← Eesti

3-06-91/50

Obsah (10)§ 154§ 98§ 102§ 77§ 81§ 94§ 11§ 57§ 150§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus 21. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number

§ 154lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 2 p 2 alusel rahatrahv 8 000 kr.

  1. 30.03.2005 korraldusega nr 12-2.1/3264 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks alustas LMK OÜ Pambu suhtes OÜ Pambu ja Horoskop OY vahelistest tehingutest tulenevate maksukohustuste arvestamise ja tasumise õigsuse uue üksikjuhtumi kontrolli. Korralduses märgiti, et OÜ Pambu väärteomenetluse käigus kinnitasid OÜ Pambu juhatuse liikmed, et Horoskop OY-ga sularahas tehtud tehingud OÜ Pambu raamatupidamises kajastatud ei ole ning tehingute kohta on peetud bilansivälist arvestust, mistõttu kohustatakse OÜ-d Pambu ilmuma maksuhalduri juurde teabe andmiseks ja esitama revidendile Horoskop OY sularahatehingute kohta peetud bilansiväline arvestus ja sellega seonduvad dokumendid. 19.05.2005 väljastas LMK Aadu Kuusele teate tema suhtes kontrolli, mille käigus ei tuvastatud Aadu Kuuse maksukohustust muutvaid asjaolusid, lõpetamise kohta, ning koostas samal päeval OÜ Pambu kontrollimise kohta kontrollakti nr 12-3/
  2. Kontrollaktile esitas OÜ Pambu vastuväited, millega Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) ei nõustunud ning 19.09.2005 maksuotsusega nr 12-5/67 suurendas OÜ Pambu 0 % 2

(13)3-06-91 määraga maksustatavat käivet 2 805 936 kr võrra ja määras täiendavalt tasumisele tulumaksu 985 868 kr. Maksuotsuse kohaselt maksis Horoskop OY perioodil 2000 - 2003 OÜ Pambu juhatuse liikmele Aadu Kuusele sularaha kokku 2 805 936 kr OÜ Pambu poolt ajavahemikul 24.07.2000–12.05.2003 väljastatud 38 arve alusel. OÜ Pambu ei ole Horoskop OY-le väljastatud arveid oma raamatupidamisarvestuses kajastanud ega Aadu Kuusele Horoskop OY poolt nimetatud arvete alusel tasutud sularaha 2 805 936 kr kassasse arvele võtnud. Kuna OÜ Pambu raamatupidamises puuduvad dokumendid sularaha 2 805 936 kr kasutamise/väljaminekute kohta, loeb maksuhaldur selle väljamakseks, mille kohta puudub maksukohustuslasel raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ning tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kulutustega TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses.
  1. OÜ Pambu esitas maksuotsuse peale vaide, mis jäeti 17.10.2005 vaideotsusega rahuldamata.
  2. OÜ Pambu kaebuses paluti tühistada LMTK 19.09.2005 maksuotsus nr 12-5/
  3. Kaebuse kohaselt ei ole maksusumma määramine kooskõlas õigusaktidega ega põhine asjas kogutud tõenditel. Õige ei ole maksusumma määramise metoodika ega õiguslikud alused. OÜ Pambu on rõivatööstuse alal tegutsev väikeettevõte, mille tootmisvõimsus on ca 8 000–12 000 toodet kuus. OÜ Pambu ja Horoskop OY on pikaajalised tehingupartnerid, nendevahelised kokkulepped olid algselt suulised, seoses tolliaruandluse täiendamisega ja muutmisega vormistati pärast 01.01.2000 kokkulepped kirjalikult. Kaebaja omas seestöötlemise luba; töötlejana võis ta tuua tellija kaubad (taotletud EKN kaubakoodidele vastavas nomenklatuuris) maale ning oli vabastatud käibemaksu tasumisest taasväljaveo päevani. Saabunud ja välja saadetud taasväljaveokohustusega kaupade üle peeti detailset aruandlust (seestöötlemise lõpparuanne), aruande vormid olid kooskõlastatud vastavate tolliametnikega. Seestöötlemisse toodud kauba omanikuks jäi kauba saatja (Horoskop OY) ning arvestust kaupade üle peeti bilansiväliselt. Probleem tekkis, kui toodangu töötlemisel (õmblemisel) selgus, et tellija on eksinud tarvikute arvus, või kulunorm osutus väiksemaks ning toodangut tuli rohkem kui algselt plaanitud. Tellimuse tähtaegseks valmimiseks oli vaja hankida kiiresti puuduvad tarvikud, nende soetamine toimus Eestis. Abistamaks Soome partnerit tootemudelite kiiremaks väljatöötamiseks, hakkas kaebaja tegema jooniste järgi lõikeid, esikmudeleid, erinevatest materjalidest läbi õmblemist. Kuna kaebaja rahalised vahendid olid piiratud, maksis Horoskop OY vastavalt esitatud kalkulatsioonile (mis kaebaja poolt vormistati ekslikult arvetena) ettemaksu materjalide ostmiseks. OÜ Pambu hankis erinevatest kauplustest, väljamüükidest ja turgudelt vajalikud materjalid ning teostas tellija ideid, kavandeid, mudeleid. Eelnevalt nimetatud tegevus tagas kaebajale Horoskop OY pidevad tellimused, samas ei välistanud sellise allhanke tegemist, kus tootmise näidis tuli juba valmiskujul tellija käest. Kuna materjalid ja tarvikud soetati Horoskop OY toodangu tarbeks Horoskop OY raha eest, siis oli OÜ Pambu seisukohal, et tegemist on Horoskop OY materjalidega, ning käsitles seda samuti kui seestöötlemisele tulnud materjale. Kaebaja ei võtnud arvele Horoskop OY-lt saadud raha ega materjalide/tarvikute soetamise kuludokumente, kuna käsitles sularaha ja selle eest Eestis soetatud materjali/tarvikuid sisuliselt sarnaselt nende Horoskop OY kaupadega, mis saadeti tolli kaudu Soome äriühingu poolt. Arvestus toimus bilansiväliselt nagu ka seestöötlemiseks toodud tellija materjalide osas. Materjali/tarvikute soetamise algdokumendid edastas kaebaja Horoskop OY-le, et tehingupartneril oleks võimalik tehtud kulusid kontrollida. Kuna kaebaja ei võtnud Horoskop OY poolt saadud raha eest soetatud kaupu oma raamatupidamises arvele, ei pidanud ta vajalikuks ka endal kuludokumentide säilitamist; samuti ei saanud kaebaja kuludokumente tagasi pärast nende aktsepteerimist Soome äriühingu poolt. Kaebaja mõistab nüüd, et käsitles vääralt kõnealuseid tehinguid 3
(13)3-06-91 Horoskop OY-ga, jättes need tuluna/kuluna raamatupidamises kajastamata. Tehingutest pole kaebaja kasu saanud, kuna saadud ettemaks kulutati Soome tehingupartnerile valmistatud toodete valmistamiseks ja algdokumendid esitati Horoskop OY-le, kes on kviitungite saamist kinnitanud. Tootmismudelite valmistamist ja nende saatmist Soome äriühingule ei saa pidada toodangu müügiks, sest tootmismudelid ei oma kaubanduslikku väärtust. OÜ Pambu on osutanud Horoskop OY-le üksnes teenust, mis seisnes tootmismudelite valmistamises. Kaebaja jaoks oli sellise teenuse osutamine vajalik, et tehingupartner saaks tutvuda väljatöötatud mudelitega ja tellida hiljem toodete valmistamist OÜ-lt Pambu. Maksusumma määramine on aegunud perioodi 01.01.2000–01.08.2002 osas (

