lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitel 2 kostjad laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud ei ole. Kostja vastuväite kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga detsember
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal viivisenõue, kuna laenulepingus ei olnud intress ja viivised kokkulepitud.
lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus nõustub hagejaga selles, et käeoleval juhul ei ole kostja täitnud kohustust õigustatud isikule.
lg 3 ja § 79 lg 1 on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Alates hageja pankroti väljakuulutamisest 06.11.2008.a. ei olnud ÕK õigustatud kohustuse täitmise vastuvõtmiseks. PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Kostja on küll esitanud kviitungid selle kohta, et on tasunud 22 500 krooni, kuid pankrotivara pole ei ole üleantu võrra suurenenud, mistõttu ei saa kohtu hinnangul lugeda kohustust kohaselt täidetuks. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja oli teadlik ÕK pankrotimenetlusest, mistõttu pidi kostja olema ka teadlik, et täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik oli ÕK pankrotihaldur.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.