Obsah (5)

§ 29§ 635§ 637§ 63§ 13

2-09-21818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TÄIENDAV OTSUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011.a, Tallinn Tsivi

) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. 9. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Hageja, kostja ning VK vahel on 22.05.2008.a sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping (nr 15), millega hageja kohustus teostama s aadressil Karja tn 39 asuva elumaja välised ehitustööd 3 ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised tööd ning elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Samuti ei ole vaidlust selles, et 14.07.2008.a on pooled sõlminud töövõtulepingu juurde lisa, mille kohaselt lepitakse teostatavate tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Samuti puudub pooltel erimeelsus selles, et hageja on sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kostja on teostatud tööd vastu võtnud. Kohus märgib, et töövõtulepingu ja selle 14.07.2008.a lisa on nende dokumentide teksti kohaselt sõlminud TR kui eraisik, mitte kui kostja seadusjärgne esindaja (vt toimik, lk 3-9 ja lk 16). Samas on kostja esindaja 11.10.2010.a istungil kohtule kinnitanud, et tegelikult oli töövõtulepingu esemeks olevate tööde tellijaks kostja (vt toimik, lk 137). Tulenevalt

§ 29

lg-st 1 peab kohus lepingu tõlgendamisel lähtuma lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 2 kohaselt ei saa lepingu tõlgendamisel muu hulgas aluseks võtta ebaõiget tähistust või väljendusviisi, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud 18.09.2008.a sõlmitud töövõtulepingu lisas (vt toimik, lk 17) nimetatud tööde (elektritööde) eest hagejale täiendavalt tasuma 15 656,08 krooni (kostja käsitluse kohaselt peaks tööde eest tasuma VK). Vastus nimetatud küsimusele sõltub omakorda sellest, kas töövõtulepingu punktis 8.2 sisalduvat kokkulepet on hilisemalt (eeskätt 14.07.2008.a sõlmitud lisaga) muudetud või mitte.
2. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg-test 3 ja 4 tulenevalt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning juhul kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole pooltel vaidlust selles, et töölepingu esemeks olnud tööd on valminud ja kostja (st tellija) poolt vastu võetud. Vastavalt lepingu punktile 6.1 pidid tellijad tasuma töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt lepingus sätestatud korrale ja tingimustele. Töövõtulepingu puntki 8.2 kohaselt tasuvad tellijad (s.o kostja ja VK) tööde eest vastavalt omavahelisele kokkuleppele järgmiselt: VK 68,8% tööde maksumusest e 421 492 krooni (sh käibemaks) ning kostja 31,2% e 191 142 krooni (sh käibemaks). Poolte menetluses esitatud avaldustest ilmneb, et tasu maksmise eelnimetatud proportsioonid laienesid tegelikult ka tellijate suhtele töövõtjaga (hagejaga), st need ei kehtinud ainult tellijate omavahelistes suhetes. Hagiavalduses on hageja käsitlenud tellijaid osavõlgnikena (

§ 63

lg 1), kuid leidnud, et töövõtulepingu punktis 8.2 nimetatud tasu proportsioone on poolte vahel 14.07.2008.a sõlmitud töövõtulepingu lisaga muudetud. Kostja on hageja poolt punktile antud tõlgendusega põhimõtteliselt nõustunud, kuid ei jaga hageja õiguslikku käsitlust 14.07.2008.a lisa osas. Kooskõlas ülalviidatud

§ 29

lg-ga 1 lähtub kohus töövõtulepingu punkti 8.2 sisustamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (mis ei lange praegusel juhul üheselt kokku lepingudokumendi tekstis märgituga).

1. Kohus ei nõustu hageja poolt töövõtulepingu 14.07.2008.a lisa
2. punktile antud tõlgendusega. Selle punkti kohaselt lepitakse tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõigi osapoolte poolt. Kõnesoleva lisa
3. punktist tuleneb seejuures, et töid võib tellijate soovil jagada etappidesse ning et iga etapi algus, lõpp ja maksumus lepitakse kokku kõikide osapoolte poolt ja fikseeritakse kirjalikult. Töövõtulepingu 14.07.2008.a lisa
4. punkti tõlgendamisel lähtub kohus

§ 29

lg-s 4 sätestatust, kuivõrd tõlgendamine

§ 29lg 1 ega lg 3 järgi ei ole võimalik.

Lepingu

§ 29

lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Kohtu hinnangul ei saa vaidlusalusele punktile anda hageja 4 2-09-21818 poolt soovitud sisu.

§ 635

lg-s 1 sätestatut arvestades on tasukokkulepe töövõtulepingu puhul oluline lepingutingimus, mille muutmiseks on eeldatavalt vajalik poole selgesõnaline tahteavaldus. Töövõtulepingu punktis 15.1 on pooled kokku leppinud, et lepingut võib muuta üksnes kirjalikult sõlmitavas lepingu lisas. Töövõtulepingu 14.07.2008.a sõlmitud lisaga võisid tööde maht ja lõplik hind poolte kokkuleppel muutuda, kuid ei saa eeldada, et 14.07.2008.a lisaga soovisid pooled muuta ka töövõtulepingu punktis 8.2 kokku lepitud tasu proportsioone.

§ 13lg-s 3 sätestatu rakendamiseks käesolevas asjas kohtu hinnangul alust ei ole.

1. Arvestades ülaltoodut, nõustub kohus kostja positsiooniga. 14.07.2008.a ja hilisemalt töövõtulepingule sõlmitud lisadega (vt toimik, lk 14-15, 16, 17 ja 18) on pooled küll muutnud lepingu sõlmimisel aluseks võetud pakkumises (vt toimik, lk 10-13) märgitud tööde mahtu. Seetõttu on muutnud ka töövõtulepingu punktis 8.1 nimetatud tööde hind (612 636 kr), kuid punktis 8.2 sätestatud tasumise proportsioonid on jäänud samaks. Vaidlusaluste elektritööde kogumaksumusest (59 421,26 kr) tuli kostjal järelikult tasuda 31,2%, mis koos käibemaksuga (18%) on 18 539,43 krooni (vt toimik, lk 17). Viimatinimetatud summa on nii hageja kui kostja poolt kohtumenetluses esitatud arvestustest nähtuvalt tasutud (vt toimik, lk 20, 21, 85 ja 86). Seega puuduvad kostjal kohtu hinnangul hageja ees täitmata kohustused ning hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus lisab, et tööde eest tasumise seisukohast ei oma praegusel juhul tähtust see, millises elamu osas töövõtulepingus või selle lisades märgitud töid teostati. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping taolist eristamist ei võimalda.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Indrek Parrest kohtunik 5