§ 98

lg 1); maksude tasumisest kõrvalehoidumise tahtlust, mis oleks võimaldanud kohaldada 6aastast aegumistähtaega, pole asjas tuvastatud. Maksumaksja on küll jätnud teadlikult Horoskop OY-ga toimunud tehingud oma raamatupidamises kajastamata, kuid ta oli veendunud, et käsitleb neid tehinguid õigesti. Tulu maksuotsuses nimetatud summas pole kaebaja saanud, ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid polnud kaebajal põhjust deklareerida. Kaebaja pole kaasaaitamiskohustust rikkunud, vaid on esitanud maksuhaldurile kõik tema valduses olevad dokumendid. Tootmismudelid saatis kaebaja Horoskop OY-le juunis-juulis 2004 ning esitas selle tõendamiseks maksuhaldurile proforma arved, kaubasaatelehed ja Horoskop OY kirjaliku selgituse tehingutest OÜ-ga Pambu; samuti on maksuhaldurile esitatud mitmed näidiste valmistamiseks tehtud kalkulatsioonid, mille abil on võimalik tuvastada tootenäidiste valmistamiseks kulutatud materjali hulk. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et CMR-d ja proforma arved on ebausaldusväärsed tõendid. Materjali/tarvikute soetamise kohta algdokumentide taastamine pole võimalik, sest kaup osteti enamjaolt jaemüüjatelt, kelle raamatupidamises puuduvad andmed ostja kohta. Maksuhaldur väidab põhjendamatult, et kaebaja juhatuse liikmete seletused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Esimese kontrolli käigus esitas maksuhaldur üldisi küsimusi maksumaksja tegevuse kohta, väärteomenetluses ja hilisemas maksumenetlustes esitati juba konkreetsed küsimused, millele sai ka konkreetsemalt vastatud; mõned näilised vastuolud võisid tekkida asjaolust, et revident ei mõistnud kõnealuse tegevusala üksikasju ja kasutatavaid mõisteid; samuti võisid kaebaja juhatuse liikmed paari nädala piires eksida enam kui poole aasta taguste tehingute meenutamisel. Maksuhaldur on rikkunud

§ 102lg-s 3 sätestatud korduvrevisjoni keeldu.

13.07.2004 korraldusega nr 12-2.1/2159 alustas maksuhaldur sisuliselt mitte üksikjuhtumi kontrolli, vaid OÜ Pambu revisjoni ning kontrolliti mitte üksnes tehinguid Horoskop OY-ga ja sellega seonduvalt käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust, vaid ka muid tehinguid, mida kaebaja oli kontrollitaval perioodil (2000-2003) teinud. Revisjonile viitab nii asjaolu, et kontroll viidi läbi OÜ Pambu tegevuskohas (

§ 77

lg 1) kui ka maksuhalduri kirjalik teade selle kohta, et kontrolli käigus ei tuvastatud kaebaja maksukohustust muutvaid asjaolusid.

ei näe ette, et maksukohustuslast tuleb üksikjuhtumi kontrolli lõpetamisest teavitada, kuid

§ 81

lg 4 kohaselt tuleb seda teha revisjoni korral ning teade on võrdväärne revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega. Jõustunud maksuotsuse muutmine on lubatud üksnes siis, kui maksukohustuslase tegevuses tuvastati kuritegu või tahtlikult toime pandud väärtegu (

§ 102lg 3).

Maksuhalduri 22.09.2004 teate kättesaamisel tekkis kaebajal õiguskindlus ja õiguspärane ootus, et tema suhtes läbi viidud menetlus on lõplik ja täielik ning aastate 2000-2003 osas pole oodata täiendavate maksusummade määramist edaspidi. Kaebaja on maksumenetluse käigus teinud maksuhaldurile korduvalt ettepanekuid kasutada maksusumma määramisel

§-st 92 tulenevat võimalust määrata maksusumma muude tõendite alusel või

§ 94alusel hindamise teel. Kaebaja on 4

(13)3-06-91 maksuhaldurile selgitanud, et pole võimalik taastada raamatupidamise algdokumente, mis tõendaksid Horoskop OY-lt saadud sularaha eest soetatud kaupade kogust ja maksumust, kuid andnud samas maksuhaldurile mitmete tehingupartnerite nimed, kes võivad kinnitada, et OÜ Pambu soetas kontrollitaval perioodil jaemüügist kaupa. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-50-04 ja 3-3-1-51-04 leidnud, et hindamise teel saab maksukohustust kindlaks määrata ka siis, kui raamatupidamise algdokumendid pole säilinud. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kalkulatsioonid, mis koostati rõivaid valmistades ja millest on võimalik tuvastada iga toodetud rõiva valmistamiseks tehtud kulutused, samuti bilansivälise arvestuse koondlehed. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-39-04 valguses tuleb kalkulatsioone lugeda raamatupidamise dokumentideks. Maksuhaldur on maksusumma määranud tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel, jättes arvestamata maksukohustuslase poolt esitatud dokumendid ja välja selgitamata maksustamise olulised asjaolud.

