← Eesti

3-09-2867/70

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2011; Tallinn Haldusasja number 3-09-2867 Haldusasi M.L. kaebus Eesti Vabariigi poolt seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – M.L., esindaja vandeadvokaat Triin Ploomipuu; Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Tanel Kalmet Resolutsioon 1. Kinnitada M.L. ja Justiitsministeeriumi vahel 21.09.2011 sõlmitud kompromiss, mis on kokkuvõtlikult järgmine:

  1. a)Vastustaja tasub kaebuse esitajale hiljemalt 01.11.2011 poole põhinõudest, mis on seni avaldajale vastustaja poolt hüvitamata, netosummas 5305 (viis tuhat kolmsada viis) eurot;
  2. b)Vastustaja hüvitab poole kaebuse esitaja poolt seoses kohtumenetlusega kantud menetluskuludest hiljemalt 01.11.2011 summas 1971 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend üks) eurot ja 72 senti;
  3. c)Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda. 2. Lõpetada haldusasja 3-09-2867 menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 3) ja saata määruse ärakiri menetlusosalistele Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.L. mõisteti temale esitatud süüdistuses Riigikohtu 24.04.2009 otsusega õigeks. Eelnevalt oli kaebuse esitaja Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 määrusega ametikohalt kõrvaldatud. Teenistussuhe taastati enam kui kolm aastat hiljem Põhja Politseiprefektuuri 29.04.2009 käskkirjaga. 2. M.L. esitas Justiitsministeeriumile seoses ametist kõrvaldamisega vastava kahju hüvitamise nõude. Justiitsministeeriumi 04.11.2009 vastusega nr 7.1-9/9038 jäeti taotlus esialgu rahuldamata. 3. M.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks. Kohus luges taotluse kahju hüvitamise nõudeks, millega kaebuse esitaja taotles 711 291 krooni ja 80 sendi suurust summat saamata jäänud töötasu ja vastavate lisatasude eest, 24 641 krooni ja 77 sendi suurust summat saamata jäänud töötasult ja lisatasudelt ettenähtud ja tagastatava tulumaksu eest ning viiviseid alates summa sissenõutavaks muutumisest kuni töötasu ja lisatasude kohase väljamaksmiseni. Kaebus võeti Tallinna Halduskohtu 29.12.2009 määrusega taoliselt menetlusse (tl 77). 4. Tallinna Halduskohtus 20.05.2010 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja võimaliku kompromisslahenduse leidmiseks, sest vastustaja nõudele kui sellisele lähtuvalt vastavasisulisest kohtupraktikast vastu ei olnud ning pigem taandus vaidlus sellele, milline peaks olema hüvitatava summa täpne suurus (kohtuistungi protokoll, tl 105-107). 5. 08.10.2010 esitatud kaebuse täiendusest nähtus, et vastustaja oli kandnud 31.08.2010 kaebuse esitajale hüvitusena üle 437 692 krooni (neto) suuruse summa. Vastav brutosumma oli 570 000 krooni. Avaldaja selgitas, et ametist kõrvaldamise perioodil saamata jäänud töötasu ja lisatasude hüvitamise nõude suuruseks jääb seega veel 141 291,80 krooni ning soovis täiendada kaebust seonduvalt tagastamata tulumaksu puudutava nõudega (tl 114-116). 6. Tallinna Halduskohtu 09.12.2010 määrusega paluti esitada selgesõnaline nõue koos täpsustatud ja konkreetselt välja toodud summaga, mille hüvitamist taotletakse ning tasuda vastavalt summalt 5protsendiline riigilõiv (tl 118-119). 7. Kaebuse esitaja tasus 23.12.2010 riigilõivuna 8 296 krooni ja 68 sendi suuruse summa. Sellest järeldus, et tegemist on 165 933 krooni ja 57 sendi suuruse rahalise nõudega. 8. Tallinna Halduskohtu 25.04.2011 määrusega määrati uuesti kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 141). 9. Tallinna Halduskohtus 03.06.2011 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele veelkord täiendava tähtaja, et sõlmida kompromiss. Kohtuistungi protokollis fikseeriti ka võimaliku kompromissi piirjooned ja seda eelkõige summade suurusjärkusid puudutavas osas (kohtuistungi protokoll, tl 154156). 10. 21.09.2011 sõlmisid menetlusosalised kompromissi ja see esitati Tallinna Halduskohtule kinnitamiseks (tl 169-170). 11. Kompromissi sisu on järgmine: „Kaebaja ja vastustaja on saavutanud kokkuleppe käesoleva vaidluse lahendamiseks kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: 1. Vastustaja tasub kaebajale poole kaebaja põhinõudest, mis on seni kaebajale vastustaja poolt hüvitamata, netosummas 5 305 eurot. Vastustaja tasub nimetatud summa kaebaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Sampo pangas hiljemalt 01.11.2011. 2 2. Vastustaja hüvitab kaebaja menetluskulud järgmiselt: vastustaja hüvitab kaebajale poole kaebaja poolt seoses kohtumenetlusega kantud menetluskuludest summas 1 971,72. Vastustaja tasub nimetatud summa kaebaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Sampo pangas hiljemalt 01.11.2011. 3. Menetlusoalised paluvad kaebajale tagastada pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 265,13 eurot (4 148,34 krooni; arvestades, et kaebaja on tasunud riigilõivu kogusummas 8 296,68 krooni ehk 530,25 eurot). Riigilõivu summas 265,13 eurot palub kaebaja üle kanda tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Sampo pangas. 4. Menetlusosalised kinnitavad, et käesoleva kompromisskokkuleppe jõustumisel ei oma menetlusosalised üksteise suhtes mistahes varalisi ning mittevaralisi nõudeid ja pretensioone. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja haldusasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest HKMS § 24 lg 2 järgi. 5. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Menetlusosalised paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Käesolev kompromisskokkulepe on koostatud kolmes eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks

(1)eksemplar ja üks
(1)eksemplar esitatakse kinnitamiseks kohtule.“ KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 21 lg 3 kohaselt on menetlusosalistel võimalus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetlus kompromissiga.
  2. Kohus leiab, et kokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille puhul tuleks kaaluda kompromissi kinnitamata jätmist. Menetlusosalised on viidanud halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg-le 2 ning kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi on menetlusosalised leppinud kokku ka menetluskulude jaotuses. Olenemata menetlusosaliste poolt antud kinnitusest seonduvalt menetluse lõpetamise tagajärgedega selgitab kohus siinkohal veelkord, et tulenevalt HKMS § 24 lg-st 2 ei saa isik menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
  3. Kaebuse esitaja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist poole summa ulatuses. Kaebuse esitaja tasus 23.12.2010 maksekorraldusega nr 21244 (tl 134) riigilõivu 8296,68 krooni. Käesoleval juhul kuulub lähtuvalt HKMS § 84 lg 5 p-st 1 tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 4148,34 krooni vastavas vääringus eurodes. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumise järgselt eraldi määrusega.
  4. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas HKMS § 21 ja § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Enno Loonurm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.