lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.10.2007 Topeltneto krediitkaardilepingu. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 575, 20 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest 05.02.2010 kuni 15.04.2011 vastavalt sätestatud hinnakirjale viivisemääraga 0,031% päevas summas 74,00 eurot. Pooled leppisid krediitkaardi tingimuste p 4.3 kokku, et kostja maksab krediidilimiidi kasutatud osalt intressi vastavalt hinnakirjale 12 % aastas laenu summalt. Neil asjaoludel nõuab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hagis H. K. vastu VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1; 397 lg 1; 402 alusel välja mõista kokku 739, 13 eurot, millest krediidivõlg on 575, 20 eurot, intressid 89,93 eurot ja viivised 74 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemäraga 0,031% päevas. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks poolte vahel sõlmitud lepingu, topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakirja, kostjale saadetud hoiatuse ( tl 6-17). Vastavalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. 2
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 575, 20 eurot; intressid 89, 93 eurot ja viivised 74 eurot, kokku seega 739, 13 eurot ning arvestades
sätestatut lepingujärgne viivis 0,031% päevas põhinõudelt, so 575, 20 eurolt päevas alates kohtuotsuse tegemisest, so 27.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 74 euroga) kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt
lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 115, 04 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 230, 08 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 18-20).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 115, 04 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt H. K. välja mõista Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulu kokku 225, 04 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 225, 04 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.