§ 11sätestab uurimispõhimõtte ja § 12 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse.

Maksuhaldur pole olulisi asjaolusid arvestanud ega põhjendatud huve kaalunud, vaid on lähtunud subjektiivsest tahtest määrata maks võimalikult kiirelt ja lihtsalt. Maksumaksja huvi on, et maksusumma määramine oleks kooskõlas tegelike asjaoludega. 7. LMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: Kaebaja põhitegevuseks kontrollitaval perioodil oli naisterõivaste õmblemine ning põhilised kliendid olid Soomest. Muuhulgas tegeles kaebaja välisriigist imporditud kaupade töötlemisega tollikontrolli all, mille osas võimaldati Eestis registreeritud maksukohustuslasele kaupade impordil käibemaksuvabastust tingimusel, et kaup samas koguses tollieeskirjade alusel antud töötlemisloal näidatud tähtpäevaks välja viiakse. Kaebajal oli kohustus esitada töötlemisele sissetulnud kaupade taasväljaveol, mida deklareeritakse eksportdeklaratsiooniga EK3 juurde maksuvabastusega (importdeklaratsiooni IM5 alusel) imporditud toodetest valmistatud kaupade kasutamise detailne kalkulatsioon, mida nimetatakse töötlemisaruandeks. Ilmselt just seetõttu, et kaebaja oli kohustatud iga EK3 deklaratsiooni juurde lisama detailse töötlemisaruande, milles esitatud tulemimäär on maksuhalduri poolt kergesti tagantjärgi ka kontrollitav, muutiski kaebaja oma algselt esitatud versioone vajaminevate, sealhulgas puuduolevate tarvikute kohta, asendades varasema kontrolli (16.07.2004-22.09.2004) käigus antud puuduolevate tarvikute ostmise versiooni hilisemalt mudelite valmistamise versiooniga. Väidetavad mudelid olid väidetavalt juunis-juulis 2004 Eestist välja veetud ning nende valmistamist ja olemasolu pole maksuhalduril võimalik tagantjärele kontrollida. Esimese kontrolli ajal selgitasid OÜ Pambu juhatuse liikmed Anne ja Aadu Kuusk, et OÜ Pambu õmbles Soome partnerile toodangut kliendi materjalist ja kliendi poolt etteantud mudelite, näidiste ja kulunormide järgi, ning vajaduse korral Horoskop OY-le kaebaja poolt esitatud arvete alusel saadud raha eest ostis OÜ Pambu Eestist juurde puuduolevad õmblustarvikud (niidid, vajadusel ka lukud, liimiriide, paelad), mis õmmeldi toodangu külge. Väärteomenetluses selgitas Anne Kuusk, et OÜ Pambu raamatupidamises kajastamata jäetud sularaha 2 805 936 kr eest ostetud tarvikuid kasutati nii töötlemisprotsessi käigus valmistatavate toodete õmblemiseks (so neid kompensatsioonitoodetele lisades) kui ka näidismudelite väljatöötamiseks. Varasemas maksumenetluses polnud kordagi mainitud näidismudelite valmistamist, ka polnud varem nimetatud nende olemasolu, ehkki osad mudelid olid väidetavalt veel Soome ära saatmata (kaebuses viidatud proforma arved ja CMR-d, millega väidetavalt näidismudelid Horoskop OY-le tagastati, kannavad kuupäevi 06.06.2004 kuni 27.07.2004) ning nende olemasolust teavitamine omanuks kontrollimenetluses olulist tähtsust. Alles uue 18.04.2005-19.05.2005 teostatud kontrolli kohta koostatud kontrollaktile esitatud eriarvamuses on toodud välja seisukohad, mille kohaselt oli OÜ Pambu poolt Horoskop OY-le arvete esitamise aluseks OÜ Pambu poolt mudelite 5

(13)3-06-91 valmistamine, mille protseduur seisnes väidetavalt selles, et OÜ Pambu õmbles Eestis valmis mudeli ja saatis selle kohta tehtud fotod hinnata Soome, kus otsustati, milliseid mudeleid ja kui palju tootmisse anda. Selles väites puudub loogika, sest tegelikkuses toimus töötlemisprotsess selliselt, et Horoskop OY saatis OÜ-le Pambu nii kanga, tarvikud kui ka lõiked, viimased saadeti iga kord koos valmistoodanguga Horoskop OY-le tagasi. Seda kinnitavad IM5 ja EK3 deklaratsioonid koos sinna juurde kuuluvate dokumentidega (arved, kust eraldi reana nähtub lõigete väärtus IM5-ga sissedeklareerimisel ja EK3-ga taasväljaveol). OÜ Pambu raamatupidamises on korrektselt kajastatud kõik töötlemise eest (tollis deklareeritud) pangakonto kaudu tasutud teenustasud, kuid kõnealuste 38 arve alusel laekunud sularaha on raamatupidamises arvele võtmata.

