← Eesti

3-11-51/33

Obsah (4)§ 33§ 31§ 32§ 12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-51 Haldusasi Advanced Sp

§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 29.09.2010 maksuotsusega nr 12.23/4602-15 kohustati Advanced Sports Installations Baltic OÜ-d tasuma maksustamisperioodide september 2008 kuni veebruar 2009 eest erinevaid maksusid kokku 795 716 kr. Kaebuses halduskohtule vaidles Advanced Sports Installations Baltic OÜ maksuotsusele vastu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete maksustamist puudutavalt ja palus tühistada maksuotsuse osas, millega kohustati osaühingut tasuma täiendavalt maksusid (tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) summas 626 139 kr. 3-11-51 Tallinna Halduskohus lahendas asja kirjalikus menetluses ja jättis 23.05.2011 otsusega haldusasjas nr 3-11-51 Advanced Sports Installations Baltic OÜ kaebuse rahuldamata. Advanced Sports Installations Baltic OÜ esitas 27.06.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.06.2011 määruses, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes, jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja andis apellandile 10-päevase tähtaja apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos tähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjuste äranäitamisega. Advanced Sports Installations Baltic OÜ esitas 05.07.2011 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks, tuues tähtaja ületamise põhjustena välja järgmised asjaolud. Halduskohtu 23.05.2011 otsus toimetati kätte ainult kaebaja lepingulisele esindajale, kelle volitused kliendilepingu kohaselt lõppesid 31.03.

  1. Kaebajal ja tema esindajal ei olnud võimalik uutes lepingutingimustes kokku leppida enne 25.06.
  2. Kaebaja vajas pärast kohtuotsusest teadasaamist ja sellega tutvumist aega, et järele mõelda kaebuse esitamise ja kliendilepingu uuendamise vajaduse üle. Sellekohase otsustuse tegemist takistas aga asjaolu, et kaebaja ainus juhatuse liige ja töötaja Raul Lättemägi viibis mais ja juunis suurema osa ajast välislähetuses (25.27.05.2011, 31.05.-02.06.2011, 06.-08.06.2011, 09.-10.06.2011, 14.-16.06.2011, 20.-22.06.2011). Analoogiliselt Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-129-07 ja 3-2-1-128-08 on ka antud juhul alus taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, sest menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud kaebajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks kaebaja teinud menetlustoimingu õigel ajal, kui kohtulahend oleks talle kätte toimetatud. Kliendilepingut ei olnud võimalik uuendada enne 25.06.2011 ka seetõttu, et OÜ Leesment & Partnerid tegevjuht ja ainus jurist Mihkel Leesment viibis 06.-16.06.2011 palgata puhkusel ja 17.18.06.2011 välislähetuses ning sel ajal oli võimatu temaga ühendust saada ja läbirääkimisi pidada. 23.-24.06.2011 olid pühad ning esimeseks võimaluseks kliendilepingut sõlmida oli 25.06.
  3. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-135-08 tuleb lugeda juristi puhkus möödalastud menetlustähtaja ennistamise aluseks, kui õigusbüroos töötab ainult üks jurist. Arvestada tuleb ka sellega, et kaebaja juhatuse liikmel pole juriidilist haridust. Halduskohus lahendas asja kirjalikus menetluses ega selgitanud kaebetähtaegu ega otsuse avalikult teatavakstegemise korda ja tähendust, mis raskendas kaebajal apellatsioonkaebuse esitamise korra täielikku mõistmist. Halduskohus ei järginud Riigikohtu juhist märkida selguse huvides otsusesse apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Kogenematu isikuna arvas kaebaja, et tal on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega üks kuu. Seetõttu eeldas ta, et kaebetähtaeg lõpeb 23.06.2011 ning kuna see oli püha, siis langenuks tähtpäev esmaspäevale 27.06.
  4. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka asja sisulist tähtsust ja tagajärgi kaebajale ja samas olukorras olevatele teistele ettevõtjatele laiemalt. Vaidluse sisuks on põhimõtteline küsimus, kas töötajatele, kes töötavad valdavalt erinevates välisriikides, omamata püsivat töökohta Eestis või mõnes konkreetses välisriigis, on lubatud maksta lähetuse päevaraha maksuvabalt. Vaidluse tulemusest sõltub kaebaja majandustegevuse jätkumine. Kaebaja tegevuse lõpetamine võib kaasa tuua ka Advanced Sports Installations Europe AS tegevuse lõpetamise, sest viimane kasutab oma tegevuses kaebajale kuuluvat tehnikat. Kaebaja pankroti korral võõrandatakse see tehnika ilmselt enampakkumisel ja aktsiaselts jääb ilma töövahenditest. Seega on vaidluse lahendamine oluline mõlema äriühingu jaoks. Samuti omab asja sisuline lahendus tähtsust õiguse ühetaolise kohaldamise aspektist. Päevarahade maksmise maksuõiguslikud aspektid omavad ettevõtluses suurt tähtsust, et olla välisturgudel konkurentsivõimeline. 2

