lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärimistunnistuse koopiaga (tl 7) on tõendatud, et Võru linn on xx.xx.xxxx.a. surnud H. P. vara pärija. Kohtuistungil jääb avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib H. P. pärandvara pankroti väljakuulutamist (tl 82).
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 22.augusti 2011.a. määrusega H. P. pankrotihalduri (tl 19). pärandvara suhtes ajutise Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 24-78) ning H. P. pärandvara inventuuri aktist (tl 9-10) nähtub, et võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 1 786,96 EUR ja võlgnikul on vara mitte enam kui 0,10 EUR. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks; samuti ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja ei soovi pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 82).
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning teatas, juhindudes
Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks; võlgnik on surnud; pankrotiavalduse esitaja ega võlausaldajad ei ole nõus maksma kohtu 3
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna H. P. on surnud, ei ole isikult enam mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta võimalik võtta. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt H. P. pärandvaras puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 327,54 eurot ja kulutusteks 152,41 eurot (tl 79-80). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 327,54 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 152,41 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku pärija pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohaselt sätestatut.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 152,41 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutses, kontole ja ajutise halduri tasu summas 244,59 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista välja Küllike Mitti kasuks riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu 82,95 eurot välja mõista
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.