§-dest 57 ja 58 tuleneb maksukohustuslase kohustus pidada raamatupidamisarvestust raamatupidamisseaduses (RPS) ettenähtud korras nõnda, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest tuludest/kuludest/varast/kohustustest, pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ja säilitama vastavaid dokumente 7 aastat. Vaidlusaluste tehingute osas kaebaja neid nõudeid täitnud pole. Kaebaja juhatuse liikmete selgitustel koostati kõnealused 38 arvet Horoskop OY-le väidetavalt Eestis ostetud kauba eest, mis tähendab seda, et OÜ-l Pambu olnuks võimalus deklareerida sisendkäibemaksuna väidetavalt Eestis soetatud tarvikute eest tasutud arvete alusel ca 0,4 milj kr; edastades kauba ostmist tõendavad tšekid Horoskop OY-le, jättis kaebaja ennast taolisest võimalusest ilma. Võttes arvesse kaebaja rõhuasetusi väikeettevõtte finantsvõimaluste kohta, on selline käitumine enam kui tavapäratu. 21.04.2005 esitas OÜ Pambu maksuhaldurile kuus (06.06.2004, 14.06.2004, 21.06.2004, 05.07.2004, 19.07.2004 ja 27.07.2004) koostatud arvet nr 30-35 summades 4 279,52 eurot, 8 381,00 eurot, 4 583,58 eurot, 6 340,27 eurot, 9 867,72 eurot ja 8 011,05 eurot, mille juures on kuus samade kuupäevadega numbrita proforma arvet summades 29 022,27 EUR, 30 462,20 EUR, 26 954,11 EUR, 24 065,23 EUR, 23 566,14 EUR ja 28 348,65 EUR ning 6 CMR-i samade kuupäevadega. Nummerdamata proforma arved on kaebaja juhatuse liikmete selgituste järgi koostatud OÜ Pambu poolt Horoskop OY-lt saadud sularaha eest valmistatud mudelite saatmiseks Soome ajavahemikul 06.06.2004-27.07.

  1. Nummerdamata proforma arved ei kinnitata Anne ja Aadu Kuuse seletusi mudelite valmistamise kohta. OÜ Pambu üksikjuhtumi kontroll alustati 16.07.2004 ja kui kaebaja väidetud tootmismudelid tõepoolest eksisteerisid, oleks pidanud OÜ Pambu juhatuse liikmed sellest kohe esimese kontrolli käigus rääkima ja kontrollijale neid rõivamudeleid näitama. Kaebaja seaduslikud esindajad mudelite olemasolu ei maininud ja ettevõttes käinud revident neid seal ka ei näinud. Alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane, kes kaupa teise liikmesriiki võõrandab, ühendusesisest käivet deklareerima ning esitama § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt ühendusesisese käibe aruande. OÜ Pambu ei ole 06.06.2004 - 27.07.2004 ühendusesisest käivet deklareerinud ega aruannet, mida tuli esitada
  2. aasta II ja III kvartalite kohta, esitanud. Soome maksuhaldurile tehtud rahvusvahelise käibemaksualase infopäringu SCAC vastusest (18.08.2005) nähtub, et kõnealused kuus proforma arvet on Horoskop OY raamatupidamises olemas arve/invoice juurde klammerdatuna, kuid raamatupidamisregistrist on need läbi kandmata. Horoskop OY ei ole deklareerinud ühendusesisest soetamist ning Soome äriühingu raamatupidamise algsaldodes ei ole kajastatud nende arvete kohta tehtud ettemakseid. Seega ka Horoskop OY ei kajasta raamatupidamises tehtud rahalisi makseid ettemaksuna. 6

(13)3-06-91 Põhjendatud pole kaebaja väide, et tema täitis kaasaaitamiskohustust ja maksuhaldur rikkus uurimisprintsiipi. Maksuhalduri kohustus pöörduda kolmandate isikute poole tekib üksnes juhul, kui maksukohustuslane on tõendanud, et ta on eelnevalt teinud kõik endast sõltuva hankimaks vajaminevaid tõendeid ning tema püüdlustele on eitavalt vastatud. Taolisi asjaolusid ja tõendeid käesolevas asjas maksuhaldurile esitatud pole. Töötlemisel õmblustoodete valmistamise eest osutatud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad on liikunud pangakontode kaudu ja seejärel ka korrektselt raamatupidamises kajastatud. Aadu Kuusk tõi sularaha üle piiri süstemaatiliselt selliselt, et sularaha liikumisest ei jäänud tollile maha ühtegi jälge, kuigi üle 80 000 kr suurusi summasid oleks pidanud deklareerima. Süstemaatiline sularahakäibe kajastamata jätmine ning ilmselgelt maksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil muudetud seletuste andmine ning kaasaaitamiskohustuse mittenõuetekohane täitmine ja igas maksumenetluse etapis maksuhalduri süüdistamine saabki olla ainult tahtlik tegevus, mistõttu kuulub maksusumma määramisel kohaldamisele kuue aastane aegumistähtaeg. Kaebaja suhtes toimus üksikjuhtumi kontroll. Kaebajal puudub alus tugineda õiguspärasele ootusele juba üksnes seetõttu, et Aadu Kuusk OÜ Pambu juhatuse liikmena oli täiel määral teadlik asjaoludest (juhatuse liikmete vastuolulised seletused ja korralagedus raamatupidamises), mis tingis OÜ-le Pambu teate edastamise kontrolli lõpetamise kohta ja Aadu Kuusele teate edastamise tema suhtes kontrolli alustamise kohta. Nimelt nähtus OÜ Pambu juhatuse liikmete Anne Kuuse ja Aadu Kuuse 02.08.2004 ja 12.08.2004 antud seletustest, et OÜ-l Pambu ei ole kontrollialuste tehingutega mingit seost, mistõttu asuski maksuhaldur seisukohale, et lõigete konstrueerimine, mudelite valmistamine ja toodangu valmistamiseks kasutatud õmblustarvikute (niidid, liimkangas, nööbid, lukud) soetamine Horoskop OY-le on seotud mitte OÜ Pambu, vaid Aadu Kuuse ettevõtlusega. Kuna kaebaja suhtes ei ole esimese kontrolli käigus läbi viidud revisjoni, ei ole õigustatud ka maksuhalduri süüdistamine

§ 102lg 3 rikkumises.

Isegi juhul, kui esmane kontroll oleks käsitletav revisjonina, ei oleks ka sellisel juhul rakendatav korduvrevisjoni keeld, sest hiljem selgunud asjaoludel viidi läbi väärteomenetlus

§ 154

tunnustel, milles tehtud otsus on jõustunud ja millest tulenevalt on

§ 102lg 3 p 1 alusel õigus läbi viia ka korduvkontroll.

