületanud. Seega leiab, kohus, et kaebaja väide ettekirjutuse tühisuse kohta on ekslik ja kaebuse menetlemine sellise nõudega ei viiks kaebajat sihile. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse tingimused. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu selle andnud haldusorgan või selle adressaat või pole seda andnud pädev haldusorgan või haldusakt kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellegi võimalik täita. Tühine haldusakt õiguslikke tagajärgi ei loo ja pole täitmiseks ka kohustuslik. Kaebaja kaebuse asjaolud ja selgitused ei viita ka täpsustamise tulemusel saadud andmetel asjaoludele, et haldusakt oleks tühine, st et HMS § 63 lg-st 2 sätestatud haldusakti tühisuse eeldused on antud juhul olemas. Kehtiv haldusakt tuleb täita ka selle sisulise õigusvastasuse korral ja selle täitmata jätmise korral on sunnivahendi kohaldamine haldusorgani poolt õiguspärane. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine ja kaebajat võimaldab selle tühistamiskaebuse rahuldamine. Kohus oli seda selgitanud ja märkinud, et kui kaebajal on selline vajadus, tuleb esitada taotlus tähtaja ennistamiseks ja see põhjendada, kui esinesid objektiivsed takistused õigeaegseks 9 tühistamisnõude esitamiseks. Kuigi kohtule oli nähtav, et kaebaja ei olnud esitanud tähtaegselt kaebust ilmselt siiski vaid subjektiivsetel põhjustel ja kaebaja lootis tagajärgi ära hoida selgituste esitamisega ja läbirääkimistega vastustaja juures, ei saanud kohus siiski välistada, et kaebaja sellise taotluse esitab. Kaebuse esitaja nõuet muutes sellist taotlust ei esitanud.

§ 11

lg 1 p 3 ja § 19 lg 8 tulenevalt võib halduskohus eelmenetluses ja kuni kohtuvaidluseni või kirjalikus menetluses võimaldada kaebajal taotlusi muuta, selgitada asjaolusid. Kaebuse esitaja on sellest tegevusest teinud aga kohut eksitavad järeldused, mistõttu kohtu selgituskohustuse täitmine ei ole viinud tulemuseni, mil kaebust saaks lugeda perspektiivikaks. Vastupidiselt nähtub kohtule, et kaebaja ei saavuta muudetud nõudega soovitud eesmärki, so ettekirjutusega pandud kohustustest ja tagajärgedest vabanemist. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama, kas akti vaidlustada (nt Riigikohtu HK määrus nr 3-3-1-38-01). 10.

