← Eesti

2-09-70830/12

Obsah (5)§ 396§ 76§ 101§ 113§ 94

2-09-70830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitel 2 kostjad laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud ei ole. Kostja vastuväite kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga detsember

  1. a 15 000 krooni, kuna alates 06.11.
  2. a kuni 28.12.
  3. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni vastavalt laenulepingule, 03.12.
  4. a tasus kostja hagejale 13 500 krooni. 20.12.2009 a tasus kostja hageja 1 500 krooni, 26.02.
  5. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal viivisenõue, kuna laenulepingus ei olnud intress ja viivised kokkulepitud.

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus nõustub hagejaga selles, et käeoleval juhul ei ole kostja täitnud kohustust õigustatud isikule.

§ 76

lg 3 ja § 79 lg 1 on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Alates hageja pankroti väljakuulutamisest 06.11.2008.a. ei olnud ÕK õigustatud kohustuse täitmise vastuvõtmiseks. PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Kostja on küll esitanud kviitungid selle kohta, et on tasunud 22 500 krooni, kuid pankrotivara pole ei ole üleantu võrra suurenenud, mistõttu ei saa kohtu hinnangul lugeda kohustust kohaselt täidetuks. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja oli teadlik ÕK pankrotimenetlusest, mistõttu pidi kostja olema ka teadlik, et täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik oli ÕK pankrotihaldur.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole lepingujärgseid makseid hagejale teinud, mistõttu moodustab viivis seisuga 30.11.
  3. a kuni 20.10.2010 a 2 681,75 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on esitanud selle kohta tõendid. Kostja vastuväite kohaselt oli lepingus kokkuleppe, et intressi ja viiviseid ei arvestata. Kohtu hinnangul sisaldub lepingu punktis 1 küll kokkulepe, et laen antakse intressiga 0 %, kuid puudub kokkulepe selle kohta, et tagastamata laenujäägilt ei tohiks seadusjärgset viivist nõuda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele seega viivis 2 681,75 krooni. TsMS § 367 Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 21.10.
  4. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 3 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.