Täiendav maksukohustus määrati kaebajale seetõttu, et ta ei kajastanud raamatupidamises talle laekunud sularaha ning selle kulutamist ettevõtte poolt. Olukorras, kus raha on kulutatud ja selle kulutamise sihtotstarbe tõendamiseks puuduvad dokumendid, on maksu määramise aluseks TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p

  1. Kaebaja seisukohad maksusumma määramisel hindamise vajalikkuse kohta on eeltoodud seadusesättest tulenevalt asjakohatud. Kui maksumaksjatel jääks võimalus teha ettevõttest väljamakseid selleks RPS ettenähtud algdokumente omamata ning maksuhaldur võimaldaks neil hilisemal ajal ilma mõjuva põhjuseta maksukoormust määrata hindamise teel, kaotaks eeltoodud TuMS sätted oma mõtte.
  2. Pärnu Halduskohtu põhjendustel: 21.04.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel 10.01.2000 OÜ Pambu ja Horoskop OY vahel sõlmitud tootmiskokkuleppe kohaselt kohustus OÜ Pambu valmistama allhanke korras Horoskop OY materjalist naisterõivaid 50 000 – 80 000 komplekti aastas. Lepingust tulenevalt toodangu valmistamiseks vajalikud materjalid, lõiked, kulunormid ja toodangu mudelid (näidised) saabusid Soomest importdeklaratsiooniga IM5, kusjuures iga partii ja mudeli hinna osas sai eraldi kokku leppida. Eksportdeklaratsiooniga nr 3 saadeti töötleja loa alusel toodang Eestist välja. LMTK tuvastas kontrolli käigus, et kaebaja ei kajastanud oma raamatupidamises ei Soome äriühingule esitatud 38 arvet ega nende arvete alusel saadud sularaha 2 805 936 kr. Samuti puudusid OÜ Pambu raamatupidamises viidatud raha kulutamist 7

(13)3-06-91 selgitavad/kinnitavad algdokumendid. Kuna OÜ Pambu tegi väljamakseid, mille kohta puudusid ettevõttel raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad kuludokumendid, on vaidlustatud maksuotsusega kaebaja tulumaksukohustuse suurendamine 985 868 kr võrra õiguspärane. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu sooritamist. Kaebaja väidetud materjali/tarvikute soetamise kohta polnud kaebajal ette näidata ühtegi dokumenti, mistõttu polnud maksuhalduril võimalik tuvastada väidetavate ostumüügitehingute tegelikku toimumist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-03 leidnud, et väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav kuludokument, ei ole alust pidada ettevõtlusega seotud kuludeks. Juhul, kui tehtud väljamaksete kohta ettevõtte raamatupidamises puuduvad igasugused õigusaktides ettenähtud kuludokumendid, ei ole õige hakata määratud maksusummat vähendama hindamise teel. OÜ Pambu ei esitanud kontrolli käigus LMTK-le andmeid kõnealuse raha eest soetatud kaupade kohta. Maksukohustuslase raamatupidamises puudusid lisaks õmblustarvikute soetamist kinnitavatele algdokumentidele ka muud nende väidetavate tehingute kohta käivad andmed nagu hankijate registrid, tarvikute ja materjalide laoarvestused, ekspordideklaratsioonid. Kaebaja viidatud proforma arveid ja CMR deklaratsioone ei saa pidada usaldusväärseteks allikateks 38 arve alusel tehtud kulutuste kohta. Väites, et kõnealuse sularaha eest soetatud materjal ja valmistatud toodang saadeti ajavahemikul 06.06.2004-27.07.2004 Soome äripartnerile, ei ole kaebaja esitanud deklaratsioone ühendusesisese käibe deklareerimise kohta. Seetõttu ei ole tagantjärgi võimalik kulutuste tegemist kaebaja väidetud tarvikutele ja mudelitele usaldusväärselt kindlaks teha ega maksu hindamise teel või muude tõendite alusel määrata. Kaebaja suhtes viidi läbi üksikjuhtumi kontroll ning õige on ka on maksuhalduri seisukoht, et isegi kui käsitleda esimest kontrolli revisjonina, annab korduvrevisjoniks aluse

§ 102

lg 3 p 1, mis sätestab alates 01.01.2004 kehtivas redaktsioonis, et revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega haldusmenetluses taotleda, võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada, kui see asjaolu on tuvastatud

§-des 152-154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend. Antud kaasuses on selliseks lahendiks 07.03.2005 tehtud otsus väärteoasjas nr 6-6/10-2, millega OÜ-le Pambu määrati 8 000 kr suurune rahatrahv

§ 154lg 2 rikkumise eest.

Väärteomenetluse käigus tuvastati, et OÜ Pambu ei ole raamatupidamisarvestuses kajastanud täies mahus kauba ja teenuste müüki Horoskop OY-le, millega rikkus alates 01.07.2002 kehtiva

§ 57

lg 1, lg 3 ja § 58; kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1, § 27 lg 1 p-te 1 ja 2 ja rahandusministri 18.12.2001 määrust nr 129. Võrreldes 13.07.2004 korralduse alusel teostatud üksikjuhtumi kontrollakti seisukohaga, et OÜ Pambu rekvisiitidega arvete aluseks olevate kaupade ja teenuste müük oli OÜ Pambu juhatuse liikme A. Kuuse ettevõtlus, on kindlasti tegemist uue asjaoluga. Oluline on ka see, et nimetatud asjaolud eksisteerisid juba üksikjuhtumi kontrolli ajal, kuid nad ei olnud siis maksuhaldurile teada. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise tahtlus väljendub OÜ Pambu juhtorgani katsetes asja kohta käivaid seletusi muutes vabaneda maksukohustusest; juhatuse liikme Aadu Kuuse järjekindlas tegevuses sularaha üle riigi- ja tollipiiri varjatult toomises; arvete ja raha raamatupidamises arvele võtmata jätmisega tingimuste loomises ettevõttest raha väljaviimiseks ilma igasuguste kuludokumentideta; Aadu Kuuse poolt 13.07.2004 korraldusega algatatud üksikjuhtumi kontrolli käigus antud seletuses, et 38 arvet seonduvad tema, mitte OÜ Pambu ettevõtlusega ning seejärel tema tulude kontrollimise 8

