3-11-1193/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1193 Otsuse kuupäev

1. september 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi E Ti kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja E T Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Rahuldada E Ti kaebus.
4. Tuvastada, et E T töötas ajavahemikul 31.märts 1977 kuni 31.detsember 1985 Viljandi Metsamajandis täistööpäevaga metsväljaveo autojuhina, mis vastab Vabariigi valitsuse 16.juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII osa koodile nr
5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.10.
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja kaebaja seisukoht
8. mail 2011 pöördus E T Tartu Halduskohtusse taotlusega tuvastada tema töötamine täistööajaga metsaväljaveo autojuhina Viljandi Metsamajandis perioodil
9. märts 1977 -
10. detsember 1985 ning tunnustada tema õigust saada vanaduspensioni soodustingimustel. 1
11. Kaebuse esitaja soovib kohtus tunnistajate ütlustega tõendada, et ta töötas
12. märts 1977 -
13. detsember 1985, s.o 8 a 9 kuud, Viljandi Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina, mis annab E Tile õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži ning sellest tulenevalt ka soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse.
14. Vajalikud dokumendid selle ajavahemiku kohta ei ole aga säilinud. Olemasolevad säilinud dokumendid on vormistanud vigadega. Tartu Maa-arhiivis on säilitatud 31.märtsi 1977.a direktori käskkiri nr 2-1/58, mille kohaselt viidi metsapunkti laadija E T üle metsapunkti 3.liigi metsaväljaveo autojuhiks tööstuslikul metsavarumisel ja 3.kategooria autoremondi lukksepaks alates 31.märtsist 1977.a. Tegelikult tegi ta alates
15. märts 1977.a üksnes metsaväljaveo autojuhi tööd kuni 31 detsember
16. Selles ajavahemikus ei teinud ta autoremondi lukksepa tööd, vaid tegi ainult metsaväljaveo autojuhi tööd. Tema töötamist Viljandi Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina tõendavad lisaks tööraamatule ja Tartu Maa-Arhiiviteatisele 05.04.2011 nr 18-75.11/TS-1042 tunnistajad Raivo Sarnik, Rein Tischler ja Jüri Pärt. Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti seisukoht
17. E Ti töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub tema töötamine (tööle võtmine) perioodil
18. märts 1977 -
19. detsember 1985 metsaveoautojuhina (tööraamatu kanne nr 8) või metsaväljaveo autojuhina. Seega ei ole nende dokumentidega tõendatud töötamine täis tööpäeva ulatuses metsaväljaveo autojuhi (nimekiri 2 XII ptk p 1 kood 11442) ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Samas esineb vasturääkivusi direktori käskkirjade ja tööraamatu kannete vahel, mis annab õiguse soodusstaaži tuvastamiseks tunnistajate ütluste alusel.
20. Kohtuistungil, peale kaebuse esitaja seletuse ja tunnistajate ütluste ära kuulamist, leidis Sotsiaalkindlustusameti esindaja, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ja et E Ti pensioniõiguslik staaž tuleks lugeda tuvastatuks. Kohtu põhjendused ja otsus
21. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. E.T soovib tuvastada fakti, et ajavahemikul 31.03.1977.a kuni 31.12.1985.a , so 8 aastat ja 9 kuud, töötas ta Viljandi Metsamajandis kogu tööpäeva metsaväljaveo autojuhina. Sellest sõltub kaebajal soodustingimustel vanaduspenisoni määramine. Nimelt on soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Seega soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 2 õigus 58aastaselt. ET jõudis nimetatud vanusesse 19.06.2009.a. Seega on kaebajal põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks, sest soovitud tuvastus annab kaebajale õiguslikku kasu. 2
22. Vabariigi Valitsuse
23. juuli
24. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
25. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsavarumisega tegeleva ettevõtte metsaväljaveo autojuhil (kood 11442).
26. E T soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel seoses töötamisega metsaväljaveo autojuhina Viljandi Metsamajandis. Tööraamatu kande (8.kanne) kohaselt viidi E T Viljandi Metsamajandis alates 31.03.1977 üle metsapunkti 3 liigi autojuhiks tööstuslikul metsavarumisel ja remondi lukksepana 3.kateg. omal soovil (tlk.10). Kande aluseks on olnud direktori 31.03.1977 a. käskkirja nr 2-1/
27. (tlk.35 ) 01.01.1986 on E.T ümbernimetatud veoautojuhiks.
28. Kohus leiab, et kaebuse esitaja enda seletuse ja tunnistajate Rein Tischler, Raivo Sarnik ning Jüri Pärt ütlustega on tõendatud, et E T töötas vaidlusalusel perioodil, so 31.03.1977 kuni 31.12.1985 Viljandi Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina täistööpäeva ulatuses. Kõik kolm tunnistajat töötasid Viljandi Metsamajandis vaidlusalusel perioodil koos kaebuse esitajaga. R.Tischler töötas mehaanikuna, R.Sarnik metsameistrina ning J.Pärt metsaveo traktoristina. Tunnistajate ütlused tõendavad kaebuse esitaja väiteid, et tema töö sisuks oli metsa varumisel metsa väljavedamine. Traktorid vedasid eelnevalt palgid platsile kokku, palkide autodele pealepanek toimus autojuhti poolt ning metsast väljavedamine toimus autodega, millel töötas ka kaebuse esitaja. Tunnistajate ütluste kohaselt oli E.T hõivatud metsaväljaveoga kogu tööpäeva. Mingeid lukksepatöid autojuht tegema ei pidanud, selleks olid eraldi lukksepad ja remonditöökoda. Ka arhiiviteatises on märgitud, et E.Ti isiklike palgakontokaartide alusel töötas E.T pidevalt täistööpäeva ulatuses metsapunktis .
29. Kohus ei ole tuvastanus vastuolusid kaebaja seletuste ja tunnistajate ütluste vahel, samuti puuduvad kohtul andmed tunnistajate isiklikust huvitatust esitatud kaebuse lahendamise tulemuste suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks. Kohtuistungil ei vaielnud staaži tuvastamisele vastu ka arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti esindaja.
30. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et E T töötas perioodil 31.03.1977 kuni 31.12.1985 metsaväljaveo autojuhina metsavarumisega tegelevas ettevõttes, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII osa koodile nr
31. Eda Muts kohtunik 3 4