1. Kuna kaebaja jäi tühisuse tuvastamise nõude juurde, siis nähtub, et vaidlustatud ettekirjutus on tehtud pädeva organi poolt, ettekirjutus ei kohusta panema toime õigusrikkumist ning esitatud nõue on selge ja täidetav, vaidlust ei ole ka küsimustes, et ettekirjutus kehtis ajal, kui määrati sunniraha, tehtud oli ka hoiatus, kaebaja kohustust ei täitnud. Seega antud asjas Saku Vallavalitsuse ehitusjärelevalve vaneminspektori 09.11.2009 ettekirjutuses nr 73/09 või siis korralduses nr 912 ilmselgeid tühisuse eeldusi ei esine, mistõttu on esitatud kaebus perspektiivitu. Samasugused seisukohad kehtivad ka korralduse nr 912 suhtes. Kaebaja ei ole selle haldusakti puhul nimetanud samuti muud, kui et tegemist on tühise haldusaktiga. Kohustused kaebajale saavad tulla nendest haldusaktidest ja kuna kaebuse esitaja kaebuse eesmärgiks on vabaneda kohustusest likvideerida muldkehand ehk mullavall ning vabaneda ka sunniraha määramisest, siis ei näe kohus võimalust veelkord kaebajat suunata ning selgitada vajadust esitada nõue, et murda haldusaktide õigusjõud. Kuigi kohus möönab, et kohtupraktikas on lahendatud seda liiki nõudeid otsusega, oleks kohtu arvates antud juhul siiski ainetu suunata kaebust uuesti menetlusse asjaoludel, mis ei võimalda kaebust rahuldada. Perspektiivitu oleks vaidlustada ka üksnes sunniraha määramist. Kohus viitab siinkohal nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 05.10.10.a. haldusasjas nr 3-1046, milles ringkonnakohus märkis, et isegi kui nõuet käsitleda HMS § 63 lg 2 haldusakti tühisuse tuvastamise nõudena, siis juhul, kui ei ole kaebusest näha, et esinevad tühisuse tunnused, on vajalik esitada tühistamisnõue, et tunnistada haldusakt kehtetuks, muude nõuet korral kaebuse eesmärk ei ole saavutatav. Ehkki viidatud lahendis oli vaidlus jõudnud sunniraha kohaldamiseni, on samad põhimõtted rakendatavad ka juhul, kui vaidlustada tuleks haldusakt, millest tekivad kohustused ja võimalus sunnivahendi rakendamiseks. 10.
2. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja ei saa haldusakti sisuga mittenõustumise korral kaitsta oma õigusi haldusakti tühisuse nõude esitamisega, vaid seda oleks tulnud teha ettekirjutusele tühistamiskaebuse esitamisega. Isegi juhul, kui kaebaja väited ettekirjutuse õigusvastasuse osas oleks tõesed, ei põhjusta see ettekirjutuse tühisust. Kaebaja saanuks sellisel juhul vaidlustada ettekirjutuse 30 päeva jooksul teatavakstegemisest arvates ja nõuda selle tühistamist, kuid antud juhul ta seda teinud ei ole. Kohus on kaebaja tähelepanu sellele ka oma 25.10.2010 määruses juhtinud, märkides, et kui kaebaja ei nõustu vaidlustatud ettekirjutusega, siis tuleb esitada selle tühistamisnõue ning kui selle esitamise tähtaeg on möödunud, siis tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus. Seega ka juhul, kui ettekirjutus oleks tõepoolest õigusvastane, tuleb seda täita, sest HMS 60 lg 2 alusel on jõustunud haldusakt kõigile täitmiseks kohustuslik. Vastavalt tuleb määrata ka sunniraha, kui 10 kohustused jäävad täitmata etteantud tähtajaks ja taotlust tähtaja muutmiseks ei esitata või ei tehta seda õigeks ajaks. 10.
3. Kaebuse asjaolud ja materjal kinnitavad, et viimase vastamise ajaks kaebaja seisundis muutusi ei ole toimunud. Ka faktilises olustikus ei ole toimunud muutusi ning muldkehand/mullavall on endiselt olemas ja endises asukohas, vastavalt kinnitab seda ka kaebaja enda esitatud OÜ Ehitusekspert töö andmestik ja kaebaja kinnitused ning nähtub, et kuhjatud muld soovitakse viia tagasi kinnistutele täiteks. Kohtule esitatud dokumentides on 26.08.10 A.T. selgitus (tlk 51), millest nähtub, et muldvalli ei rajanud ega tellinud küll A.T. ja selle rajas omal algatusel vallaga nõu pidamata Kaiu tee 6 kinnistu kasutaja N.B., kel oli selleks vajalik tehnika. A.T. selgitab, et N.B. korrastas Mõisavahe teeäärse ja osa, mis külgnes Nurmeniidu planeeringualaga ja ta ei kooskõlastanud töid valla ega ka kinnistuomaniku A.T.. Mulda soovitakse kasutada ära planeeringualal, kus on vaja kinnistuid tagasi täita või need haljastada. A.T. lubas selles pöördumises, et mullavall likvideeritakse hiljem, so 01.09.11.a. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et teine isik teostas tööd, mida ta ei aktsepteeri, siis ei ole jäänud ka vaidlust küsimuses, kas kinnistu omanik peaks antud juhul vastutama või mitte. Seega nähtub kohtule, et objekt mullavall on olemas ja planeeringuga selle rajamist antud kohta ette nähtud ei olnud. Kohalik omavalitsus ongi teostanud ehitusjärelvalvet ega ole oma nõuet muutnud. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt; sama paragrahvi lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti kehtivuse eeldusi reguleerib HMS § 61 ning selle sätte alusel kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (lg 1) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (lg 2). Tühisuse tuvastamisel saab kohus kindlaks teha vaid seaduses märgitud asjaolud. Juhindudes seadusest ja kohtupraktikast jääb kohus seisukohale, et käesolev vaidlus ei ole erandlik ning selle asjaolud kinnitavad, et kaebuse eesmärk ei ole saavutatav. Asjas pole vaidlust selle üle, et kaebajale on 09.11.2009 ettekirjutus nr 73/09 kätte toimetatud; ettekirjutust pole kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg pole lõppenud ja ettekirjutusega pandud kohustus pole ka tänaseni täidetud. Seega on nimetatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ja täitmata haldusaktiga. Haldusakti kehtivus tähendab, et haldusakti regulatsioon omab õiguslikku jõudu: koormava haldusakti puhul tähendab see, et on tekkinud haldusaktiga isikule peale pandud juriidiline kohustus. Kehtiva haldusaktiga isikule peale pandud kohustus kehtib sõltumata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane, ning seda kohustust eirates käitub akti adressaat õigusvastaselt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine ja käesolevas asjas võimaldanuks kaebajat sihile viia (vabaneda mullavalli likvideerimise kohustusest ja sunniraha määramisest) ettekirjutuse peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamine. Seega on kaebuse asjaoludest tulenevalt tegemist perspektiivitu nõudega kaebusega ja kohus tagastab kaebuse. Eeltoodut on kohus kaebajale selgitanud ja andnud korduvalt kaebajale võimaluse kaebust muuta ja formuleerida kaebuse nõuded ja eesmärk ning kui on näha, et muud nõuded ei vii sihile, siis on võimalik püüda leida kompromiss või esitada nõue, mis on suunatud haldusmenetluse uuendamise küsimuse võimalikkuse arutamisele. Kaebaja on ise pidanud neid soovitusi perspektiivituteks, mis ei tähenda, et kaebuse tagastamine iseenesest välistab uuesti kohtusse pöördumise, sj ka olukorra muutudes kohtule asjakohaste nõuete esitamist. 11 Riigikohus on oma 27.06.2010 määruses nr 3-3-1-20-10 märkinud, et Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 11

lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada

§ 11lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Eespool toodud tõlgendus ei välista aga kohtu kohustust kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ja teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta (

§ 11

lg 1 p 3), samuti vajaduse korral kaebuse käiguta jätmist ja kaebajalt täiendavate põhjenduste nõudmist (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-8-10, p 10). Kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine ei ole antud nõudega võimalik, seega tuleb pidada kaebust perspektiivituks.
3. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebus on perspektiivitu ning kaebuse eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. 12. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 84lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

Karin Kalmiste Kohtunik 12