(13)3-06-91 käigus antud seletuses, et kõnealuse 38 arve alusel tehtud tehingud on ikkagi OÜ Pambu ettevõtlus.
  1. OÜ Pambu apellatsioonkaebuses paluti Pärnu Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
  2. LMTK vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2010 otsusega jäeti OÜ Pambu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu otsus muutmata ning OÜ Pambu menetluskulud tema enda kanda.
  4. OÜ Pambu kassatsioonkaebuses paluti ringkonnakohtu otsus tühistada muu hulgas menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna kohtuasja läbivaatamisel muutus kohtukoosseis. LMTK vaidles kassatsioonkaebusele vastu.
  5. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2010 otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-82-10 rahuldati OÜ Pambu kassatsioonkaebus osaliselt, tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu menetluse ajal on kohtukoosseis muutunud ning asja pole arutatud muutunud kohtukoosseisuga algusest peale. Selline menetlusnormide rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. OÜ Pambu põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt. Apellandi väitel kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigust, rikkus menetlusnorme ja hindas vääralt tõendeid. Maksusumma määramine on aegunud (osaliselt) ning kohtuotsusest pole võimalik tuvastada, milliseid asjaolusid hinnates ja milliseid tõendeid analüüsides on kohus jõudnud seisukohale, et tegemist oli maksusumma tahtliku tasumata jätmisega, millele kohaldub 6-aastane aegumistähtaeg. Kohus ei ole selgitanud, milles seisnevad juhatuse liikmete antud ütluste väidetavad muutmised, ja isegi kui ütlusi oleks muudetud, ei tähenda see, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Tahtlik pidi kaebaja tegevus olema tehingute tegemise ajal ja hilisemad seletused ei puutu asjasse. Kaebaja juhatuse liikmed pole oma ütlusi maksu-, väärteo- ja kohtumenetluses muutnud, vaid üksnes täpsustanud. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise tahtluse puudumist on võimalik tuvastada ka seeläbi, et maksuhalduri poolt kohtule esitatud OÜ Pambu 2000-2003 majandusaasta aruandeid analüüsides selgub, et läbi aastate on ettevõttel olnud väga suur likviidsuse tase. Puudusi rahaliste vahendite osas ei ole olnud ning äriühing on oma osanikele maksnud dividende
  7. aastal 150 000 kr ja
  8. aastal 500 000 kr. Põhistamata on kohtu seisukoht, justkui oleks Aadu Kuusk toonud sularaha Eestisse varjatult ja eesmärgipäraselt jätnud selle deklareerimata. Enamikel juhtudel polnud Aadu Kuusel kohustust sularaha üle piiri toomisi deklareerida, kuna summa ei ületanud 80 000 kr. On täiesti mõistetav, et inimene, kes on poolteist aastat regulaarselt sularaha üle piiri toonud ilma, et tal oleks tekkinud kohustus seda deklareerida, ei teadvusta endale, et järsku teatud hetkest võib tal selline deklareerimiskohustus tekkida. Kohus on oma otsuses eeldanud teatava raamatupidamisliku teadmise olemasolu apellandi juhatuse liikmetelt, jättes analüüsimata ja selgitamata, miks ei ole arvestatud apellandi selgitusi. Apellandi juhatuse liikmete selgituste kohaselt Horoskop OY-lt saadud raha jäeti raamatupidamises arvesse võtmata, kuna apellant oli seisukohal, et tegemist on Horoskop OY rahaga. 9
(13)3-06-91 Kohus ei ole märkinud, millal Aadu Kuusk olevat väitnud, et tegemist on tema, mitte OÜ Pambu ettevõtlusega ja millal ta jälle vastupidist ütles. Tegelikult ei ole Aadu Kuusk maksumenetluses kordagi öelnud, et tegemist on tema ettevõtlusega. 02.08.2004 ja 12.08.2004 on Aadu Kuusk andnud maksuhaldurile seletusi kui apellandi juhatuse liige, mitte kui füüsilisest isikust ettevõtja, ning ta selgitas seda, et raha ei peetud apellandi rahaks ning seetõttu ei kajastatud seda ka OÜ Pambu raamatupidamises. Kohus leidis põhjendamatult, et korduvrevisjoni keeldu pole rikutud. 13.07.2004 korralduse alusel läbiviidud kontroll oli revisjon; kohus ei ole kontrolli liigi hindamisel õigesti lähtunud revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli olemusest. Asjaolu, et maksuhaldur kontrollib vaid ühe kliendiga seotud tehinguid, ei saa olla aluseks väitmaks, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Arvestada tuleb ka kontrolli koormavust ja mahtu, ning käesoleval juhul oli kontrollitavate dokumentide hulk väga suur. Kontrolliti ka apellandi muud Horoskop OY-ga mitteseotud tegevust, nt esitas revident apellandi töötajale T. Peetrisoole küsimusi eesmärgiga selgitada välja võimalike erisoodustuste andmist. Kohus on üldjoontes õigesti tõlgendanud

§ 102

lg 3 p 1, mis võimaldab korduvrevisjoni läbiviimist juhul, kui väärteomenetluse käigus selgub uus asjaolu, kuid käesoleval juhul ei selgunud väärteomenetluses ühtegi uut asjaolu, mis polnud esimese maksukontrolli ajal maksuhaldurile teada. Uueks asjaoluks ei saa olla maksuhalduri hinnangu muutus selles osas, kelle ettevõtlus mingi tegevus oli. Kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 94

ja leidis põhjendamatult, et hindamise teel maksustamine pole käesoleval juhul võimalik. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et algdokumentide esitamine ei ole võimalik, kuna vaidlusalust kaupa osteti sularaha eest turgudelt ja poodidest ja kauba müüjad ei ole fikseerinud kliendi andmeid, ning saadud kassatšekid saadeti Horoskop OY-le, kelle raha eest kaupa osteti ning kes ei ole algdokumente säilitanud. Hindamise teel maksustamine ongi vajalik sellisel juhtumil, kus algdokumente ei ole mingil põhjusel võimalik esitada. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile CMR-d ja proforma arved, mille pinnalt on võimalik rakendada hindamise teel maksustamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks need tõendid on ebausaldusväärsed ning miks kohus leiab, et kaebajal oli kohustus

