KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- detsembril 2010 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-62300 Kohtuasi JGhagi S Ž vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 558 056,90 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J G (isikukood: XXX elukoht: XXX), lepinguline esindaja Mae Küttik Kostja: S Ž (isikukood: XXX elukoht: XXX) lepinguline esindaja Alla Buldakova
- oktoober 2010 Kohtuistungi aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus
- JG hagi S Ž vastu ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt.
- Jagada JG ja S Ž ühisvara järgmiselt: - jätta JG omandisse arvuti 7000 krooni, lastediivan 2500 krooni, arvutitool 400 krooni, fotoaparaat Canon 3000 krooni, kummut 1500 krooni, televiisor Panasonic 2500 krooni, väljatõmbekapp 500 krooni, videokaamera Sony 3 000 krooni, pesumasin Brandt 2000 krooni, kirjutuslaud 500 krooni, videomagnetofon 500 krooni; - jätta kostja S Ž omandisse korteriomand asukohaga XXXTallinnas väärtusega 500 000 krooni, nahkdiivan 6000 krooni, köögimööbel 10 000 krooni, nõudepesumasin 2000 krooni, elektripliit Beko 2000 krooni, külmik Samsung 2000 krooni, kapp 3000 krooni.
- Jätta AS-iga Sampo Pank sõlmitud laenulepingutest ja MPsõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk summas 529 612,05 (viissada kakskümmend üheksa tuhat kuussada kaksteist krooni ja 05 senti) kostja S Ž kanda.
- Välja mõista J G ilt kohustuste arvel rahaline hüvitis 10 156,30 (kümme tuhat ükssada viiskümmend kuus krooni ja 30 senti) S Ž kasuks.
- Välja mõista J G ilt menetluskulu riigilõiv 24 500 (kakskümmend neli tuhat viissada krooni) Eesti Vabariigi kasuks.
- Välja mõista S Ž lt menetluskulu riigilõiv 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada krooni) Eesti Vabariigi Edasikaebamise kord kasuks.
- Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte XXXsõlmitud abielu 02.02.2007 Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 20.03.
- Abielu ajal, 08.01.2004, soetasid pooled AS-i Sampo Panga laenuga korteriomandi asukohaga XXXTallinnas, mille väärtuseks hageja hindas 500 000 krooni. Lisaks korteriomandile soovib hageja jagada hageja valduses oleva ühisvara arvuti 9000 krooni, lastediivani 5500 krooni, arvutitooli 800 krooni, fotoaparaadi Canon 5000 krooni ning kostja valduses oleva ühisvara – nahkdiivani 18000 krooni, kummuti 6000 krooni, televiisori Panasonic 8000 krooni, köögimööbel 35 000 krooni, nõudepesumasin 5500 krooni, väljatõmbekapp 1500 krooni, elektripliit Beko 5000 krooni, külmik Samsung 5000 krooni, videokaamera Sony 15 000 krooni, pesumasin Brandt 8000 krooni, kapp 8000 krooni, kirjutuslaud 4000 krooni, videomagnetofon 2000 krooni. Pooltel on ühiseid kohustusi kokku 474 813,84 krooni ulatuses. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et ühisvaraks olev korteriomand jääb poolte kaasomandisse ½ mõttelises osas, et vallasvara jääb sellele poolele, kelle valduses see on ning et ühised kohustused jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja vastuväited Vastuväidete kohaselt ei nõustu kostja hageja määratud vara väärtusega, vara jagamise ettepanekuga ega hüvitiste ulatusega. Kostja taotles korteriomandi jätmist tema ainuomandisse, hüvitise tasaarvestamist kostja tasutud võlakohustustega ning soovis hagejale üle anda kummuti, televiisori Panasonic, väljatõmbekapi, videokaamera Sony, pesumasina Brandt, kirjutuslaua ja videomagnetofoni. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et abielusuhted lõppesid 26.01.2007, mistõttu kohaldab kohus perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 2 tulenevalt enne 1.juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätteid. PkS § 18 lõike 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lõike 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 19 lõigetest 1, 3 ja 4 tuleneb, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pooltel ei ole vaidlust abielusuhete lõppemise aja - 26.01.2007, ega jagatava ühisvara koosseisu üle. Pooled võtsid kohtuistungil omaks järgmised asjaolud: 26.01.2007 seisuga oli laenukohustuste jääk kokku 529 612,05 krooni (pool sellest on 264 806,02 krooni) ja hagejale maksta jääv osa suurus 258 606,02 krooni; vallasvara maksumus on kokku 48 400 krooni, millest hagejale jääb vara 24 200 krooni ja kostjale 24 200 krooni väärtuses; hageja ei vaidle 2 vastu kostja vallasvara jagamise ettepanekule; korteriomandi hind on 500 000,00 krooni; korteriomandi ja tagatiste kindlustust on peale abielusuhete lõppemist tasutud 4700,75 krooni, pool sellest on 2350,28 krooni. Kohus leidis, et poolte ühisvara jagamisel tuleb võtta arvesse 27.10.10 kohtuistungil omaksvõetud asjaolusid ja jagada vallasasjad kokku väärtuses 48 400 krooni selliselt, et hageja omandisse jäävad: arvuti 7000 krooni, lastediivan 2500 krooni, arvutitool 400 krooni, fotoaparaat Canon 3000 krooni, kummut 1500 krooni, televiisor Panasonic 2500 krooni, väljatõmbekapp 500 krooni, videokaamera Sony 3 000 krooni, pesumasin Brandt 2000 krooni, kirjutuslaud 500 krooni, videomagnetofon 500 krooni, kokku vara 23 400 krooni väärtuses ja kostja omandisse jäävad: nahkdiivan 6000 krooni, köögimööbel 10 000 krooni, nõudepesumasin 2000 krooni, elektripliit Beko 2000 krooni, külmik Samsung 2000 krooni, kapp 3000 krooni, kokku vara 25 000 krooni väärtuses. Kostjal tuleb hagejale maksta hüvitist enamsaadud vara arvel 800 krooni. Kohus, võttes arvesse, et käesoleval ajal elab kostja poolte ühisvaraks olevas korteris ja soovib seal elada edasi ka pärast ühisvara jagamist, et hageja elab pojaga mujal ja soovib oma korteriomandi mõttelise osa võõrandada ning seda, et pärast abielu lahutamist olid poolte vahel suured konfliktid, mille tulemusena algatati hageja avalduse alusel 18.08.08 kriminaalasi nr. 08230113528 KarS § 121 tunnustel ja hageja lahkus koos pojaga mujale elama, ei pea otstarbekaks jagada korteriomandit poolte kaasomandisse, kuna see võib põhjustada nende vahel uusi konflikte kaasomandi kasutamisel või lõpetamisel. Pooled nõustusid jagama ka vallasasjad selliselt, et kostjale jäävad korterisse ehitatud köögimööbel, kodutehnika ja diivan ning hagejale jäävad muud vallasasjad. Seega tuleb korteriomand asukohaga XXXTallinnas jätta kostja ainuomandisse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada pool korteriomandi väärtusest ehk 250 000 krooni. Kuna pooltel on korteriomandi soetamisega seotud laenukohustusi kokku 529 612,05 krooni ulatuses, siis tuleb AS-iga Sampo Pank sõlmitud laenulepingutest ja MP sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk summas 529 612,05 jätta kostja S Ž kanda. Et hageja osa laenujäägist moodustab 258 606,02 krooni, siis tuleb korteriomandi ja vallasvara arvel makstav hüvitis (250 000 + 800 krooni) 250 800,00 krooni tasaarvestada hageja laenukohustustega, mille tulemusena tuleb hagejal hüvitada kostjale 7 806,02 krooni. Korteriomandi ja tagatiste kindlustust on peale abielusuhete lõppemist tasunud kostja kokku 4700,75 krooni ulatuses, mistõttu tuleb hagejal tasuda kostjale veel 2350,28 krooni. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitis (7 806,02 + 2350,28) kokku 10 156,30 krooni. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
- jaanuarist
- a kehtiva TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi hind tulenevalt TsMS § 122 lg 2 ja hagetava vara väärtusest on 558 056,90 krooni, millelt tulnuks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 55 000 krooni. Kohus vabastas 16.12.2009 kohtumäärusega hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, määrates, et hagejal tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3000 krooni igakuiste 500 krooniste maksetega. Hageja on tasunud igakuiselt riigilõivu 2010 aasta jaanuarist kuni juunikuuni, kokku 3000 krooni. Seega tuleb hagejalt mõista riigi kasuks välja 24 500 krooni ja kostjalt 27 5000 krooni. Kohtunik: 3