(5)3-11-51 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leidis, et apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning palus jätta selle rahuldamata. Seadusest ei tulene kohtuotsuse edastamise kohustust kaebajale, kui tal on olemas lepinguline esindaja. Kaebusele lisatud 01.07.2008 volikirjast nähtuvalt kehtis OÜ-le Leesment & Partnerid antud volitus kaebaja esindamiseks tähtajatult. Kliendilepingut kehtivuse tähtajaga 31.03.2011 halduskohtule ei esitanud. Kohus edastas kõik menetlusdokumendid kaebaja lepingulisele esindajale ja kuni apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseni ei olnud kaebaja sellele vastu vaielnud. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning seega pidi ta kirjaliku menetluse eripärast teadlik olema. 19.01.2011 määrusega teavitas kohus menetlusosalisi asja lahendamisest kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks (04.04.2011) ning määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (23.05.2011). Selle määruse tegemise ajal oli kaebaja lepinguliseks esindajaks M. Leesment, kellel oli määruse kättesaamisel kohustus kaebajale tema õigusi selgitada. Kuna juba jaanuaris 2011 oli kaebajale teada, et kohtuotsus tehakse mais 2011, so pärast kliendilepingu lõppemist, oleks ta pidanud juba siis alustama läbirääkimisi võimaliku edasise koostöö ja kliendilepingu pikendamise üle. Kaebaja lähetused ei ole sündmused, mille tekkimist ja kulgemist kaebaja ise vahetult mõjutada ei saa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1, Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-58-07 ja 32-1-148-06). Samuti peaks lähetus tavapäraselt vähemalt paar nädalat ette teada olema. Objektiivseks põhjuseks ei ole ka olukord, kus kaebaja valitud esindaja viibib palgata puhkusel. Sellisel juhul peab kaebaja leidma endale esindaja, kes ei viibi palgata puhkusel ja kellega on võimalik kliendileping sõlmida koheselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

§ 31

lg 4 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Käesolevas asjas tegi Tallinna Halduskohus otsuse avalikult teatavaks 23.05.2011; seega tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 22.06.2011. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 27.06.2011, so seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

§ 32

lg 31 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast samas seaduses sätestatud tähtaja möödumist, tuleb koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

§ 12

lg 3 järgi rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt õigustavad tähtaja ületamist üldjuhul vaid objektiivsed takistused, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa; erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja taotlusest ei nähtu selliseid objektiivseid takistusi, mis õigustaksid apellatsioonitähtaja ennistamist; samuti ei õigusta tähtaja ületamist kaebaja viidatud subjektiivsed asjaolud. Kaebajat halduskohtus esindanud M. Leesmenti puhkus oli ettenähtav ja vajaduse korral saanuks ta eelseisvast puhkusest ka oma klienti teavitada. Kaebaja juhatuse liikme viibimine välislähetuses on sõltuv kaebajast ja tema juhatuse liikmest endast. Tegemist ei ole ettenägematu olukorraga, millega ei oleks olnud võimalik juba varem arvestada ja oma tegevust vastavalt planeerida (Riigikohtu 25.11.2008 määrus nr 3-3-1-76-08). Seejuures saab kohtuotsusega tutvuda ja sellele edasikaebe vajaduse üle otsustada ka välislähetuses viibides. Kaebaja väidab, et tal jäi vähe aega kohtuotsusega tutvumiseks ja edasikaebamise üle otsustamiseks, kuid ei märgi ennistamise taotluses, millal M. Leesment talle kohtulahendi edastas. Riigikohus märkis 10.05.2004 määruses nr 3-3-1-23-04, et äriühingul on oma õiguste efektiivseks kaitseks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks 3

