) § 66 lg 1 tulenevalt sõlmitakse avalikul enampakkumisel leping isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega ja pakub kõrgeimat hinda.
lg 6 sätestab erandi, mille kohaselt on ostueesõigus üksnes võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Kadrina kinnisasi sisaldas nii enampakkumise välja kuulutamise ajal kui ka praegu maakatastri andmetel haritava maa kõlvikut 4,84 ha, loodusliku rohumaa kõlvikut 6,55 ha, õuemaad 0,17 ha ja muu maa kõlvikut 1,39 ha. Metsamaa kõlvik Kadrina kinnisasjal puudub. Seega kinnitati vaidlusaluse käskkirjaga õigusvastaselt Külma kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks M.J.. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et maakatastri andmete kohaselt ei sisalda Kadrina kinnisasi metsamaa kõlvikut. Metsamaa kõlvikuline koosseis on pakkuja jaoks tuvastatav üksnes maakatastris sisalduvate andmete põhjal, kus see peaks olema kohaselt registreeritud ning üheselt tuvastatav. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et Keskkonnaameti vastuses nr JT 133/11/21580-2 Maa-ameti päringule leitakse, et Kadrina kinnisasja ülevaatusel selgus, et tegemist on maatükiga, mis ca 1 ha ulatuses vastab metsaseaduse (MS) tähenduses metsa tunnustele. MS § 3 lõige 2 tähenduses on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud
lg-s 6 sätestatud erandit kehtestada piirinaabritele, kelle maatükk sisaldaks metsamaad MS § 3 lg 2 tähenduses, siis oleks see ka sõnaselgelt nii väljendatud. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebus ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. 2 Vastustaja Keskkonnaministeeriumi vastulause Vaidlusaluse käskkirjaga kinnitati õiguspäraselt Külma kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks tulenevalt
Kadrina kinnistu vastab
lg-s 6 sätestatud tingimustele, kuna sisaldab metsamaa kõlvikut.
lg 6 ei sätesta nõuet, et metsamaa kõlvikuline koosseis peab ilmnema üksnes maakatastri andmetest. Maakatastri andmed omavad vaid informatiivset tähendust, mis tähendab, et neil puudub absoluutne toime ja ka seaduses pole sätestatud neile tuginemise õigsuse eeldust.
lg 6 kohaldamisel lähtutakse põhimõttest, et metsamaa kõlviku olemasolu kinnisasjal tuleb hinnata vastavalt võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevale olukorrale. See on vajalik, kuna nii riigile kuuluvate kui ka nendega piirnevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade kõlvikute maaktastrist nähtuvad andmed ei pruugi ega saagi olla alati õiged ja ajakohased ning see on tingitud põhiliselt looduse arengu ja taimestiku kasvamise loomulikust protsessist. Seetõttu ei pidanud vastustaja põhjendatuks
lg 6 kohaldamisel hinnata kinnisasja kõlvikulist koosseisu üksnes katastriüksuse maakatastris registreerimise hetkel kantud andmetele tuginedes. Keskkonnaamet tuvastas paiklikul ülevaatusel, et Kadrina kinnisasja puhul on tegemist maatükiga, mis vastab ca 1 ha ulatuses MS § 3 lg 2 p 2 tähenduses metsamaa tunnustele. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et Kadrina kinnisasjal asub metsamaa, mis kujutab endast maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 11 tähenduses kõlvikut, mis on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Maa-ameti kaardiserveri andmete väljatrükist nähtub, et Kadrina katastriüksus on mõõdistatud 13.06.2003 ja registreeritud maakatastris 08.04.2004. Seega on Kadrina maaüksuse mõõdistamisest möödunud enam kui 8 aastat ja maakatastrisse kandmisest enam kui 7 aastat. Kuivõrd katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määramine ei ole maaomaniku, vaid maamõõtja pädevuses ning kuivõrd maaomanikul ei ole kohustust kõlvikulise koosseisu muutumisest ei regulaarselt ega ka ebaregulaarselt kedagi informeerida, siis ei ole ka üllatav, et möödunud 8 aasta jooksul on muu maa kõlvikust (mis sisaldas endas võsa või põõsastikku või harvikut või noorendikku) ja osaliselt ka loodusliku rohumaa kõlvikust saanud MS § 3 lg 2 p-s 2 sätestatud metsamaa tunnustele vastav maa. Lähtudes eeltoodust palub Keskkonnaministeerium jätta kaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja Maa-ameti kasuks riigilõiv. Kolmanda isiku M.J.i seisukoht Kolmas isik M.J. leiab, et kaebus on alusetu. Keskkonnaministri motiivid otsustuse tegemisel on olnud seaduslikud ja põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Käesolevas haldusasjas on vaidlusküsimuseks see, kas vastustaja pidi kinnisasja võõrandamisel lähtuma vaid maaregistri andmetest või võis Kadrina kinnistul metsamaa kõlviku olemasolu ka iseseisvalt kindlaks teha, lähtudes muudest kui maaregistri andmetest.
lg 6 kohaselt on riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja 3 omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kaebuse esitaja on
lg-t 6 tõlgendades õigesti leidnud, et
seab võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku poolt ostueesõiguse teostamise sõltuvusse sellest, kas võõrandatav kinnisasi sisaldab metsamaa kõlvikut või mitte ning MaaKatS § 9 lg 2 p 11 kohaselt sisaldab andmeid kõlvikute kohta maaregister. Samas ei sätesta
KatS § 2 p 11, et kõlviku kindlakstegemisel omavad õiguslikku tähendust ainult maaregistrisse kantud andmed.
