3-11-1372/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1372 Otsuse kuupäev 29.09.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.T’i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot (seoses segadusega jalanõudega „Nike“, ei saanud kaebaja käia jalutuskäikudel ja spordisaalis). Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 29.09.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, 02.06.2011 saabus Tartu Halduskohtusse D.T’i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt 22.02.2010 ei pandud arusaamatul põhjusel kaebaja jalanõusid „Nike“ isiklike asjade ühtsesse nimekirja. Kaebaja andis 08.09.2010 oma jalanõud kontaktisik Kadrin Juusule, kuna need ei olnud kantud nimekirja. Järgmisel läbiotsimisel ei tahtnud kaebaja nende eest karistada saada. Haldusmaterjalidest nähtub, asjaolude uurimise käigus ei suutnud Viru vangla välja selgitada, kellele jalanõud „Nike“ kuuluvad. 17.02.2011 paigutati jalanõud „Nike“ kinnipeetava isiklike asjade juurde ning kanti isiklike asjade nimekirja. D.T märgib kaebuses, et pikalt veninud uurimise tõttu ei saanud ta käia jalutuskäikudel ning spordisaalis, sest väljas oli talv ja tal puudusid selleks vastavad jalanõud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla süülise tegevusega tekitati talle kahju summas 500 eurot. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla on seisukohal, et kaebajale ei ole mingisugust kahju tekkinud. Vangla märgib, et kinnipeetava isiklike asjade logist nähtub, et D. T’il olid olemas järgmised jalanõud: rannajalatsid, mustad kingad, sandaletid „Nike“ ja humanitaarabi korras väljastatud spordijalanõud. Viru Vangla leiab, et D. T’i väide, justkui tal ei oleks olnud jalanõusid, millega spordisaali külastada ning jalutamas käia, on alusetu. Vangla on seisukohal, et kuna kinnipeetaval olid vanglas olemas jalutamiseks sobivad jalanõud, siis tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS D.T on leidnud halduskaebuses, et seoses segadusega jalanõudega „Nike“ ei saanud ta käia jalutuskäikudel ja spordisaalis ning sellega on kaebajale tekitatud kahju. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 1 esimene lause ütleb, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja esitas 03.03.2011 kahju hüvitamise taotluse haldusorganile, Viru Vanglale. HKMS § 9 lg 3 järgi võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 16.05.2011 vastusega nr 6-16/9279-3 jättis Viru Vangla kaebaja taotluse rahuldamata, 31.05.2011 allkirjastas kaebaja oma kaebuse halduskohtule. Seega on esitatud kaebus tähtajaline. Kaebaja väitel tekitati talle mittevaraline kahju. RVastS § 7 lg 1 võimaldab avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida või mõne muu kohase nõudega kõrvaldada. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju, mille hüvitamist füüsiline isik võib nõuda, määratleb RVastS § 9 lg 1. Selle sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Haldusmaterjalidest nähtub, et 08.09.2010 andis D. T inspektor-kontaktisikule üle spordijalatsid „Nike“, mis ei olnud tema isiklike asjade nimekirjas. 17.02.2011 paigutati spordijalanõud kinnipeetava asjade juurde ning kanti isiklike asjade nimekirja, kuna vanglal ei õnnestunud välja selgitada, kellele spordijalanõud kuuluvad. Kaebaja väitel ei saanud ta selle ajavahemiku vältel käia jalutuskäikudel ja spordisaalis. Halduskohus asub seisukohale, et kaebaja väide, et tal ei olnud jalanõusid, millega spordisaalis ja jalutamas käia, on alusetu. Viru Vangla esitas kohtule kinnipeetava varade liikumise dokumendi, millest nähtub, et D. Tsajun’il olid olemas rannajalanõud, mustad kingad, sandaletid „Nike“ ja humanitaarabi korras väljastatud spordijalanõud. Dokumendist nähtub, et 22.02.2010 seisuga on kaebajale väljastatud humanitaarabi korras spordijalanõud. Lisaks nähtub varade liikumisest, et kaebajal on vähemalt alates 14.09.2010 seisuga olemas ka üks paar musti kingi. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus ajavahemikul 08.09.2010 – 17.02.2011 kasutada teisi jalanõusid, et käia jalutuskäikudel ja spordisaalis, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Kui kaebaja spordisaali või jalutamise võimalust ei kasutanud, siis ei olnud see jalanõude puudumisest tekkinud probleem, vaid isiku vaba tahe väljendus. Halduskohus leiab, et vaidlusalune toiming ei saanud kaebuse esitajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Muu mittevaraline kahju hüvitamisele ei kuulu. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2