  1. aastal deklareerida ühendusesisest käivet. Kaebaja selgitas kohtule, et Horoskop OY soovil valmistatud tootmisnäidistel, mis saadeti Soome
  2. a suvel, puudus kaubanduslik väärtus. Kehtiva KMS § 4 lg 2 p 6 kohaselt ei teki käivet ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Seega ei pidanud kaebaja suvel 2004 Horoskop OY-le saadetud tootmisnäidiseid deklareerima. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud J. Ekroosi ütlused. Tunnistaja on Horoskop OY esindajana kinnitanud, et apellant valmistas Horoskop OY-le vaidlusalusel perioodil tootmisnäidiseid Horoskop OY-lt saadud sularaha eest. Samuti kinnitas J. Ekroos, et tootmisnäidised on Horoskop OY tõepoolest
  3. a suvel kätte saanud. Samuti tunnistas J. Ekroos kohtuistungil, et temale näidatud CMR-d on õiged ja kauba hulk vastab Soome tegelikult toodud kauba hulgale. 21.03.2006 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja hulga tõendeid, arvutuskäigu ja selgitused, kuidas on võimalik esitatud tõendite pinnalt rakendada hindamise teel maksustamist. Kohus on jätnud kõik need tõendid ja kaebaja selgitused tähelepanuta.
  4. LMTK vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Maksuhaldur jäi esimese astme kohtule esitatud selgituste juurde ning leidis jätkuvalt, et korduvrevisjoni läbiviimise keeldu pole rikutud, maksusumma vähendamiseks hindamise teel pole alust ning maksusumma tasumata jätmine on olnud kaebaja juhtorganite tahtlik tegevus. 10

(13)3-06-91 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Tulumaks määrati kaebajale tasumiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, mis näeb ette ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksete arvestamise, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Õige on apellandi seisukoht, et ka selliseid kulutusi, mille kohta pole esitada nimetatud tõendeid, võib äriühingu ettevõtlusega seotud kulutustena arvesse võtta, kui selliste kulutuste kandmine on usaldusväärselt tõendatud muul viisil. Maksu määramine hindamise teel on seetõttu võimalik, ent see eeldab, et kulutuste kandmine iseenesest on tõendatud, kuid ebaselge on vaid nende suurus. Käesoleval juhul hindamise teel maksu määramiseks alust pole, sest ringkonnakohtu arvates pole usutavalt tõendatud Horoskop OY-lt saadud sularaha kulutamine ettevõtluse otstarbel.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei saa nende tunnistajate, kes kinnitasid tootmismudelite õmblemist ja saatmist Soome, ega apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid, mis kinnitavad tootmismudelite valmistamist, pidada saadud sularaha kulutamist ettevõtluse otstarbel usaldusväärselt tõendavateks. Asjaolu, et apellatsioonimenetluses ei olnud apellandil võimalik esitatud dokumente pärast ringkonnakohtu istungit võltsida, ei tähenda, et need dokumendid oleksid usaldusväärsed. Tõendite kogumis hindamisel peab kohtul tekkima veendumus, et tõendatavad asjaolud on eluliselt usutavad. Asjaolu, et maksumenetluses ei selgitanud apellandi esindajad maksumenetlust läbi viinud ametnikele koheselt vaidlusaluse 38 arve alusel saadud raha liikumist ja tehtud töid, kuigi maksumenetluses kontrolliti just neid asjaolusid, on ringkonnakohtu arvates veenev, et pidada maksuotsust õiguspäraseks. Olukorras, kus apellandi väitel olid tootmisnäidised maksumenetluse alguses veel kohapeal olemas, ei ole usutav, et apellant, sellekohaseid vastuväiteid protokolli kandmata või kirjalikke seisukohti viivitamatult pärast seda esitamata, oleks püüdnudki maksuhaldurile selgitada saadud sularaha eest kulutuste tegemise otstarvet ning selle eest osutatud teenust. Eluliselt usutav ei ole, et apellandi esindaja viis tootenäidised Soome ajal, mil nende valmistamisega seotud kulutuste kandmise tõendatuse suhtes toimus maksumenetlus, need kadusid seal ära, olukorras, kus nii Eesti kui Soome maksuhaldurid kontrollisid väidetavate tootenäidiste valmistamist ja sellekohaste kulutuste kandmist. Samuti ei saa pidada usutavaks, et väidetavalt enam kui 2,8 miljoni kr eest õmblustöödeks vajaliku materjali soetamise kohta ei ole võimalik esitada – seda isegi sularaha eest kauba ostmisel ilma müüja poolt esitatud arvel ostja märkimiseta – ühtegi tõendit, mis kinnitaks kauba müüki. Pole usutav, et ostja ei kasutaks võimalust suures koguses materjali ostmisel otsida võimalusi kauba hinnast allahindluste saamiseks või poleks võimalik leida kaupa müünud isikut või tema esindajat, kes suudaks meenutada apellandi esindajatele kauba suures koguses ja väga sageli müümist. Usutav ei ole ka see, et kui müüjatelt saadud arved saadeti Soome, siis ei pidanud Horoskop OY nende üle raamatupidamises arvestust, mis võimaldanuks tal täiendavast maksukohustusest hoiduda. Erinevate seisukohtade esitamine maksuhaldurile ostetud materjali omaniku suhtes, nagu maksumenetluses kogutud tõenditest ilmneb, ei ole usutav püsivates ärisuhetes olevate äriühingute vahelistes tehingutes. Olukorras, kus Horoskop OY ei pidanud oma raamatupidamises nende väidetavalt apellandi esitatud arvete üle arvestust, ei saa pidada usutavaks kokkuleppe olemasolu, et sularaha ei anta apellandi omandisse, vaid üksnes valdusse ning apellandi esindajad tegutsesid kauba ostmisel Horoskop OY käsundi alusel. See, et usutavat versiooni apellandi ettevõtlusest ja tootenäidiste valmistamisest ei esitatud juba maksumenetluses, kahandab apellandi versiooni usutavust. Et CMR saatelehtede alusel kauba tegelikku saatmist ei ole kontrollitud, sularaha vedu deklareeritud ega talletatud ka fotosid, mida kaubast tehti, pole selliseid usutavaid tõendeid, mis toetaksid Anne Kuuse, Ilme Oja, Tatjana Peetrisoo ja Ian Ekroosi ütlusi või kinnitaksid kauba saatelehtede ja proforma arvete õigsust. 11
(13)3-06-91 18. Soome kohtu poolt apellandi väitel tehtud otsus, mida apellant kohtule pole esitanud, ei saa tõendada, et sularaha ei antud üle OÜ-le Pambu, vaid kellelegi teisele. Maksu määramise ebaõigsuse kohta peab