lg 6 eesmärk eelisostuõiguse andmisel metsamaa kõlvikut sisaldava naaberkinnisasja omanikule on efektiivne metsamassiivide majandamine. Selle eesmärgi valguses ei oma tähendust, kas metsamaa on kõlvikuna maakatastrisse kantud või mitte, oluline on, et ta on faktiliselt olemas. MaaKatS § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. MaaKatS § 8 lg-te 1, 5 ja 7 kohaselt registreerib katastriüksusi ning teeb katastrisse kandeid, sh parandusi ja muudatusi, katastripidaja MaaKatS-s sätestatud alustel. Katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Katastriüksuse registreerimiseks, kande või muudatuse tegemiseks esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. MaaKatS § 18 lg 1 kohaselt peab katastripidaja katastriüksuse registreerimisel katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Seega on küll õige kaebaja väide, et maakataster kajastab olulisi andmeid maatüki kohta ning ühtlasi peab olema tagatud nende andmete avalikkusele kättesaadavus, kuid kataster sisaldab andmeid katastriüksuste kohta nende registreerimise aja seisuga ning parandusi ja muudatusi tehakse maakatastrisse vaid seadusest tulenevatel alustel või katastriüksuse omaniku soovil, mis tähendab, et katastripidaja ei tee maakatastrisse ühtegi registreerimis-, parandus- ega muutmiskannet omal algatusel. Seetõttu on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult lähtunud
lg 6 kohaldamisel põhimõttest, et metsamaa kõlviku olemasolu kinnisasjal tuleb hinnata võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevast olukorrast tulenevalt, mitte aga piirduda üksnes maakatastris registreeritud andmetega kinnisasjade kõlvikulise koosseisu kohta. Eelöeldut toetab ka haldusmenetluse seaduse § 6, mis kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Maa-ameti kaardiserveri andmete väljatrükist (tl 11) nähtub, et Kadrina katastriüksus on mõõdistatud 13.06.2003 ja registreeritud maakatastris 08.04.2004. Seega on Kadrina maaüksuse mõõdistamisest möödunud enam kui 8 aastat. Vastustaja on õigesti osundanud, et katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määramine ei ole maaomaniku, vaid maamõõtja pädevuses ning maaomanikul ei ole kohustust kõlvikulise koosseisu muutumisest kedagi informeerida. Seetõttu on loogiline, et möödunud 8 aasta jooksul on muu maa kõlvikust saanud MS § 3 lg 2 p-s 2 sätestatud metsamaa tunnustele vastav maa, mille on kohapealsel ülevaatusel tuvastanud ka Keskkonnaamet (tl 10). Lisaks eeltoodule on kohtutoimikusse esitatud tõend selle kohta, et Kadrina kinnistul teostati 01.09.2011 metsa takseerimine Metsaeksperdi metsakorralduse OÜ taksaator R. R.’a poolt. 02.09.2011 koostatud aktist “Metsa inventeerimisandmed 2011-2020” (tl 115-118) tulenevalt on Kadrina kinnistu metsamaa pindala 1,01 ha, millest hall-lepikud moodustavad 0,72 ha ja remmelga puistud 0,29 ha, kasvava metsa tagavara on 160 tm (keskmiselt 159 tm/ha). Metsa inventeerimise käigus on moodustatud neli metsaeraldist. Kadrina kinnistul asuv mets on arenguklassi poolest keskealine kuni küps, täius on keskmiselt 95%. Puuliikidest on esindatud hall-lepp, remmelgas ja haab. Hall-lepikute keskmine vanus on 25 a, keskmine kõrgus 15 m, keskmine diameeter 13 cm ja tagavara 116 tm. Remmelga puistute keskmine vanus on 30 a, kõrgus 16 m, diameeter 18 cm ja tagavara 36 tm. Haavikute keskmine vanus on 35 a, kõrgus 19 m, diameeter 20 cm ja tagavara 10 tm. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti läbiviidud menetluses kohaldanud uurimisprintsiipi ja tuvastanud Kadrina kinnisasjal metsamaa kõlviku olemasolu 4 muude andmete alusel kui maakataster. Arvestades, et maakatastri andmed on informatiivse tähendusega ning loodus on pidevas arengus ja muutumises, on põhjendatud vastustaja praktika lähtuda maa kõlvikulise koosseisu kindlaksmääramisel faktilisest olukorrast looduses maa võõrandamise aja seisuga. Selline praktika ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Mis puudutab kaebaja väiteid sellest, et tuvastades metsamaa kõlviku muude andmete alusel kui maakataster, ei ole pakkujatele üheselt jälgitav, millistel alustel eelisostuõigus tekib, siis reeglina pakkuja siiski teab, millist kinnisasja ta osta plaanib ning on kursis ka naaberkinnisasjadega. Ka on võimalik Maa-ameti veebilehelt (Geoportaal – kiirpäring maaregistrist – katastriandmed) vaadata kinnisasja katastriandmetele lisaks kaarti, millest tavaliselt nähtub metsa olemasolu kinnistul, isegi kui see on kõlvikuliselt katastris määramata. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja OÜ-lt Farad Group tuleb vastustaja Keskkonnaministeeriumi kasuks välja mõista kantud menetluskuluna riigilõiv summas 12.78 eurot (HkMS § 83 lg 2 ja § 92 lg 1). Riigilõivu tasumist tõendav dokument on toimikusse esitatud (tl 50). Maret Altnurme Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.