2-11-22225/12

Tsiviilasi nr.2-11-22225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-22225 Tsiviilasi LEAS hagi VK vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 955,38 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja LEAS, registrikood XXX, asukoht XXX esindajad Hageja esindaja Eveli K Kostja VK, isikukoos XXX elukoht XXX Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada LEAS hagi VK vastu võla nõudes osaliselt.
2. Välja mõista VK(K ) põhivõlg 955,38 eurot, intress 177,01 eurot ja viivised 154,20 eurot LEAS kasuks.
3. Välja mõista VK(K ) menetluskulu 166,80 eurot LEAS kasuks.
4. Kohtuotsus kuulub täitmisele 12 osamaksena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühe osamakse suuruseks on 121,11 eurot. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud tuleb 87 % osas jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti üle hagimenetlusse. Kohtule 09.08.2011 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 955,38 eurot, intressid 177,01 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 343,46 eurot ning pärast hagi esitamise sissenõutavaks muutuvad viivised kuni põhinõude täitmiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Q OÜ sidevahendi abil järelmaksuga müügilepingud 28.
5. 2007 lepingu XXX , mille alusel on esitatud arve XXX ; 24.11.2007 leping XXX, mille alusel on esitatud arve XXX; 05.05.2008 leping XXX, mille alusel on esitatud arved XXX ja XXX; 10.06.2008 leping XXX, mille alusel on esitatud arved XXX, XXX ning XXX; 08.08.2008 leping XXX, mille alusel on esitatud arved XXX, XXX, XXX, XXX, XXX XXX. Kostja sai kauba ja arved kätte. Q OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole arvete eest tasunud, tema põhivõlg hageja ees on 955,38 eurot, mida ta ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses tunnistab. Kostjal on tasumata intresse 177,01 eurot vastavalt lepingule, on intressi määr 20 &% aastas. Viiviste suuruseks on 343,46 eurot, perioodi 09.08.200929.07.2011 eest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas hagile vastuse, milles leidis, et hagi on ige, soovis maksegraafikut võla tasumiseks ja palus mõistvat suhtumist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus lahendas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate asjaolude üle, kostja on hageja nõuet tunnistanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et nõude tunnistamist kohtumenetluses ei saa käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes, kuna kohtule esitatud tahteavaldus ei ole suunatud lepingu vastaspoolele. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitanud vastuväite viiviste suuruse kohta, põhinõude ja intresside osas kostja vastuväiteid ei esita. Kohus leiab, et TsMS § 444 lg 4 järgi ei pea kohus õigeks võetud osas kohtuotsust põhjendama. Kostjalt tuleb VÕS õ 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 955,38 eurot ja intressid 177,01 eurot. Kohus leiab, et viiviste osas on kohtul võimalik VÕS § 162 lg 1 alusel viiviseid vähendada. Kohus arvestab viiviste vähendamisel kostja majanduslikku olukorda ja leiab, et viivised tuleb vähendada VÕS § 113 lg 1 väljendatud määrani. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis põhinõudelt alates 09.08.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni (771 päeva) summas 154,20 eurot. Hageja oli nõus loobuma pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuva viivise sissenõudmisest tingimusel, et kostja tasub võla aasta jooksul. Kohus leiab, et selline maksegraafik on põhjendatud ja seetõttu loeb, et hageja on pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvate viiviste väljanõudmisest loobunud. Kohus võib poole taotlusel TsMS § 445 lg 1 järgi määrata ära kohtuotsuse täitmise korra. Kohus leiab, et võrdsete osamaksetena kohtuotsuse täitmine ühe aasta jooksul on kostja suhtes põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud hagi rahuldatud osalt jätta kostja kanda ja TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluse määrata ära menetluskulude jaotuse ja need ka summaliselt kindlaks määrata. Kohus rahuldas hageja nõude 87 % ulatuses, seega tuleb ka riigilõiv hageja kasuks välja mõista 87 % ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 166,80 eurot. Kohtunik