§ 150lg 1 kohaselt esitama tõendeid maksukohustuslane, kes maksuotsust vaidlustab.

Apellant pole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et sularaha ei makstud mitte talle, vaatamata tema poolt vaidlusaluse 38 arve esitamisele, vaid kellelegi teisele. Ka I. Ekroos väitis, et sularaha maksti apellandile. Sularaha väljaviimine Horoskop OY ettevõtlusest ettevõtlusega mitteseotud kulutusena OÜ-le Pambu ei tähenda, et selle raha piires väljamaksete tegemine OÜ Pambu poolt ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ei ole maksustatav. Tulumaksuseadus ei võimalda § 51 lõikest 1 sellist erandit teha.

  1. Ringkonnakohus selgitab, et maksuotsuse vaidlustamise korral on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maks määrati ebaõigesti, st kulutused kanti ettevõtlusega seoses. Asjaolu, et maksuotsuses ei ole tuvastatud, kellele ja mille eest tegelikult raha maksti, ei tähenda, et maksuotsus ei vastaks põhjendamise nõudele. TuMS § 51 lg 1 koosmõjus § 2 punktiga 3 alusel maksu määramine ei eelda, et maksuhaldur tuvastab, kellele ja mille eest summa on tasutud.
  2. Apellandi väide, et maksu määramisel tuleb kohaldada 3-aastast aegumistähtaega, ei ole samuti põhjendatud. Olukorras, kus sularaha on apellandi ettevõtlusest välja viidud viisil, mis ei võimalda tuvastada, kellele ja mille eest see maksti, ülejäänud apellandi raamatupidamise arvestus on samal ajal aga jälgitav, ning puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et apellant jättis hooletusest maksu tasumata, saab pidada maksu tasumata jätmist vähemalt apellandi kaudseks tahtluseks, mis õigustab 6-aastase aegumistähtaja kohaldamist.

§ 98

lg 1 kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral tasumisele kuuluva maksusumma määramise tähtaeg 6 aastat. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel saab lähtuda nii maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest kui ka faktilistest asjaoludest, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. 21. Kaebaja väitega, et 13.07.2004 korralduse alusel viidi tema suhtes läbi revisjon, ringkonnakohus ei nõustu. Tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga, nii nagu korralduses endas märgiti. Viidatud Riigikohtu lahendite kohaselt on revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamisel määrava tähtsusega mitte kontrollitava perioodi pikkus, kontrolli ulatus uuritavate maksude lõikes või maksuhalduri terminikasutus kontrollimenetluse aluseks olevates dokumentides, vaid kontrolli intensiivsus. Maksuhalduri 13.07.2004 korralduse alusel läbiviidud üksikjuhtumi kontroll vastab selle kontrolliliigi põhilistele tunnustele. Kontrollimenetluse raames uuriti OÜ Pambu tehinguid/tegevust Horoskop OY-le esitatud 38 arve ja viimaselt saadud raha kasutamist puudutavalt ega kontrollitud osaühingu muud majandustegevust ja maksukohustuste täitmist tervikuna. Asjast ei nähtu, et selle kontrolli raames oleks tehtud kaebajat oluliselt koormavaid toiminguid. Revisjoni läbiviimist ei saa tuletada sellest, et kontrollitoiminguid tehti kaebaja asukohas, kuivõrd dokumentide ja asjade esitamine maksukohustuslase asukohas on võimalik mitte üksnes revisjoni, vaid ka üksikjuhtumi kontrolli korral (

§ 62lg 3 punktid 1 ja 3).

Kontrolli ei anna alust revisjonina käsitleda ka kaebaja viidatud asjaolu, et Horoskop OY on tema põhiline tehingupartner ja kontrolliks nõutavate dokumentide maht oli seetõttu suur. Anne Kuuse 19.-20.07.2004 antud suuliste seletuste protokollist järeldub, et konkreetseid küsimusi esitati ja dokumente nõuti Horoskop OY-ga sularahas tehingute tegemist puudutavalt. Kontrollija poolt kaebaja töötajale kontrolliülesandega mitteseotud üksikute küsimuste esitamine seepide, kohvi ja puhastusvahendite kohta ning sellekohaste ülestähenduste tegemine – isegi vaatamata sellele, et nende ülestähenduste maht oli 7 lehekülge –, millele üheski maksuhalduri koostatud dokumendis hiljem viidatud pole, ei anna samuti alust käsitleda kaebaja suhtes 13.07.2004 alustatud kontrolli revisjonina. Nende ülestähenduste maht ei ole sedavõrd suur, et annaks alust pidada kontrolli apellandi 12

(13)3-06-91 suhtes enamkoormavaks. Ülestähendustest ei nähtu, et apellandilt oleks nõutud asjakohaseid tõendeid muude maksude tasumise õigsust puudutavates küsimustes. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et 13.07.2004 korraldusega alustatud kontroll ei piiranud järgneva kontrolli läbiviimist ning LMK 30.03.2005 korraldusega uue üksikjuhtumi kontrolli alustamine ei läinud vastuollu maksuotsuse muutmise piirangutega

§ 102lg 3 kohaselt.

22. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ning HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi kantud menetluskulud tema enda kanda. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.