2-10-22475/8

(3)Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused IB esitas Harju Maakohtule 11.05.2010.a. hagi PSR (JEB) vastu elatise vähendamise nõudes. Pooltel on ühine laps JEB, sündinud XXX.a., kes elab koos emaga. 05.04.2007.a. on Harju Maakohtu poolt kinnitatud poolte kokkulepe, mille kohaselt IB maksab poja ülalpidamiseks igakuuliselt elatist 1800 krooni. Kostja väidab, et sellises suuruses elatise tasumine viib teda majanduslikesse raskustesse. Kuna tema laenukoormus panga ees on igakuuliselt 5000 krooni, enese ja teise lapse ülalpidamisele kulub 4500 krooni ja auto ülalpidamiseks 4000 krooni, käib elatise tasumine kokkulepitud suuruses üle jõu. Arvab, et lapse ema sissetulek kindlasti ületab hageja sissetuleku ja palub vähendada elatist JEB ülalpidamiseks 800 kroonini kuus. Kostja vastus ja vastuhagi nõue Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hetkel hageja poolt makstav elatis ei kata poolt lapse vajadustest. Lapse kulutused huvialaringidele on ainuüksi 995 krooni kuus. On esitanud 30.09.2010.a. vastuhagi, milles palub elatist suurendada ja IBlt pojale JEB välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Menetlusvormi jätab kohtu otsustada. Hilisemas taotluses palub asja lahendamist kirjalikus menetluses põhjusel, et elab ajutiselt Rootsis ning 03.08.2011.a. sündinud tütre hooldamisega seoses ei ole võimalik osaleda kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused IB ja PSRi ühine poeg JEB on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja poeg elab emaga. Harju Maakohtu 05.04.2007.a. määrusega on lapse elukohaks määratud PSRi elukoht s.t. hooldusõigus kuulub lapse emale. Hageja soovib väljamõistetud elatise vähendamist. Kostja on esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks seaduses sätestatud minimaalsuuruseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes lapse vajadustest ja vanemate materiaalsetest võimalustest on vanemad 05.04.2007.a. kokku leppinud isa poolt lapse ülalpidamiseks makstava elatise suuruses, mis oli sel ajal kehtiv elatise minimaalsuurus. Kohus on kokkuleppe kinnitanud elatise igakuise suurusega 1800 krooni. Elatise suuruse muutmine on õigustatud, kui on muutunud lapse vajadused või vanemate varalised võimalused. 2

(3)Kohus nõustub, et JEB vajadused on kasvanud seoses lapse kasvamisega 4 aasta jooksul, samuti aktsepteerib kohus täiendavaid kulutusi Nõmme Muusikakooli õppetasule. Mõlema vanema väitel on käesolevalt lisandunud kummagi ülalpidamisele veel lapsi, IBl üks laps, PSRil kaks last. Pooled seda fakti ei ole tõendanud, kuid kummagi väiteid teine pool ka vaidlustanud ei ole. Seega kohus arvestab nimetatud asjaoluga. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Samuti ei saa kohus nõustuda koormavate kulutustega pangalaenu näol. Hageja poolt esitatud laenulepingu maksegraafikust nähtub, et laenu tagasimaksed algasid augustist 2010.a. Seega laenulepingu sõlmimisel oli hageja teadlik vanema ülalpidamiskohustusest ning selle suurusest ja oleks saanud vältida täiendavaid kohustusi, mis takistavad vanema kohustuste täitmist. Arvestades JEB kõiki eluvajadusi s.h. tema võimete ja kalduvuste arendamist leiab kohus, et lapse vajadused on enam kui nelja aasta jooksul mõnevõrra kasvanud. Kummagi vanema materiaalsete võimaluste erinevat muutumist tõendatud ei ole. Kohus leiab, et väljamõistetava elatise suuruseks tuleb määrata seaduses kindlaksmääratud minimaalmäär. Hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. Elatis otsuses määratud suuruses tuleb välja mõista alates vastuhagi kohtule esitamise kuupäevast s.o. 30.09.2010.a Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3