← Eesti

2-11-11195/11

Obsah (6)§ 1043§ 1045§ 127§ 1050§ 128§ 130

2-11-11195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-11195 Tsiviilas

) § 1043 jj).

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

  1. ptk
  2. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.
  3. Lähtudes ülaltoodust, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostja poolne tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje, s.t kahju tekkimise hagejal. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb

§ 127

lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja

§ 1045

lg 1 p 2 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja tegevuse ning hagejal tervisekahjustuse tekkimise vahel. Hageja väidete kohaselt tekkis tal 26.02.2010 kostja tegevuse tulemusel kahju, mis koosneb varalisest ja mittevaralisest kahjust. Kohtu hinnangul on hageja tervisekahjustus tõsikindlalt tuvastatud dokumentaalsete tõenditega: 26.02.2010 patsiendikaart XXX, mille kohaselt pöördus hageja 26.02.2010 kell 20:43 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti arstlik läbivaatus (t lk 40). Hageja on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et teda löödi rusikaga rindkere ja jalaga vastu vasaku reie piirkonda, rindkeres on valu, verevalumid ei ole nähtavad; 03.03.2010 patsiendikaart XXX, mille kohaselt pöördus hageja 03.03.2010 kell 10:12 PõhjaEesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus hageja tuli fikseerima vigastusi. Hematoomid (verimuhud) on nähtavad (t lk 25); 06.03.2010 patsiendikaart XXX, mille kohaselt on hagejal tekkinud hematoomid (t lk 56); 05.03.2010 perearsti tõend, mille kohaselt on tuvastatud hagejal imendumisstaadiumis hematoomid (verimuhud): rindkere kesk-alaosas, vasaku reie taga-külgmisel pinnal, vasaku reie taga seesmisel pinnal, vasaku reie eesseesmisel pinnal (t lk 6). Hageja on suunatud röntgenisse (t lk 55, 57). Tervisekahjustuse tekkepõhjusena on perearst välja toonud tõenäoliselt peksmine (t lk 61). Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas eelpool toodud tervisekahjustuse – hematoomid tekitas hagejale kostja. Kohus loeb tõendatuks hageja väite, et kostja lõi teda nii rusikaga kui ka jalaga, mis tekitasid hagejale tervisekahjustuse. 3 2-11-11195 Käesoleva menetluse käigus kostja eitab hageja löömist. Kohus ei loe kostja seletusi usutavaks, kuna käesolevas asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja varem hageja löömist tunnistanud (28.09.2010 määrus, t lk 47-48). Kostja 19.08.2011 kohtuistungil antud selgitus, et kostja pidi tegu tunnistama, kuna see oli ainuke viis kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ei ole kohtu jaoks usutav (t lk 65). Samuti ei kinnita kostja väiteid kriminaalmenetluse käigus tunnistajatena üle kuulatud RK ja HP (t lk 44-46, 62-64). Nimetatud tunnistajate ütlused ei välista, et kostja lõi hagejat. Tunnistaja RK on kirjeldanud hageja ja kostja vahelist tüli, kuid tema ütluste kohaselt ta ei vaadanud vahepeal nende poole, sest ta võttis autost asju (t lk 45). Samuti tunnistaja HP kirjeldab sündmuste käiku, sest tal oli köögiaken lahti ja kuulis hoovil räägitavat juttu. Samas nähtub ka tema ütlustest, et ta ei jälginud hagejat ja kostjat pidevalt, kuna ta läks toast oma jopet võtma (t lk 62). Seega ei saa eelpool toodud tunnistajate ütlused kinnitada kostja väidet, et kostja ei löönud hagejat. Kostja on oma tegu tunnistanud 28.09.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mille kohaselt kostja väljendas kahetsust 26.02.2010 toimunud konfliktsituatsiooni osas ning kostja on tunnistanud, et tüli lõppes füüsilise kontaktiga (t lk 47-48). Kuna eelnevalt on tuvastatud, et 26.02.2010 tekitati hagejale tervisekahjustus, hageja tervisekahjustus (hematoomid) ei ole tõenäoliselt seotud kukkumise, vaid peksmisega (t lk 61), hageja ja kostja vahel oli eelnevalt tüli ning kostja tunnistab 28.09.2010 määruses tegu (ehk hageja löömist), siis saab sellest järeldada, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. 9. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul kostja tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga ning kuna tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, siis tulenevalt

§ 1045lg 1 p 2 on tegemist õigusvastase teoga.

10.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju tekitanu süüd eeldatakse. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu kostja vastutust välistavaid asjaolusid. 11. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt talle tekitatud kahju summas 322.41 euro hüvitamist. Hageja nõuab varalise kahjuna 22.41 eurot ja mittevaralise kahjuna 300 eurot. Kohus märgib, et kahju olemasolu ja selle suurust tuleb hagejal üldjuhul tõendada varalise kahju hüvitamise nõudmisel.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 130

lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada isiku tervise kahjustamisest tekkinud kulud, s.h vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, s.h sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hagejale on tekkinud tervise kahjustamisest järgmised kulud: visiiditasud 150 krooni (t lk 3), ravimid 200.70 krooni (t lk 4-6). Kohus loeb usutavaks, et hageja poolt ostetud ravimid on 26.02.2010 kostja poolt tekitatud tervisekahjustuse ravimiseks, mistõttu hageja varalise kahju nõue summas 22.41 eurot kuulub rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on seevastu piisav üksnes nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kahju tekkimise ajal kehtinud

§ 130

lg 2 kohaselt tuleb 4 2-11-11195 isiku tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest.

§ 127

lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

§ 130

lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Samuti ei eelda

§ 130

lg 2 regulatsioon iseenesest seda, et kannatanu tervisekahjustus peaks olema püsiva iseloomuga. Seega sätestab seadus, et kui kohus on tuvastanud, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale tervise kahjustamisega tekitatud kahju, tuleb hageja kasuks eelduslikult välja mõista ka mittevaraline kahju. Hageja on hagis märkinud mittevaralise kahju suuruse, milleks on 300 eurot. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks arvestab kohus rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17). Arvestades eeltoodud asjaolusid, tervisekahjustuse tõsidust (konsultatsiooni otsuse kohaselt oli hageja ambulatoorsel ravil 11.03.2010-30.03.2010) ning varasemat kohtupraktikat, leiab kohus, et hageja poolt hagis märgitud mittevaralise kahju suurus 300 eurot on kohane hüvitis, mis tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on teatanud, et temal menetluskulud puuduvad (t lk 67). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 22 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Kostja on teatanud, et tema lepingulise esindaja kulu on 200 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.