(5)3-11-51 olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks; seda eeldusel, et menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt on objektiivselt võimalik. Seega olukorras, kus kaebaja soovis kohtuotsust edasi kaevata, kuid ei saanud kliendilepingu uuendamiseks seni esindajaks olnud M. Leesmenti tema puhkusel viibimise tõttu kätte, tulnuks tal pöörduda mõne teise professionaalset õigusabi osutava isiku poole või siis ise seadusega sätestatud tähtajal apellatsioonkaebuse koostada ja esitada. Tähtaja ennistamiseks ei anna alust taotluse väide kaebaja juhatuse liikmel juriidilise hariduse puudumise kohta ning põhjendatud pole ka kaebaja väide, et kohus ei selgitanud kaebetähtaega ega otsuse avalikult teatavakstegemise korda ja tähendust. Halduskohus on selgitanud otsuses edasikaebamise korda järgmiselt: „Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 23.05.2011, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31

lg 4).“ Kuigi halduskohus ei ole märkinud otsuses vastavalt Riigikohtu juhisele apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana, ei saanud eeltoodud selgitusest jääda kaebajale kuidagi ekslikku arusaama, et apellatsioonkaebuse esitamiseks on aega üks kuu, ja seda olenemata sellest, kas kaebaja juhatuse liikmel on juriidiline haridus ja kogemus või mitte. Mitut äriühingut juhtiva isiku puhul ei ole põhjust eeldada, et ta ei saa selliselt sõnastatud edasikaebamise korrast aru ega ole suuteline oma teadmisi vajadusel kontrollima, sest halduskohus on toonud välja ka õigusnormi, millest edasikaebamise kord tuleneb. Vastustaja viitab õigesti, et halduskohtule pole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kaebaja ja teda halduskohtus esindanud OÜ Leesment & Partnerid vaheline kliendileping oleks lõppenud 31.03.2011, nagu tähtaja ennistamise taotluses väidetakse. Kaebusele lisatud 01.07.2008 OÜ-le Leesment & Partnerid väljastatud volikirja järgi on see antud edasivolitamise õigusega ja volitus kehtib tähtajatult. Sama volikiri on lisatud ka apellatsioonkaebusele. Apellatsioonkaebusele on lisatud ka 01.07.2010 väljastatud volikiri Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le, Priit Palmistele ja Mihkel Leesmentile. Ka see volitus on antud edasivolitamise õigusega ja on tähtajatu. 01.10.2010 OÜ Leesment & Partnerid ja Advanced Sports Installations Baltic OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu, milles fikseeriti selle kehtivuse tähtajaks 31.03.2011 ja märgiti, et selle lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse pooltevahelised varasemad kokkulepped osas, milles need on vastuolus lepinguga, esitas kaebaja alles apellatsioonikohtule koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega. Seetõttu ei saanud halduskohus viidatud kliendilepinguga sätestatud tähtajast teadlik olla. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult; mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Kuna käesolevas asjas toimunud halduskohtumenetluses esindas kaebajat volituse alusel lepinguline esindaja Mihkel Leesment (kes 07.01.2011 esitas kohtule kaebuse, kõrvaldas kohtu nõudel kaebuse puudused, kinnitas PMTK 28.02.2011 vastulause ja sellele lisatud dokumentide kättesaamist ning esitas 30.03.2011 kirjaliku seisukoha vastustaja vastusele koos kohtukulude nimekirja ja kuludokumentidega) ja halduskohut ei teavitatud esindaja volituste lõppemisest enne kohtuotsuse tegemist, siis edastas halduskohus kohtulahendi õigesti kaebaja volitatud esindajale ega pidanud otsust saatma lisaks ka kaebaja juhatuse liikmele. M. Leesment kinnitas kohtuotsuse kättesaamist selle avalikult teatavaks tegemise päeval, so 23.05.2011, ega teavitanud kohut temal esindusõiguse puudumisest. Ka seetõttu ei saa halduskohtule ette heita kohtuotsuse saatmata jätmist kaebajale isiklikult. Halduskohus teavitas menetlusosalisi 19.01.2011 määrusega asja lahendamisest kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja selgituste esitamiseks kuni 04.04.2011 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 23.05.2011. Seega teadsid kaebaja ja tema esindaja juba jaanuaris 2011 kohtuotsuse tegemise ajast ning arvestades kohtuot4

(5)3-11-51 suse apelleerimise võimalusega ühe või mõlema poole poolt, pidid nad võtma juba varakult tarvitusele meetmeid kliendilepingu tähtaja pikendamiseks. Eeltoodud põhjendustel ei pea ringkonnakohus apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjusi sellisteks, mis tingiksid tähtaja ennistamise, ning tagastab apellatsioonkaebuse selle esitajale

§ 33lg 3 p 2 alusel läbivaatamatult. Silvia Truman Lauri Madise Kaire Pikamäe 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.